← Eesti

3-13-1764/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. november 2015, Tartu 3-13-1764 Haldusasi Haldusteenused OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. mai
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/13151-24 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a otsus Haldusteenused OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Haldusteenused OÜ, esindaja v. adv Dmitri Teplõhh Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  6. Jätta Haldusteenused OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a otsus muutmata, täiendades Tartu Halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
  9. Tagastada Haldusteenused OÜ-le apellatsioonkaebuse lisadena esitatud Vitali Kutkini
  10. mail
  11. allkirjastatud dokument ja
  12. mai
  13. a maksekorraldus nr
  15. Jätta Haldusteenused OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  16. detsember 2015). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas
  18. veebruari
  19. a korralduse nr 12.2-3/13151-1 alusel Haldusteenused OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 2012 detsember. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud
  20. mai
  21. a kontrollaktis nr 12.2-3/13151-23, mille maksuhaldur edastas Haldusteenused OÜ-le tutvumiseks ja määras eriarvamuse esitamise tähtajaks
  22. mai
  23. Haldusteenused OÜ esitas
  24. mail 2013 maksuhaldurile taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni
  25. juulini
  26. MTA
  27. mai
  28. a otsusega nr 12.2-4/13151-23-1-1 jättis MTA taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. MTA
  29. juuni
  30. a vaideotsusega nr 6-1/1531-2 tunnistati MTA
  31. mai
  32. a otsus kehtetuks ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu. MTA
  33. mai
  34. a maksuotsusega nr 12.2-3/13151-24 vähendati Haldusteenused OÜ
  35. a detsembri käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu kokku 16 465,52 euro võrra; jäeti rahuldamata Haldusteenused OÜ
  36. a detsembri käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõue summas 9706,93 eurot; määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 6758,59 eurot. Maksuotsuses leiti, et Haldusteenused OÜ ei ole Essex Teenused OÜ ja J&J Group OÜ rekvisiitidega arvetel näidatud teenuseid mainitud äriühingutelt soetanud. Lisaks on Haldusteenused OÜ sisendkäibemaksu hulgas kajastatud ka kolmandatele isikutele väljastatud arveid ja Haldusteenused OÜ ettevõtlusega mitteseotuid arveid, mis ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele. Haldusteenused OÜ esitas eelnevalt mainitud maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA
  37. juuli
  38. a vaideotsusega nr 6-1/1592-2 rahuldamata.
  39. Haldusteenused OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsuse tühistada. Kaebuse kohaselt: 2.
  40. Rikutud on kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli liiga lühike, seda on nentinud ka MTA oma
  41. juuni
  42. a vaideotsuses nr 6-1/1531-
  43. Sellele vaatamata leiti, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust. 2.
  44. Essex Teenused OÜ juhatuse liige P.K. ei ole variisik. Tema seletustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, milliseid teenuseid ja kellele on osutatud. P.K. ütlused on kooskõlas Haldusteenused OÜ juhatuse liikme antud selgitustega ja asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. 2.
  45. J&J Group OÜ juhatuse liige on kaebajale teostatud tööde eest arve edastanud. Samas on maksuhaldur jätnud võtmata seletuse nimetatud äriühingu juhatuse liikmelt Dmitri Dudorinilt, kuna viimane olevat tehingute toimumist Haldusteenused OÜ-ga eitanud. Samas on nimetatud isik tehingud kaebajaga teinud. 2.
  46. Kuna arved on kajastatud kaebaja raamatupidamises, ei saa vaidlust olla selles, kes on ostja. Ka järeldused selle pinnalt, et teistele isikutele kuuluvate sooduskaartidega on soetatud kütust ettevõtluse tarbeks, on väärad. 2.
  47. Kaebaja on OÜ-le Dedede (trassitööde tellija) teenust osutanud. Kõik teenused on seotud objektiga, mille kohta toimuvad käibemaksu kontrollid nii Haldusteenused OÜ kui ka OÜ Dedede suhtes. Seega olukorras, kus maksuhaldur otsustab mitte aktsepteerida kaebaja väljastatud arveid OÜ-le Dedede, kaasneb sellega automaatselt kaebaja käibemaksu vähendamine. Kui nimetatud osaühingu suhtes on käimas maksumenetlus, ei ole sel põhjusel võimalik kaebaja suhtes sisulist otsust teha kuni nimetatud osaühingu suhtes läbiviidava maksumenetluse lõpuleviimiseni.
  48. Tartu Halduskohtu
  49. märtsi
  50. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.
  51. Halduskohus nõustus kaebajaga, et maksumenetluses on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud, kuna kaebajale ei antud sisuliselt võimalust esitada kontrollaktile eriarvamust. Kaebaja esitas MTA
  52. mai
  53. a otsusele, millega keelduti pikendamast tähtaega kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks, vaide. MTA
  54. juuni
  55. a vaideotsusega tunnistati MTA
  56. mai
  57. a otsus kehtetuks seoses vaide esemeks olnud otsuse formaalse õigusvastasusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda 2 üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus leidis, et ärakuulamisõiguse rikkumisele ning maksuotsuse formaalsele õigusvastasusele vaatamata ei too see kaasa maksuotsuse tühistamist. Kaebaja ei ole maksuotsusele esitatud vaides ega halduskohtule kaebust esitades toonud välja uusi asjaolusid ega esitanud ühtegi tõendit, mis viitaksid sellele, et kaebaja ärakuulamata jätmine, mis väljendus kontrollaktile eriarvamuse esitamise võimaluse kaotuses, oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kohtupraktikas on tunnustatud maksukohustuslase õigust tõendite esitamiseks nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-6513, p 19). Seega saab vastustaja ebajärjekindel tegevus vaiete lahendamisel (kontrollakti tähtaja pikendamata jätmise otsusele esitatud vaie rahuldati, maksuotsusele esitatud vaie jäeti rahuldamata) ja vaidlustatud maksuotsuse formaalne õigusvastasus olla aluseks kaebuse rahuldamisele ainult siis, kui maksuhalduri poolt maksumenetluses vaidlustatud tehingute toimumise suhtes esitatud kahtlust ei saa kaebaja poolt hiljemalt kohtumenetluses esitatud tõendite valguses pidada enam põhjendatuks. 3.
  58. Halduskohus leidis, et maksuotsus on materiaalselt õiguspärane ning maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt on maksuhaldur õigustatult jõudnud seisukohale, et tehinguid Haldusteenused OÜ ja Essex Teenused OÜ ning Haldusteenused OÜ ja J&J Group OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud. Maksuotsuses on ära näidatud, milles seinevad vastuolud kaebaja juhatuse liikme Vitali Kutkini ja Essex Teenused OÜ juhatuse liikme P.K. seletuste vahel. Kuna tegemist on haldusvaidlusega, ei ole selle kohase tõendatuse määr niivõrd kõrge, kui ta on seda kriminaalasjades. See, et OÜ Dedede juhatuse liige Ret Zeiger on kinnitanud, et tegemist oli P.K. töötajatega, ei tõenda aga näiteks seda, millise äriühingu või kelle töötajatega tööõiguslikult või lepinguliselt tegelikult tegemist oli. J&J Group OÜ juhatuse liikme D. Dudorini maksumenetluses antud seletust on õigesti kogumis teiste tõenditega hinnatud ning esitatud kaalutlused, miks saab asuda seisukohale, et nimetatud äriühingu puhul ei ole tõendatud tegeliku majandustegevuse olemasolu. Tehingutele hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes kaebaja koostatud dokumentidest. MTA järeldus vastab maksumenetluses kogutud tõenditele, mida kaebaja ei ole kohtumenetluses uute võimalike tõenditega kahtluse alla seadnud ega kummutanud. Halduskohus leidis, et maksuotsuses kirjeldatud asjaoludel on võimalik ainult üks järelm, mille kohaselt on õige, et kaebaja ei ole eelnevalt nimetatud osaühingutega sõlmitud tehinguid reaalselt teinud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  59. Haldusteenused OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt: 4.
  60. Ärakuulamisõigus tuleneb nii HMS §-st 40 kui ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-st
  61. Samuti on vastavat õigust tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas kui EL-i õiguse üldpõhimõtet ning hea halduse tava osa (vt nt Euroopa Kohtu
  62. märtsi
  63. a otsus kohtuasjas c-142/87: Belgia vs Euroopa Komisjon). Kaebajale anti ebamõistlikult lühike tähtaeg oma seisukohtade esitamiseks MTA kontrollaktile ning seda tähtaega keelduti pikendamast. Halduskohus leidis õigesti, et maksuotsus on formaalselt õigusvastane, samas aga eksis kohus selles, et maksuotsuse formaalne õigusvastasus ei too kaasa selle tühistamist. Isik tuleb ära kuulata, kui tegemist on isikut koormava aktiga, see antakse kaalutlusõiguse alusel ning langetatav otsus on rangeim võimalikest (Riigikohtu halduskolleegiumi
  64. detsembri
  65. a otsus asjas nr 3-3-1-72-10, p-d 19 ja 20). Antud juhul on need kriteeriumid täidetud. Mida ulatuslikum on haldusorgani kaalutlusõigus ja mida raskem on ärakuulamisviga, seda tõenäolisemalt mõjutab viga asja otsustamist. Raskeima kaalutlusvea korral on HMS § 58 alusel võimalik jätta haldusakt tühistamata vaid siis, kui kaalutlusõigus on juhtumi erandlike asjaolude tõttu kahanenud ühe valikuni. Sealjuures on vastustajal tõendamiskoormis, et isegi kaebajat õiguspäraselt ära kuulates ei saanuks kaebaja väidetes toodud asjaolud kaasa tuua teistsuguse haldusakti andmist 3 (Riigikohtu halduskolleegiumi
  66. mai
  67. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 14). Seda, et kogutud materjali pinnalt oli võimalik ainult ühe otsuse tegemine, peab tõendama vastustaja. Antud juhul ta seda teinud ei ole. Halduskohtu otsuse põhjendus vastavas osas on motiveerimata. 4.
  68. Halduskohus jättis asja lahendamisel hindamata asjas olulised tõendid. Ühtlasi on otsus nõuetekohaselt põhjendamata. Halduskohus ei ole otsuses käsitlenud kaebaja väiteid ega võtnud seisukohta tehingute osas. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on käesoleval juhul tõendamisstandard madalam kui kriminaalasjades. Kaebaja on tehingute tegemisel OÜ-ga Essex Teenused täitnud oma hoolsuskohustust. Maksu- ega kohtuotsusest ei selgu, miks tehinguid ei ole aktsepteeritud. Väär on seisukoht, et kaebaja ei ole kohtumenetluses seadnud kahtluse alla ja kummutanud maksuotsuses esitatud järeldusi. P.K. ütlustes ei ole vastuolu kaebaja juhatuse liikme omadega. Samuti viitavad ka muud tõendid sellele, et kaebaja sai Essex Teenused OÜ-lt soovitud teenused. Maksuhaldur ei ole kontrollinud OÜ-ga J&J Group sooritatud tehingute asjaolusid piisavalt. Nimetatud osaühingu juhatuse liige on kaebajale väljastanud arve osutatud teenuste eest. Kaebaja on esitanud kõik talle kättesaadavad tõendid. Tõendeid, mida kaebajal ei ole võimalik esitada, peavad koguma ja esitama halduskohus ja vastustaja.
  69. Maksuhalduri vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
  70. Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud ning andnud menetlusosalistele võimaluse oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. 5.
  71. MTA menetles kaebaja tagastusnõuet ning oli tagastusnõude menetlustähtaega seadusega lubatud määral pikendanud, seega pidi maksuhaldur tagastusnõude täitma või maksuotsuse väljastama. Maksuotsus väljastati tagastusnõude täitmise tähtaja jooksul. Kaebajal puudub registervara ning sellest tulenevalt võis käibemaksukohustuse sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda võimatuks, mistõttu jäeti nimetatud tagajärje ärahoidmiseks eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. Eriarvamuse esitamiseks antud seitsmepäevane tähtaeg ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. 5.
  72. Kaebaja on menetluse jooksul ära kuulatud. Samuti sai kaebaja vastavat õigust realiseerida ka hilisemas vaide- ja kohtumenetluses. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi uut tõendit või nimetanud muud maksuotsuse tegemisel teadmata asjaolu, mis võiksid muuta maksuotsuses tehtud järeldusi. 5.
  73. Halduskohus on andnud hinnangu P.K., R. Zeigeri ja D. Dudorini seletustele. Samuti pidas halduskohus eluliselt usutavaks Essex Teenused OÜ ja J&J Group OÜ nimel valeandmetega vormistatud arvete esitamist. Kui maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel on võimalik asuda seisukohale, et arvetel näidatud teenuse osutajatelt ei olnud võimalik nimetatud teenust soetada, samas teenuse üle vaidlus puudub, siis teave võimalike tehingupartnerite kohta saab olla üksnes arvel näidatud ostjal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  74. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  75. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus otsuses rikkunud tõendite vaba hindamise ja kogumise põhimõtet ning otsus on piisavalt põhjendatud. Asjaolu, et halduskohus on otsuses nõustunud maksuhalduri järeldustega toimunud tehingute osas, ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.
  76. Vaidlusaluses maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et trassitöid Rannamõista tee 10 objektil ei teostanud Essex Teenused OÜ, kuigi kaebaja sõnade kohaselt soetas ta seda teenust just nimetatud äriühingult. Lisaks on maksuotsuses kahtluse alla seatud ka tehnika rentimine J&J Group OÜ-lt. Väidetavalt renditud tehnikat kasutati samuti nimetatud objektil ehitustööde teostamiseks. Nende tehingutega seonduvaid asjaolusid käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt. 4
  77. Kuna vaidlust ei ole selles, et tööd Rannamõisa tee 10 objektil on lõppkokkuvõttes teostatud, tuleb maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks välja selgitada, kas kaebaja oli teadlik tehingute tegelikest asjaoludest ehk tuvastamisele kuulub kaebaja pahausksus, kuna juhul, mil kaebaja teadis, et arvetel näidatud isik ei saa talle väidetavat teenust osutada, on nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine alusetu ning see asjaolu toob kaasa täiendava maksukohustuse pealepanemise kaebajale.
  78. Haldusteenused OÜ juhatuse liikme V. Kutkini maksumenetluses antud seletuste (vt I kd tl 45–46p) kohaselt oli Essex Teenused OÜ alltöövõtjaks Rannamõisa tee 10 objektil. Kuni oktoobrini või novembrini 2012 teostas trassitöid Haldusteenused OÜ-le Essex Teenused OÜ asemel Porteno OÜ, kuid viimane kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Haldusteenused OÜ teostas töid objektil
  79. a augustist kuni novembri lõpuni, mingeid töid tehti veel ka detsembris 2012 (maksuotsuse lk 3, I kd tl 10). Maksuotsuses esitatu kohaselt viitavad järgnevad asjaolud sellele, et Essex Teenused OÜ ei saanud olla teenuse osutajaks Haldusteenused OÜ-le. Essex Teenused OÜ tegevusalaks oli jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost, st kuigi väidetavalt teostas mainitud äriühing ehitustöid Rannamõisa tee 10 objektil, ei omanud ta registreeringut majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutsemiseks. Essex Teenused OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist
  80. detsembril 2012 KMS § 22 lg 3 1 alusel, kuna äriühing ei tõendanud tegelemist ettevõtlusega Eestis.
  81. märtsil 2013 on Essex Teenused OÜ suhtes tehtud ka maksuotsus, milles tuvastati, et äriühingul puudus reaalne majandustegevus. Maksukontrolli läbiviimise tingis Essex Teenused OÜ esitatud
  82. a detsembrikuu tagastusnõue. Nimetatud maksuotsust ei ole Essex Teenused OÜ vaidlustanud. Maksumenetluses on kontrollitud ka Essex Teenused OÜ arvelduskontol (vt nt II kd tl 154–159; tl 189–190) toimunud liikumisi perioodil
  83. aprillist 2012 kuni
  84. detsembrini 2012 ning arvelduskonto väljavõttest nähtub, et äriühingu pangakontole laekuvad summad võetakse välja sularahas pangakaardiga sularahaautomaatidest. Essex Teenused OÜ arvelduskontodelt ei ole teostatud majandustehinguid, mis on iseloomulikud reaalset majandustegevust omavale äriühingule, nt rent, telefoniteenused jne. Lisaks on maksuotsuses tuvastatud seos Haldusteenused OÜ juhatuse liikme V. Kutkini ja Essex Teenused OÜ juhatuse liikme P.K. vahel. Väidetavalt augustist kuni oktoobrini 2012 Haldusteenused OÜ-le töid teostanud Porteno OÜ juhatuse liige oli samuti P.K., kes nimetatud äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise järel hakkas väidetavat teenust samal objektil osutama Essex Teenused OÜ kaudu. Maksumenetlusest kogutud seletuste kohaselt Haldusteenused OÜ juhatuse liige V. Kutkin ise objektil toimunuga täielikult kursis ei olnud ning ütles, et töötajatele jagas korraldusi P.K. (II kd tl 83p, p-d 17 ja 18). Samas ei olnud P.K. teadlik sellest, et trassitööde brigadiriks oli Alekseinimeline isik. Sellenimelise isiku olemasolust objektil teadis aga V. Kutkin (vt I kd tl 45p) ning seda asjaolu on kinnitanud ka OÜ Dedede töötajad (II kd tl 96p ja 99p). Maksumenetluses aga seda, kes on Aleksei, välja selgitada ei õnnestunud. P.K. seletustest selgub omakorda, et tema seda objekti põhimõtteliselt ei ehitanud, kuna ka tema oli vahendaja ning tellis need tööd omakorda Raivo Rillo nimeliselt isikult, kes oli seotud Amrest Projekt OÜ-ga. P.K. on ise möönnud oma asjatundmatust trassitööde osas, kuigi V. Kutkin on pidanud vajalikuks väita, et tal puudus vajadus teostatud tööde kvaliteedi ülekontrollimiseks, kuna ta usaldas tööde kvaliteedi osas P.K.-d. Maksukontrolli käigus leidis aga tuvastamist see, et ka Amrest Projekt OÜ ei saanud olla trassitööde tegelik teostaja, kuna see äriühing oli käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud juba enne trassitöödega alustamist. 5 Ühtlasi on siingi tuvastatud varasemate sidemete olemasolu P.K., R. Rillo ja V. Kutkini vahel (maksuotsuse lk-d 3–7, I kd tl 10–12). Maksumenetluse käigus ei ole maksuhaldur kogutud tõendite pinnalt välistanud ka seda asjaolu, et kaebaja ise võis teostada trassitööd, mida ta väidetavalt tellis Essex Teenused OÜ-lt. Sellest tõigast annab märku see, et vahetult enne trassitööde teostamist on Haldusteenused OÜ otsinud isikut, kes oleks võimeline töötama ekskavaatoriga (maksuotsuse lk 13, I kd tl 15). Tasub märkida, et kaebaja erinevalt Essex Teenused OÜ-st omab majandustegevuse registris ka registreeringut ehitusvaldkonnas tegutsemiseks. Samas on maksumenetluses leidnud kinnitust asjaolu, et olukorras, kus kaebaja on otsinud isikuid, kes oleksid suutelised teostama eelnevalt nimetatud ehitusobjektil nõutavaid ehitustöid, ei ole Essex Teenused OÜ vaatlusalusel perioodil deklareerinud palgalisi väljamakseid oma töötajatele, mis annab tunnistust sellest, et väidetavalt töid teostanud äriühingul ei olnud selleks ka vajalikku tööjõudu. Seda, et väidetavat tehingut Essex Teenused OÜ-ga aset ei leidnud, tõendab ka see, et kuigi V. Kutkin on väitnud, et tehingu eest tasumist finantseeris ta oma vahenditest, st ta andis Haldusteenused OÜ-le laenu, ei ole usutav, et isiku maksejõulisust arvesse võttes oleks ta suuteline andma laenu suurusjärgus 87 485 eurot (arve kogusumma, mille Essex Teenused OÜ esitas; maksuotsuse lk 21, I kd tl 19). Ringkonnakohtu hinnangul on eespool välja toodud asjaolud piisavad selleks, et jaatada tehingute mittetoimumist Haldusteenused OÜ ja Essex Teenused OÜ vahel. Neist asjaoludest järeldub, et reaalset majandustegevust mitteomanud Essex Teenused OÜ ei saanud osutada ehitusteenust Rannamõisa tee 10 objektil ning Haldusteenused OÜ juhatuse liige V. Kutkin oli sellest asjaolust teadlik või pidi sellest teadlik olema, kuid sellele vaatamata kajastas Essex Teenused OÜ väljastatuid arveid sisendkäibemaksu alusetuks mahaarvamiseks.
  85. Nimetatud objektil tööde teostamiseks rentis Haldusteenused OÜ vajalikke seadmeid – V. Kutkini antud selgituste kohaselt kasutati Rannamõisa tee 10 objektil J&J Group OÜ-le kuulunud generaatorit, keevitust, vibroplaati, kopp-laadurit ja ekskavaatorit. Maksuotsuses on seoses nimetatud tehingute toimumisega märgitud, et J&J Group OÜ-l puudus kinnisvara ning nimetatud äriühing ei omanud ka sõidukeid. Lisaks ei deklareeritud palgalisi väljamakseid töötajatele. V. Kutkin on väitnud, et J&J Group OÜ-lt renditi ainult tehnikat, saadud tehnikaga teostasid vajalikke töid Essex Teenused OÜ töötajad. Seda asjaolu ei ole maksumenetluses usutavaks peetud, sest lihttööline ei suuda ilmselt teha tööd kopplaaduri või ekskavaatoriga, millega töötamiseks on vaja vastavat kogemust. OÜ Dedede töötaja on väitnud, et vajalik tehnika ja isikud, kes sellega tööd tegid, olid hoopiski Tartust pärit (II kd tl 100). Maksuotsuses ei ole tuvastatud sedagi, et vastava teenuse eest oleks tasutud. Ka J&J Group OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning seda KMS § 22 lg 31 alusel
  86. detsembril
  87. Ka nimetatud tehingupartneri juhatuse liikme D. Dudorini ja V. Kutkini vahel on maksuhaldur tuvastanud seose olemasolu ning juba varasemalt seoses kolmandate äriühingutega fiktiivsete tehingute sooritamise. Lisaks on D. Dudorin nii kirjalikult kui suuliselt kinnitanud, et tehinguid Haldusteenused OÜ-ga ei ole detsembris 2012 üldsegi toimunud (maksuotsuse lk 14 ja 15, I kd tl 15p ja 16). Ringkonnakohtu hinnangul on needki asjaolud piisavad väitmaks, et tehinguid J&J Group OÜ ning Haldusteenused OÜ vahel ei ole toimunud ning Haldusteenused OÜ oli sellest teadlik. See, et J&J Group OÜ on väljastanud Haldusteenused OÜ-le arve (vt I kd tl 57), ei tähenda, et arve alusel soetatud teenust oleks ka reaalselt osutatud. Eelnevalt nimetatud asjaolud lükkavad ümber väite, et nimetatud tehinguga seotud asjaolusid ei ole piisavalt uuritud jõudmaks maksuotsuses sedastatud järeldusele. 6
  88. Seega on maksuotsuses õiguspäraselt tuvastatud tehingute mittetoimumise fakt ning maksuotsus on materiaalselt õiguspärane.
  89. Halduskohtu otsuses on pikalt analüüsitud maksuotsuse formaalset õiguspärasust ning seda, kas kontrollaktile eriarvamuse esitamata jätmine peaks kaasa tooma maksuotsuse kehtetuks tunnistamise. Kuigi vastustaja on otsuse, millega jäeti kontrollaktile eriavamuse esitamise tähtaeg pikendamata, hiljem
  90. juuni
  91. a vaideotsusega (III kd tl 121–122) kehtetuks tunnistanud, nõustub ringkonnakohus siinkohal halduskohtu seisukohaga ning leiab, et eelnevalt esitatud asjaolusid arvesse võttes, ei ole usutav, et maksumenetluses oleks tehingutele antava kvalifikatsiooni osas jõutud teistsugusele seisukohale ka siis, kui vastavat minetust ei oleks aset leidnud. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt on leidnud kinnitust põhjendatud kahtlus, et tehinguid sellisel viisil, nagu kaebaja on neid üritanud näidata, tegelikult ei toimunud. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  92. juuni
  93. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 13). Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks tehinguid nimetatud osapoolte vahel ei saanud toimuda ning need põhjendused ning asjaolud, millele põhjendused tuginevad, on ka veenvad. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et tõendatuse standard maksumenetluses on samaväärne tõendatuse standardiga süüteomenetluses. Kuna vastustaja on ära näidanud põhjendatud kahtluse, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud, läks tõendamiskoormis üle kaebajale, kes pidi esitama täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel näidatud äriühingute vahel siiski toimunud (Riigikohtu halduskolleegiumi
  94. jaanuari
  95. a otsus asjas nr 3-3-1-74-09, p 10). Haldusteenused OÜ pole maksu- ega kohtumenetluses esitanud selliseid veenvaid täiendavaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse.
  96. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 ls 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja on apellatsioonkaebuse lisana Tartu Ringkonnakohtule esitanud vaidena pealkirjastatud dokumendi, mille V. Kutkin on allkirjastanud
  97. mail
  98. Nimetatud dokumendist nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud MTA
  99. detsembri
  100. a kontrollakti nr 12.2-3/16569-
  101. Kuna tegemist ei ole vaidlusaluses maksumenetluses koostatud dokumendiga, ei ole tegemist asjassepuutuva tõendiga. Lisaks on kaebaja ringkonnakohtule koos mainitud dokumendiga esitanud maksekorralduse nr 91, mille kohaselt on Haldusteenused OÜ
  102. mail 2014 tasunud riigilõivu summas 15 eurot. Ka sellel dokumendil puudub ringkonnakohtu hinnangul seos antud vaidluse lahendamisega. Ühtlasi ei ole kaebaja selgitanud, miks nimetatud dokumendid oleks vaja toimiku materjalide juurde võtta. Seetõttu tagastab Tartu Ringkonnakohus kaebajale eelnevalt nimetatud dokumendid.
  103. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  104. märtsi
  105. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada nimetatud halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab kaebaja ise oma apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Agu Timmi 8 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.