← Eesti

2-24-17735/8

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2025. a, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-17735 Kohtuasi A Ki hagi R

§ 101lg-tele 3 ja 4.

  1. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
  2. kuupäevaks A Ki arvelduskontole, selgitusega „A Ki elatis“.
  3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). 1

(4)EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD
  1. A K hageja A Ki seadusliku esindajana esitas Viru Maakohtule hagiavalduse R Ii vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks 24.11.
  2. a kohtulahendiga nr 2-20-xxx välja mõistetud elatis summas 150 eurot. Kostja elatist ei maksa. Seoses elu kallinemisega ja hindade tõusuga palub hageja kostjalt välja mõista elatise baassuummana alates 01.12.
  3. a 249,78 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxx. a). Hageja seaduslik esindaja palub kohaldada iga-aastast indekseerimist.
  4. Viru Maakohus võttis 06.12.
  5. a määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtumäärus ja dokumendid on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 06.12.
  6. a. Kohus saatis kostjale dokumendid registris märgitud elukoha aadressile xxx. 20.12.
  7. a jäeti kohtudokumendid kostjale registris märgitud elukoha aadressi postkasti. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 20.12.
  8. a TsMS § 326 sätestatud korras postkasti panekuga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. 2
(4)
  1. R I on A Ki isa.
  2. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Lähtudes

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 6. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja

§ 101järgi arvestatud miinimummääras ehk summas 287,72 eurot.

7.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 8. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimummääras 287,72 eurot. 9.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.

  1. a), mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  3. aprillil. Keskmine brutopalk
  4. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2024.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 = 287,72 eurot.

101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagist tulenevalt hageja ja kostja koos viibitav aeg ei kuulu antu alusel arvestamisele. 10. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3

(4)
  1. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.
  2. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.