Obsah (14)

§ 415§ 68§ 663§ 657§ 662§ 659§ 465§ 318§ 67§ 702§ 219§ 704§ 172§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-24-7967 Tsiviilasi A.A. taotlu

) § 191 lg 1, § 696 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. (avaldaja) esitas
2. mail 2024 Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Avaldaja soovib advokaati avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Tartu Maakohus rahuldas
3. veebruari
4. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-2317141 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.M. ja avaldaja vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks ning mõistis V.M.lt ja avaldajalt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 1155 koos viivisega (tagaseljaotsus). Kohus ei määranud avaldajale, kes on alaealine, esindajat ega kaasanud kohalikku omavalitsust. Avaldajalt menetluskulude väljamõistmine rikub tema õigusi. Avaldaja soovib eelnimetatud menetluse taastamist ja maakohtu otsuse tühistamist. Avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-23-17141 kaja või teistmisavalduse esitamiseks. Avaldaja isa on töötu. Ta kasvatab üksi kolme alaealist last. Avaldaja ema on surnud. Avaldaja isa ei osanud ega suutnud õigusteadmistega isiku abi palgata. Avaldaja isa eeldas, et kohus seab avaldaja kui alaealise lapse huvid esikohale ja määrab menetluses talle esindaja ja kaasab kohaliku omavalitsuse. Avaldaja isa pöördus valda ja sai ekslikult aru, et ametnikud suhtlevad kohtuga. Hiljem selgus, et nad jäid ootama nende kohtu poolt kaasamist. Menetlus, milleks õigusabi soovitakse, on perspektiivikas, kuna kohus jättis avaldaja õigused kaitseta. Pere sissetulekuks on peretoetused 700 eurot, toitjakaotuspension 500 eurot ja avaldaja puudetoetus 132 eurot. Avaldaja isal on suured võlad, mida nõutakse täitemenetlustes sisse. MAAKOHTU LAHEND
5. Tartu Maakohus jättis
6. juuli
7. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-23-17141 kaja või teistmisavalduse esitamiseks. Viru Maakohus rahuldas viidatud tsiviilasjas tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.M. ja avaldaja vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks. Kostjad said
8. detsembri
9. a hagi tagamise ja hagi menetlusse võtmise määrused kätte
10. detsembril
11. Kostjad ei vastanud tähtaegselt hagile, s.o
12. jaanuariks
13. Kohus luges hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt seega omaksvõetuks. Kohus selgitas tagaseljaotsuses selle peale kaja esitamise tähtaega ja korda. Tagaseljaotsus toimetati kostjatele
14. veebruaril 2024 AET-i kaudu isiklikult kätte. Tagaseljaotsuse peale sai kaja esitada seega kuni
15. märtsini 2024 (

§ 415lg 2).

Kostjad ei esitanud tagaseljaotsuse peale kaja. Tagaseljaotsus jõustus 5. märtsil 2024. Kostjad ei ole esitanud

§ 68kohast taotlust kaja esitamise tähtaja ennistamiseks.

Maakohus palus avaldajal selgitada, miks avaldaja ei esitanud tsiviilasja nr 2-23-17141 menetluses kohtule vastust. Avaldaja ei vastanud selle küsimusele, vaid leidis, et maakohus jättis avaldaja, s.o alaealise lapse, õigused ja huvid kaitseta. Avaldaja riigi õigusabi taotlus ei ole seega õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Avaldaja ei esitanud asjaolusid, millest nähtuks avaldaja õiguskaitse vajadus või võimaliku esitatava kaja eeldatav sisu ja põhjendused. Asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel seega rahuldamata. Kuna kohus jättis taotluse eelnimetatud alusel rahuldamata, ei ole vaja hinnata, kas avaldaja majanduslik seis võimaldab tal õigusabiteenuse eest tasuda. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata avaldajale riigi õigusabi korras esindaja. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-23-17141 alaealise avaldaja õigused kaitseta. Kohtul ei olnud õigust tagaseljaotsust teha, kuna vaidlus puudutas lapsele kuuluvat kinnisvara. Kohus ei määranud lapsele esindajat ega kaasanud menetlusse kohalikku omavalitsust. Kaja või teistmisavalduse esitamise korral on seega alus menetluse taastamiseks. Avaldaja isa ei ole õigusteadmistega isik. Tal ei olnud oskust ega võimekust õigusteadmistega isikut palgata. Avaldaja isa eeldas, et kohus seab lapse huvid esile. Kohus oleks pidanud aru saama, et tegemist on õiguslikku kaitset vajava lapsega. Kui laps ei saa riigi õigusabi, jäävad tema ja ta pere oma kodust ilma.
2. Viru Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

1. Avaldaja selgitas ringkonnakohtule täiendavalt, et avaldaja isa oli laste ema ning abikaasa kaotuse tõttu masenduses ja depressioonis. Ta ei saanud leina tõttu aru, et talle saadeti kohtust dokumendid, millele ta peaks vastama. Avaldaja isa ei saanud oma tegudest aru ega olnud võimeline neid juhtima. Avaldaja isa suutis tagada üksnes laste vahetud vajadused. Avaldaja isa on nüüdseks saanud abi sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatelt. Varasemalt ei kontrollitud, kas laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 kohaselt muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 7. Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud Olesia Maltseva surma tõendi

§ 662lg 3 alusel asja materjalide juurde.

Ringkonnakohus ei võta määruskaebusele lisatud A.A., B.B. ja C.C. elamislubade koopiaid asja juurde. Avaldaja esitas samad dokumendid maakohtule ning need on asja materjalide juures juba olemas. 8. Avaldaja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-23-17141 tehtud tagaseljaotsuse peale kaja või teistmisavaldus. Maakohus jättis RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel avaldaja taotluse rahuldamata, kuna leidis, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Maakohus pidas avaldaja võimalusi oma õiguste kaitseks väheseks ennekõike seetõttu, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamise tähtaeg oli möödunud ning avaldaja ei taotlenud tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Maakohus ei selgitanud aga, kas ja miks on avaldaja võimalused teistmismenetluses oma õiguste kaitseks samuti vähesed. Maakohus rikkus sellega määruse põhjendamise kohustust (

§ 465lg 2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu see minetus siiski maakohtu määruse tühistamise alus. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja võimalused teistmismenetluses oma õiguste kaitseks samuti vähesed, mistõttu ei ole avaldajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi põhjendatud. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt ja vastab ühtlasi määruskaebuse väidetele. 9. Avaldajal oli

§ 415

lg 1 järgi õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja, sh põhjusel, et maakohtul ei olnud õigust tagaseljaotsut teha (

§ 415lg 1 p 3).

3 Tagaseljaotuse peale kaja esitamise õigus on aga ajaliselt piiratud. Tagaseljaotsuse peale saab

§ 415

lg 2 järgi esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetati kätte avalikult, saab kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui kaja esitamise tähtaeg on möödunud, ei saa kaja reeglina enam esitada. Seda isegi juhul, kui maakohtul ei olnud tegelikult õigust tagaseljaotsust teha. 9.

1. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajale toimetati tagaseljaotsus avaliku e-toimiku vahendusel kätte
2. veebruaril
3. Avaldaja nimel võttis tagaseljaotsuse avalikus etoimikus vastu avaldaja isa. Rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja isal oli sel ajal avaldaja suhtes ainuhooldusõigus, kuivõrd avaldaja ema suri
4. novembril 2022 (dtl 40). Avaldaja isa oli tagaseljaotsuse vastuvõtmise ajal perekonnaseaduse § 120 lõikest 1 tulenevalt seega ainuke isik, kellel oli avaldaja esindamise õigus. Avaldaja isa kui avaldaja seadusliku esindaja poolt tagaseljaotsuse avalikus e-toimikus vastuvõtmisel loetakse, et avaldaja sai tagaseljaotsuse kätte samal ajal, mil ta isa selle vastu võttis (

§ 318lg 1).

Avaldaja ei tugine, et ta oleks pöördunud tagaseljaotsuse vaidlustamise sooviga kohtu poole enne praeguses asjas riigi õigusabi taotluse esitamist, s.o enne

1. maid
2. Avaldaja ei esitanud tagaseljaotsuse peale kaja seega selleks ette nähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt
3. märtsil
4. 9.
5. Kaja saab pärast kaja esitamise tähtaja möödumist

§-st 66 tulenevalt esitada üksnes juhul, kui kohus ennistab seaduses kaja esitamiseks ettenähtud tähtaja. Kaja esitamise tähtaja ennistamine eeldab vastavasisulise taotluse esitamist, samuti seda, et tähtaja möödalaskmine oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 67lg 1).

Tähtaja ennistamise taotlemine on samuti ajaliselt piiratud. Tähtaja ennistamist saab taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal langes ära takistus, mille tõttu ei olnud võimalik tähtaega järgida, kuid siiski mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest (

§ 67lg 2).

9.3. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldaja ei esitanud kaja esitamise tähtaja ennistamiseks taotlust. Selgitamaks välja, kas avaldajal võis olla kaja esitamise tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus, palus ringkonnakohus avaldajal selgitada, miks avaldaja ei saanud esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. Avaldaja märkis, et ta ei saanud tagaseljaotsuse peale tähtaegselt kaja esitada, kuna tema isa oli avaldaja ema surma tõttu depressioonis ja masenduses, mistõttu ei saanud aru oma tegude tagajärgedest ega ka sellest, et talle olid saadetud kohtudokumendid, millele ta peaks vastama. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja poolt välja toodud taksitust pidada mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks kaja esitamise tähtaja

§ 67lg 1 alusel ennistada.

Kaja esitamise tähtaja ennistamise aluseks saab olla ennekõike sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning millest tingituna ei olnud võimalik kaja esitamise tähtaega järgida. Avaldaja ema suri

1. novembril 2022, s.o üle aasta enne tagaseljaotsuse tegemist. Avaldaja ema surmast tingitud lein ei ole seega ootamatu sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saanud avaldaja isa ise vahetult mõjutada. See ei saa seega olla mõjuv põhjus, mis võimaldaks kaja esitamise tähtaja ennistada. 9.
2. Kaja esitamise tähtajast, s.o
3. märtsist 2024 on möödunud enam kui kuus kuud. Avaldaja ei saa

§ 67lõikest 2 tulenevalt seega tähtaja ennistamist enam taotleda.

9.

1. Maakohus leidis seega põhjendatult, et avaldaja võimalused kaja esitamisega oma õigusi kaitsta on ilmselt vähesed. See, kas maakohus võis või ei võinud tagaseljaotsust teha, ei muuda seda. 4
2. Avaldajal oli

§ 702lg 1 alusel õigus esitada tagaseljaotsuse peale teistmisavaldus.

Teistmisavaldus võetakse menetlusse, kui selles välja toodud asjaolud viitavad, et on olemas teistmise alus (

§ 702lg 2, § 709).

Avaldaja väidetest võib järeldada, et teistmise alus, millele avaldaja sooviks tugineda, on asjaolu, et avaldaja ei olnud menetluses, milles tagaseljaotsus tehti, esindatud (

§ 702lg 2 p 3).

Avaldaja leiab, et kohus oleks pidanud määrama avaldajale kui alaealisele lapsele riigi arvel advokaadi ja kaasama kohaliku omavalitsuse. Avaldaja ei vaidlusta, et teda esindas menetluses, milles tagaseljaotsus tehti, tema isa. Avaldaja isa oli sel ajal avaldaja ainuke seaduslik esindaja (vt käesoleva määruse p 9.1). Maakohtul ei olnud sellises olukorras kohustust avaldajale riigi arvel advokaati määrata (

§ 219

). Kuna tagaseljaotsus tehti avaldaja ja tema isa vahel sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise asjas, ei olnud maakohtul kohustust kaasata sellesse menetlusse kohalikku omavalitsust. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust arvata, et tagaseljaotuse teistmiseks võiks olla alus. 11. Teistmisavalduse esitamise õigus on ka ajaliselt piiratud. Teistmisavaldus tuleb

§ 704

lg 1 järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Kui teistmisavalduse esitamise esitamise tähtaeg on möödunud, ei saa seda reeglina enam esitada. Tagseljaotsus toimetati avaldaja isale avaliku e-toimiku vahendusel kätte 2. veebruaril 2024. Avaldaja ei tugine, et ta oleks pöördunud tagaseljaotsuse teistmise sooviga kohtu poole enne riigi õigusabi taotluse esitamist, s.o enne 20. maid 2024. Avaldaja ei esitanud tagaseljaotsuse tesitmiseks avaldust seega selleks ette nähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 2. aprillil 2024. Teistmisavaldust saab pärast selle esitamise tähtaja möödumist

§-st 66 tulenevalt esitada üksnes juhul, kui kohus ennistab seaduses teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja. See eeldab samuti, et tähtaeg oleks lastud mööda mõjuva põhjuse tõttu. Ringkonnakohus leidis aga juba ülal, et avaldaja välja toodud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaksid

§ 67lg 1 alusel seadusest tulenevat tähtaega ennistada.

1. Ringkonnakohus nõustub eelnevat arvestades seega maakohtu lõppjäreldusega, et asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Avaldajale ei ole seetõttu RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel võimalik riigi õigusabi anda.
2. Menetluskulud jäävad

§ 172lg 2 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (

§ 191lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5