) § 15 lg 1 alusel kinni. Puudutatud isik esitas 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna 3-24-1827 Halduskohus andis 09.10.2023 määrusega nr 3-23-2233 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 09.12.2023, mida pikendas 01.12.2023 määrusega kuni 01.04.2024 ja 28.03.2024 määrusega mitte kauemaks kui 28.07.
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 19.08.2024 (k.a), mida pikendas 13.08.2024 määrusega mitte kauemaks kui 13.12.
lg 1 p-de 1 ja 3 ning
lg 1 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks. Isikule reisidokumendi taotlemine on pooleli: PPA on kontaktis Senegali saatkonnaga, et saada isikule tagasipöördumise tunnistus. Isikule koostatud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei takista selle täitmist tagavate meetmete rakendamist, sh isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist või kinnipidamise pikendamist. Isiku suhtes esineb
Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine enda väljasaatmise vältimiseks, valeütluste andmine), on võimalik järeldada, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eesti-siseselt varjama. Isikul on teadmised ja oskused vahendajate kaasabil Schengeni alal liikumiseks. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust tagasilükkava otsuse koos sundtäidetava lahkumisettekirjutusega, millest isik on teadlik. Samuti näitab suurt põgenemise ohtu see, et isik hävitas oma Senegali passi enda tagasisaatmise ärahoidmiseks. Lisaks üritas isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki väljasaatmist sellega, et esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada, ega soovinud esitada seda esimeses turvalises liikmesriigis. Isik 2
lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada talle reisidokument. Pärast tagasilükkava otsuse saamist on isiku õde edastanud PPA-le tema dokumendid, mis aitavad kaasa dokumenteerimisele. Kinnipidamiskeskuses on isikuga korduvalt vestelnud tagasisaatmisnõustaja, kuid isik on keeldunud koostööst, öeldes, et tema ei kavatse Senegali naasta ning ei soovi arutada selle võimalikkust. Kuna isik on andnud PPA-le valeütlusi, ei ole usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks.
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tema põgenemise ohust tulenevalt tõhusalt kohaldada. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu isiku Eestist väljasaatmise tagamiseks. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 5. PPA selgitas 06.12.2024 kohtuistungil, et taotluse resolutiivosas on tuginetud korrektselt
Taotluse edasises tekstis sisalduv ekslik viide
-i kehtetule normile ei muuda taotluse sisu ja PPA parandab taotluse kohtuistungil suuliselt. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses on õigus elada ainult rahvusvahelise kaitse taotlejatel, kelleks puudutatud isik ei ole. PPA ei ole väljasaatmismenetluse läbiviimisega viivitanud. Väljasaatmiseks vajalik dokument saadetakse Senegali saatkonnast PPA-le kohe, kui lahkumisettekirjutuse täitmise peatamiseks haldusasjas nr 3-24-997 kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus lõpeb.
Puudutatud isiku olukord ei ole käsitletud asjaolude osas muutunud ning on võimalik eeldada, et jätkuvalt esineb ka tema põgenemise oht
Muutusi, mis tingiks põgenemisohu teistsuguse hindamise, ei nähtu ka puudutatud isiku ja tema esindaja poolt kohtuistungil esitatud väidetest ja selgitustest. Isiku põgenemise ohu hinnang on prognoosotsus, mille tegemisel arvestatakse isikuga seotud asjaolusid kogumis. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on põhjendatud ka
lg 1 p 3 alusel vajaduse tõttu tagada isikule tema tagasisaatmiseks vajaliku dokumendi hankimine Senegali Vabariigi saatkonnast. Isikul puudub tema väljasaatmiseks vajalik reisidokument. PPA kinnitusel on isik hävitanud väljasaatmise vältimiseks oma passi ja ei ole teinud PPA-ga enda dokumenteerimiseks koostööd. On usutav PPA kohtuistungil esitatud selgitus, et PPA ei ole tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotlemisega põhjendamatult viivitanud ning tagasipöördumiseks vajalik dokument on võimalik päritoluriigi saatkonnast saada siis, kui 3
Puudutatud isik on
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kinnipidamiskeskuses viibinud alates 18.06.2024 ning tema kinnipidamise aja hulka ei arvata
lg-st 3 tulenevalt tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Täidetud on ka muud
lg-s 2 sätestatud kinnipidamise jätkamise tingimused, sest väljasaadetav ei täida PPA taotlusest nähtuvalt jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Taotluse kolmandal leheküljel esitatud ekslik viide kehtetule
Taotluse esimesel leheküljel on taotluse õiguslike alustena viidatud õigesti VVS § 25 lg-le 2 ja § 23 lg 1 p-dele 1 ja
Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ega kohus ei ole põgenemisohtu põhjendanud. Põgenemisohtu ei esine. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei põgene. Kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega. Isik selgitas ka 13.10.2023 vestlusel, et soovib jääda Eestisse ja kodumaale tagasipöördumine ei ole võimalik, sest tema elu on ohus. Puudutatud isik ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses, põhjendatud oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine.
lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 25 lg-le 1.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).
lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg-st 3 tulenevalt ei arvata väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise aega. 12. Ringkonnakohus jääb enda 02.10.2024 määruses asutud seisukoha juurde, mille kohaselt on puudutatud isiku puhul tuvastatav põgenemise oht vastavalt
8 p-le 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (02.10.2024 määruse p 11). Puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole vahepealsel ajal muutunud. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2024 otsusega haldusasjas nr 3-24-997 puudutatud isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 17.06.2024 otsuse muutmata. Puudutatud isiku kassatsioonkaebus on Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel. Esineb ka
lg 1 p-s 3 sätestatud alus – isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine on viibinud. Isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses viibinud
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel alates 18.06.2024 ning vaidlustatud määrusega on pikendatud tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui 09.04.2025. Seega ei ole halduskohus andnud 09.12.2024 määrusega luba isiku kinnipidamiseks
PPA ja halduskohus on õigesti järeldanud, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib siit ilma loata lahkuda. 13. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (nt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-193-16, p 12). Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist hinnata
lg 11 alusel lubamatuks (sh ei ole määruskaebuses viidatud, et kinnipidamine võiks ohustada puudutatud isiku tervist või turvalisust). Kinnipidamiskeskuses on isikutele vajadusel tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (
Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus muutmata. 15. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.