) § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja esitas määruskaebuse 01.12.2024 ehk seaduses sätestatud tähtaega ületades. 5. C.B esitas 03.12.2024 ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles taotleb tähtaja ennistamist infotehnoloogia ebakõlade või kaebaja oskamatuse tõttu. Taotluse kohaselt soovis kaebaja kindlasti määrust vaidlustada. E-toimiku andmete järgi on kaebaja tutvunud halduskohtu 11.11.2024 määrusega 12.11.2024, kuid tegelikult ei ole kaebaja määrusega tutvunud. Kaebaja ei oska anomaaliat selgitada. Kaebaja nägi määrust sisuliselt alles 28.11.2024 ehk siis kui määrus jõustus. Kaebajale ei tulnud määruse kohta automaatteavitust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määrus avaliku e-toimiku kaudu C.B-le kätte toimetatud 12.11.2024. Määruskaebus esitati ringkonnakohtule 01.12.2024, seega seaduses sätestatud tähtaega ületades. 7.
lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise
§-s 71 sätestatut arvestades. See säte laieneb
lg 1 alusel ka määruskaebuse menetlusele.
lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt märgitakse ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Teatud juhtudel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02). Tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-175-08, p 17). 8. Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja põhjendab tähtaja ületamist infotehnoloogilise ebakõlaga või oskamatusega. Kaebaja toob välja, et kuigi etoimiku andmetel on kaebaja tutvunud halduskohtu 11.11.2024 määrusega 12.11.2024, ei ole kaebaja tegelikult sel kuupäeval määrusega tutvunud, sest nägi määrust alles 28.11.2024 ehk siis, kui see jõustus. Lisaks ei ole kaebaja saanud määruse kohta automaatteavitust. 2
Ühtlasi tuleb lugeda, et kaebaja ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määruse peale (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.