Obsah (7)

§ 172§ 663§ 657§ 659§ 456§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-9100 Kohtuasi Osaühingu Alpois a

) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohus avaldaja nõude rahuldas, oleks avaldaja kohtu hinnangul saanud dokumentidega Pärnu linnas asukohas Riia mnt 189a tutvuda. Väide, et üks avaldajale kuuluvatest korteritest ei ole elamiskõlblik, ei ole asjakohane. Vastupidi, maakohus järeldas, et avaldaja seaduslikul esindajal oli võimalik kohtuda puudutatud isiku juhatuse liikmega temale kuuluvas korteriomandis ning puudus vajadus minna puudutatud isiku korterisse või saada kokku koridoris. Asjas esitatud materjalidest nähtus, et avaldaja on jäigalt nõudnud pangakonto väljavõttega tutvumist ainult e-posti aadressile saatmisega ega ole muid viise aktsepteerinud, kuigi võimalus selleks oli. Seega ei oleks õiglane puudutatud isiku suhtes mõista avaldaja menetluskulusid temalt välja. Samas ei ole õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, kuna ka puudutatud isik ei ole täies ulatuses arvestanud korteriomaniku õigustatud huvidega. Hagita menetluses tuleks kohtu hinnangul hüvitada osalevate isikute menetluskulusid, sh õigusabikulutusi piiratumalt kui hagimenetluses. Kohtul on hagita menetluses endal asjaolude selgitamise kohustus. Määruskaebus 9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas, ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 10. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja jättis ebaõigesti menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Õiglane oleks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei arvestanud piisava põhjalikkusega avaldaja poolt kohtusse pöördumise vajalikkust, põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust.

1. Puudutatud isikul oli enne avalduse kohtusse esitamist võimalik ette näha, et avaldus võidakse rahuldada ja menetluskulud võivad tervikuna jääda tema kanda. Avaldaja hinnangul ei ole õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda seetõttu, et avaldaja oleks saanud tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas Pärnus või avaldaja enda korteriomandis. Avaldaja asukoht on Tallinn ja avaldaja juhatuse liige ei viibi tihti Pärnus. Seega oleks pidanud avaldaja juhatuse liige sõitma Pärnusse ainuüksi selleks, et dokumentidega tutvuda, millega oleks avaldajale tekkinud täiendav kulu. Teiseks, avaldajale kuuluvas korteriomandis ei ole võimalik füüsiliselt tutvuda dokumentidega, kuna korteriomand ei vasta elementaarsetele tingimustele. Kuna ühistu ei ole taastanud välisseina, siis avaldaja ei ole korteriomandisse organiseerinud valgustust, samuti põrand on ülesvõetud ja ohtlik. Tegemist on sisuliselt ehitusobjektiga. Lisaks ei ole seaduse mõttega kooskõlas seisukoht, et korteriomanikul on õigus pelgalt tutvuda ja vaadata dokumente, mitte saada neist ärakirju.
2. KrtS § 45 täiendati lõikega 11, mis annab korteriomanikule õiguse nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. KrtS seletuskirja kohaselt vaid olukorras, kui dokumentide saatmine korteriomanikule elektronposti aadressil on liiga keerukas, peaks 3 2-24-9100 dokumentide tutvumist võimaldava mõnel muul viisil. Puudutatud isik saatis avaldajale nõutud dokumendid e-posti teel 13.12.
3. Vastav kohtupraktika annaks korteriühistutele sisuliselt võimaluse enda kohustusi rikkuda kartmata tagajärgi, mis võivad kaasneda kohtumenetluses tekkida võivate teise poole menetluskulude hüvitamisega. Menetluse edasine käik
4. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 16. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrus on

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

17. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg-le 1, mille teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12). 18. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid arvesse võttes põhjendatult jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hagita menetlused on olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma menetluskulud. Kuigi praegusel juhul avaldaja saavutas kohtusse pöördudes oma eesmärgi, saades soovitud dokumendid elektroonilisel kujul, märkis maakohus menetluskulude jaotamisel põhjendatult, et avaldajale pakuti dokumentidega tutvumise võimalust kohtueelselt puudutatud isiku asukohas, mistõttu ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Seda asjaolu arvesse võttes ei ole maakohus diskretsiooni piire rikkunud.
2. Avaldaja leiab KrtS § 45 lg-le 11 tuginedes, et puudutatud isik oli kohustatud esitama talle ärakirja puudutatud isiku konto väljavõttest elektrooniliselt. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrtS eelnõus on viidatud sätte kohta selgitatud, et korteriomanikel on võimalus 4 2-24-9100 nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. Avaldaja ei soovinud üksnes konto väljavõttega tutvuda, vaid soovis saada e-posti teel krediidiasutuse kinnitusega puudutatud isiku konto väljavõtet. Ärakirja konto väljavõttest sellisel kujul nagu avaldaja seda nõudis, ei olnud puudutatud isikul olemas. Puudutatud isik pidi laskma avaldaja nõutud dokumendid (krediidiasutuse kinnitusega 3 väljavõtet kontost) avaldaja jaoks koostada.
3. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et praegustel asjaoludel menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine muudab KrtS § 45 lg 1 1 sisutühjaks või raskendaks selle kasutamist. Viidatud säte ei kohusta korteriühistuid esitama korteriomanikele kõiki korteriühistu tegevust puudutavaid dokumente elektrooniliselt, vaid suunab eelkõige korteriühistuid võimalusel kasutama elektroonilisi keskkondi, mille kaudu on võimalik korteriühistut puudutavad dokumendid üles laadida ning anda juurdepääs korteriomanikele, mis võib aidata ennetada vaidlusi korteriomanike ja korteriühistu vahel.

§ 172

lg 1 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka asja materjalidest ei nähu kulude kandmist. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada

§ 178

lg 1 järgi selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5