Obsah (9)

§ 482§ 80§ 3§ 2§ 58§ 5§ 340§ 344§ 243

4-24-446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-446 (4.5-3.6/4951) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi s

§ 482lg 2 alusel rahatrahviga 100 000 eurot.

Kohtuvälise menetleja esindaja Finantsinspektsioon, juhatuse liige Siim Tammer Menetlusalune isik/kaebaja Tuleva Fondid AS reg kood: 14118923, asukoht: Telliskivi tn 60/1, Tallinn. kaitsjad: vandeadvokaadid Dmitri Teplõhh ja Mari Anne Rohtla RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, 155-156 kohus otsustas: Tuleva Fondid ASi kaebus rahuldada osaliselt, s.o osas, millega Finantsinspektsioon määras Tuleva Fondid ASile rahatrahvi summas 100 000 eurot. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Tühistatud osas teha uus otsus ja karistada Tuleva Fondid ASi RekS § 33 lg-s 2, § 35 lg-s 2 ja

§ 482lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaldades

§ 482lg 2 alusel rahatrahviga 17 500 eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates 18.11.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Finantsinspektsiooni kontole. Jätta Tuleva Fondid ASi poolt väärteomenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu tema enda kanda. Edasikaebamise kord 1 4-24-446 Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Finantsinspektsiooni (edaspidi nimetatud ka FI) 16.01.2024 otsusega karistati Tuleva Fondid ASi investeerimisfondide seaduse (edaspidi

) § 482 lg 2 alusel KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades rahatrahviga 100 000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on Tuleva Fondid AS FI tegevuslubade nr 4.1.-1/25 ja 4.1.-1/117 alusel tegutsev pensionifondide valitseja, kes avalikustas ajavahemikul 20.07.2023-31.07.2023 sotsiaalmeedias Facebook ja Instagram finantsteenuste reklaamid, mis sisaldasid järgmisi puudusi: - videoreklaam ei sisaldanud perioodil 20.07.2023-31.07.2023 reklaamiseaduse (RekS) § 29 lg-s 2 ette nähtud kohustuslikku üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga; - staatiliste reklaamide avalikustamisel 20.07.2023 kella 8 paiku ei sisaldanud reklaam RekS § 29 lg-s 2 ette nähtud kohustuslikku üleskutset; lause „Tutvu kindlasti ka valitud pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu tuleva@tuleva.ee või 644 5100“ lisati alles 20.07.2023 kella 16.26ks. Osadel reklaamidel ei olnud üleskutset näha ka peale selle lisamist ja osadel reklaamidel oli üleskutse pärast selle lisamist nähtav nn peidetud kulul: see oli loetav vaid nupule „learn more“ nupule vajutamisel. Nimetatud puudused eksisteerisid kuni reklaamkampaania lõpuni, s.o kuni 31.07.2023; - reklaamid sõnumitega „Säilita oma pensionirvara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ ja „Kogu pensionit endale, mitte pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“ ei sisaldanud

§ 80

lg-s 4 ettenähtud kohustuslikku märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega; - reklaamid sõnumiga „Säilita pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond andsid näilise tagatise pensionifondi tulususe kohta, millega rikuti

§ 80

lg-s 3 sätestatud keeldu; - reklaamid sõnumiga „Ainsana aus statistika“ olid võrdlevad reklaamid, viidates kaudselt teistele teenusepakkujatele, kelle statistika nimetatud sõnumi kohaselt aus ei ole. Kuna võrdluse aluseks olevat elementi (statistika) ei olnud reklaamides ära toodud ega sellele viidatud, siis oli tegemist eksitavate reklaamidega, mis on keelatud vastavalt RekS § 4 lg-le 1. Eeltooduga pani Tuleva Fondid AS toime teod, mis on kvalifitseeritavad RekS § 35 lg 2,

§ 482lg 2 ja Rek

S § 33 lg 2 järgi. 2. Tuleva Fondid AS kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle kaitsjate vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses taotletakse vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotletakse Tuleva Fondid ASi suhtes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, s.o VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 11 alusel. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, ent ka materiaalõigust. Kaebuse kesksed väited on järgmised: - väärteootsus väljub oluliselt väärteoprotokolli piiridest; - väärteoprotokoll ei kajasta faktilisi asjaolusid, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks; sh ollakse kaebuses seisukohal, et väärteoprotokollist väljumata ei ole ka kohtul võimalik tuvastada, kas kogu vaidlusalune teave on käsitletav reklaamina RekS mõttes, sh finantsteenuse reklaamina ühes sellele kohalduvate erinõuetega; - väärteootsuses esitatud seisukohad on üllatavad ja menetlusalusel isikul ei olnud võimalik teatud etteheidete osas esitada oma seisukohti; 2 4-24-446 - määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne ega arvestada kergendavate asjaoludega, mh sellega, et menetlusalune isik asus omal initsiatiivil rikkumist kõrvaldama ja reklaamidele lisati nõutud üleskutsed loetud tundide jooksul. Samuti tegi menetlusalune isik menetlejaga koostööd. Kohtuväline menetleja lähtus karistuse määramisel irrelevantsest aspektist ehk asjaolust, et menetlusaluse isiku näol on tegemist finantsjärelevalve subjektiga. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas konkreetse karistuse määrani üldse jõuti; - rahatrahv on ebaproportsionaalne ka võrreldes teiste FI poolt väärteomenetluse raames määratud rahatrahvidega; - asja väärteomenetluse raames lahendamisele oleks pidanud eelneva haldusmenetluse korras isiku tähelepanu juhtimine võimalikele etteheidetele ning isiku teavitamine; - väärteomenetluses kogutud tõendid ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Sh:  tunnistajate ülekuulamise protokollid ei vasta KrMS § 74 nõuetele;  menetluses kogutud tõendid ei vasta seaduses sätestatud standarditele. Kohtuvälise menetleja otsus rajaneb erinevatel kuvatõmmistel, kusjuures on ebaselge, kes ning millisel ajahetkel kuvatõmmised tegi. Samuti ei ole need fotod ja salvestised tehtud vahetult menetleja poolt. Kuvatõmmised ja Slack-vestluste sisu kogumiseks oleks pidanud menetleja teostama (arvuti) vaatluse ja koostama vastava protokolli; - RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustusliku märke puudumine oli ajutine ja tingitud Meta platvormi tehnilistest piiridest; - Väärteomenetluses kogutud tõendid, väärteoprotokollis ja otsuses tehtud järeldused ei võimalda hinnata, kas kohustusliku teabe avaldamise nõudeid rikuti või mitte. Sh:  on jäänud arvestamata Euroopa Komisjoni suunis seoses ostukutse oluliste osade avaldamisega, mille kohaselt võib viidata tootele ka veebilehel, kui ettevõtjal ei ole võimalik esitada toote kohta kogu olulisest teavet. Ka välisriikide kohtupraktika kohaselt pole reklaaminõudeid rikutud, kui reklaamile on lisatud veebilink, mille kaudu tarbija vajaliku informatsiooni kätte saab;  mis puudutab kohustusliku üleskutse puudumist, siis kohtuväline menetleja ei ole kirjeldanud ega välja toonud faktilisi asjaolusid, mille subsummeerimisel võiks järeldada, et kõnesolevatele reklaamklippidele reklaamiseaduse nõudeid kohalduvad. Väärteoprotokollis ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas tegemist on reklaamidega RekS § 2 lg1 p 3 mõttes või kuidas on tuvastatud RekS § 29 lg 2 rikkumine;  RekS § 29 lg 2 nõude rikkumise eest ei ole võimalik karistada

§ 482

lg 2 alusel.

§ 482

lg 2 võimaldab karistada fondi kohta teabe avalikustamise nõuete rikkumise eest.

i tähenduses loetakse teabeks fondi prospekt ja põhiteave ja fondi kohta avaldatav muu teave ja dokumendid. RekS § 29 lg-s 2 sätestatud hoiatustekst ei ole fondi kohta avalikustatav teave;  väidetavat rikkumist ei pandud toime kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik andis oma teenusepakkujale juhise, mis välistab rikkumise toimepanemise. -

§ 80lg 4 märke lisamine ei olnud kohustuslik.

Mh:  vaidlusalused reklaamid ei kuulu

§ 80

lg 4 kohaldamisalasse, mistõttu polnud

§ 80lg 4 hoiatuse lisamine vajalik.

Kuna menetlusaluse isiku reklaamid ei sisaldanud ostukutset, siis välistas see

§ 80

lg 4 nõuete kohaldamise; 

§ 80lg 4 kohaldamisel tuleb lähtuda ostukutse definitsioonist.

Kommertsteadaannet või reklaami, mis sisaldab toote või teenuse põhjalikku kirjeldust või omandusi ning teavet tootest või teenusest tuleneva kasu kohta, kuid mitte toote või teenuse hinda, ei saa käsitleda ostukutsena ebaausate kaubandustavade direktiivi art 2 tähenduses. Kommertsteadaanded, mis ei ole ostukutsed, on näiteks reklaamid, milles reklaamitakse pigem ettevõtja kaubamärki kui konkreetset toodet;  kohtuvälise menetleja tehtud seos reklaamkampaania ja menetlusaluse isiku fondide osakute müügi vahel on meelevaldne; 3 - - 4-24-446  väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, et tegemist on konkreetse fondi reklaamiga;  väärteoprotokollis puudutava faktilised asjaolud, et menetlusalune isik oleks avalikustanud ebaõiget, eksitavat või mitteõigeaegset teavet fondide kohta;  subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Menetlusalune isik ei ole andnud (näilist) tagatist fondi tulususe kohta. Mh:  menetlusaluse isiku eesmärk ei olnud reklaamida fondi tulusust. Eesmärk oli selgitada üldiselt madala tasuga indeksfondide eelist;  füüsilised isikud kui avalikustatud teabe adressaadid mõistsid sõnumit õigesti ega arvanud, et selles sisaldub näiline tagatis fondi tulususe kohta. Seda tõendab menetlusalune isik Norstat Eesti AS platvormil läbi viidud uuringuga. Kohtuväline menetleja on uuringu jätnud põhjendamatult arvestamata;  kohtuväline menetleja on väärteootsuse koostamisel piiratud väärteoprotokollis kajastatud asjaoludega. Väärteoprotokollis ei ole ainsatki viidet konkreetse fondi tulususe või kasumlikkuse kohta teabe avaldamisele:

§ 80lg 3 eeldab konkreetse fondi tuvastamist.

Fondi kohta ei ole avalikustatud ebaõiget, eksitavat või mitteõigeaegset teavet. Mh:  väärteoprotokollis puuduvad faktilised selgitused selle kohta, et menetlusalune isik oleks avalikustanud ebaõiget, eksitatavat või mitteõigeaegset teavet fondide kohta.

§ 482lg 2 sätestab vastutuse fondi kohta teabe avalikustamise nõuete rikkumise eest.

Väärteoprotokollist ei tulene, mida peetakse teabeks, mis on väidetavalt ebaõige, eksitav või mitteõigeaegne ning millise fondi kohta menetlusalune isik sellist teavet väidetavalt esitas;  menetlusalune isik ei ole avaldanud eksitavat reklaami, sh rikkunud reklaami üldnõudeid. Reklaami eesmärk oli reklaamida menetlusaluse isiku turul ainulaadset tegevusmudelit. Reklaam oli suunatud menetlusaluse isiku ainulaadse veebirakenduse tuntuse levitamisele. Veebirakenduse ainulaadsus väljendub selles, et üksnes menetlusaluse isiku portaalis on võimalik vaadata tootluse statistikat IRR meetodil;  väite „Ainsana aus statistika“ kasutamine ei too kaasa automaatselt võrdleva reklaami nõuete kohaldumist. Reklaamsõnumi võrdleva olemuse tuvastamiseks on vaja määratleda otseselt või kaudselt reklaami avalikustaja konkurent või konkurendi pakutavad kaubad või teenused. Sõnum, kus ei viidata ühegi ettevõtjale või konkreetsele tootele, võib kuuluda võrdleva reklaami alla siis, kui konkurenti või tema teenuseid oleks võimalik identifitseerida sellistena, millele on reklaamis kas või kaudselt, kuid tegelikult viidatud. Arutataval juhul konkurentidele viidatud ei ole ning kohtuväline menetleja tõlgendus on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga;  menetlusalune isik selgitas reklaamides arusaadavalt reklaami eesmärki ja kontseptsiooni;  teavituse eesmärk oli suunata tarbijad rakendusse statistikat kontrollima;  superlatiivi „ainsana“ kasutamine ei ole eksitav ega võrdlev;  isegi kui nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist oli võrdleva reklaamiga, ei olnud see eksitav. Sh ei ole võrdlusparameetrite väljatoomine reklaamis seadusetasandil nõutav. Kaebuses on peetud võimalikuks, et kohtuväline menetleja ajas segamini mõisted „eksitav reklaam“ ja „lubamatu võrdlev reklaam“. Võrdlev reklaam võib olla eksitav, kui see sisaldab valesid faktiväiteid konkurentide kohta. Menetlusaluse isiku reklaamid sellist teavet ei sisalda ja seda pole välja toodud ka väärteoprotokollis;  kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud Euroopa Kohtu praktikaga kinnistatud elemente, mille alusel võiks reklaami pidada eksitatavaks. Kohtuvälise menetleja otsus tugineb menetleja subjektiivsele hinnangule, mille aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud; 4      4-24-446 väärteomenetluses ei ole tuvastatud, kas reklaamid eksitasid tarbijaid või mitte, seda ei ole kajastatud ka väärteoprotokollis. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib reklaam olla eksitav siis, kui kõikide asjas tähtsust omavate asjaolude, nimelt selle reklaamiga kaasneva teabe ja puuduva teabe alusel on selge, et märkimisväärne hulk tarbijaid, kellele see reklaam on suunatud, võttis ostuotsuse vastu, uskudes ekslikult, et reklaamija poolt avaldatud andmed on tõesed või kui on selge, et võrdlus on teostatud erineva olemusega kaupade seas, mõjutades seeläbi tundvalt tarbija valikut, ilma, et need erinevused nähtuksid asjaomasest reklaamist. Kohtuvälise menetleja otsuses vastavaid kaalutlusi ei esine; vaidlustatavas lahendis ja väärteoprotokollis puuduvad põhjendused, miks peetakse reklaame eksitavaks; kohtuvälise menetleja etteheiteid menetlusalusele isikule on reklaami mahupiirangu tõttu alusetud. Menetlusalune isik avaldas reklaami tausta selgitava blogipostituse ja teatud internetiplatvormide puhul on probleemiks reklaamide tehnilised mahupiirangud. See ei tähenda, et tegemist on oleks keelatud reklaamikanaliga; etteheidetava reklaamlause aluseks on menetlusaluse isiku põhjalik turu kaardistus ja tõenditele tuginev veendumus, et ainult menetlusalune isik pakkus reklaamide avalikustamise ajal (sh ka praegu) pensionikogujatele statistilist infot, mis keskendub isiku ajaloolise pensionivara tootluse kuvamisele. Seetõttu oli põhjendatud kasutada reklaamlausetes väljendit „ainsana“; faktiväide põhines tõendatud ja põhjalikult väljatöötatud metoodikal, mistõttu on menetlusalusel isikul õigus enda tehnilist lahendit illustratiivselt iseloomustada. Sh ei ole võimalik RekS § 4 lg-s 2 sätestatud koosseisu realiseerida ettevaatamatusest.

1. 14.06.2024 jagati väärteokaebus kohtunik M. Bobrõševi menetlusse. 16.07.2024 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse. Kohus määras, et kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 15.08.2024 ning kohus avalikustab kohtulahendi hiljemalt 16.09.
3. Kohus rahuldas 05.09.2024 määrusega Tuleva Fondid ASi kaitsjate 15.08.2024 esitatud taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja määras, et täiendavad tõendid tuleb kohtule esitada hiljemalt 13.09.
4. Vastaspoolel oli õigus esitada maakohtule kirjalikke seisukohti Finantsinspektsiooni esitatavate täiendavate tõendite osas kuni 23.09.
5. Kuna kohus rahuldas kaebuse esitaja kaitsjate taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja määras tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks, siis lükkas kohus edasi kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja ning määras uueks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 16.10.
7. Finantsinspektsiooni esindaja vastus täiendavate tõendite kohta saabus kohtusse 13.09.
8. Muuhulgas taotles Finantsinspektsiooni esindaja 13.09.2024 vastuse punkti 1 ja vastuse lisade 2 ja 3 osas istungi kinniseks kuulutamist ning teabe avaldamist üksnes kohtule. Antud taotluse jättis kohus 18.09.2024 määrusega rahuldamata. Kohtul tuli Finantsinspektsiooni 13.09.2024 taotlus määrusega lahendada ja arvestades taotluse sisu, ei olnud võimalik Tuleva Fondid AS-i kaitsjatele Finantsinspektsiooni vastust selle saabumisel koheselt nähtavaks teha. Kuna taotluse lahendamisele kulunud aja võrra vähenes Tuleva Fondid ASi kaitsjate aeg täiendavate seisukohtade esitamiseks, siis määras kohus Tuleva Fondid ASile Finantsinspektsiooni esitatud täiendavate tõendite osas kirjalikke seisukohtade esitamise uueks tähtajaks 30.09.
9. Arvestades kaebajale antud kirjalike seisukohtade esitamise uut tähtaega määras kohus, et kohtulahendi avalikult teatavaks tegemine tuleb edasi lükata ja määras uueks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 04.11.2024, mida kohus pikendas kuni 18.11.
10. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5 4-24-446
11. Kohus, analüüsinud Tuleva Fondid ASi kaebust ja väärteotoimiku materjale, samuti kohtumenetluse poolte kohtumenetluses esitatud kirjalikes dokumentides toodut, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetluslikud minetused tõendite kogumisel, puudused väärteoprotokollis, kohtuvälise menetleja ametniku taandumisküsimus ja menetlemispädevus Tunnistajate ülekuulamise protokollid
12. Kaebuse kohaselt ei vasta tunnistajate ülekuulamise protokollid seaduses kehtestatud nõuetele (KrMS § 74), sest neisse ei ole talletatud tunnistajate ütluste sisu. Tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütlused on asendatud helisalvestisega. Kaebuse kohaselt on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis toob kaasa tunnistajate ütluste tõendina lubamatuse.
13. Tutvunud kohtuvälises menetluses koostatud tunnistate ütluste/ülekuulamise protokollide ja helisalvestistega, siis kohus tõdeb, et kohtuväline menetleja kuulas tunnistajad üle, helisalvestas ülekuulamised ja koostas tunnistajate ülekuulamise kohta ülekuulamise protokollid. Ülekuulamise protokollid on koostatud aga viisil, kus protokolli ei ole talletatud ütluste sisu. Ütluste sisu osas on kohtuväline menetleja teinud viite helisalvestisele, märkides, et helisalvestis on protokolli lahutamatuks osaks. Tunnistajate sisulised ütlused on talletatud helisalvestistel.
14. Kujundades seisukohta taolisel viisil toimimise õigusliku lubatavuse kohta, siis väärteomenetluses menetlustoimingute tegemist reguleerib eelkõige VTMSi
15. peatükk. Nimetatud peatükis paiknev VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMSis sätestatud erisusi arvestades.
16. Kooskõlas VTMS § 31 lg-ga 1, KrMS § 74 lg 1 p-ga 3 kantakse tunnistaja ülekuulamise protokolli tunnistaja ütlused. Protokolli ütluste talletamise nõue tuleb ka KrMS § 146 lg 5 p-st 1, mis sätestab, et protokolli põhiosas talletatakse uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides KrMSis menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid. Seadusandja on reguleerinud KrMS § 148 lg-ga 1, et vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis- või menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil. KrMS § 150 lg-tega 1 ja 3 on ette näinud, et uurimis- või muu menetlustoimingu või selle tervikliku osa võib filmida või heli- või videosalvestada, ent selle salvestise põhjal koostatakse uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll KrMSis sätestatud korras.
17. Arutuse all olevas väärteoasjas kohtuväline menetleja tunnistajate ülekuulamise protokolli ütluste sisu ei talletanud. Tunnistajate sisulised ütlused on talletatud protokolli lisaks olevale CDle, mis on protokollide lahutamatuks lisaks. Võttes aluseks eelpool nimetatud regulatsioonid, kohus asub seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal puudus ja puudub seaduslik alus tunnistajate sisuliste ütluste menetlustoimingu protokolli talletamata jätmiseks. Seadusandja on ette näinud menetlustoimingu või muu uurimistoimingu salvestamise võimaluse, kuid need sätted ei näe ette võimalust jätta koostamata seaduses sätestatud tingimustele vastav protokoll. Kuna seadusandaja on selgelt, ühemõtteliselt ja kaalutlusõiguseta sätestanud, et tunnistajate ülekuulamise käigus antud/saadud ütlused talletatakse protokollis, siis kohtuvälisest menetlejast seaduse rakendajal puudub mistahes argumentidel õiguslik alus kõnealust nõuet eirata. Seega rikkus kohtuväline menetleja menetlusõigust. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtuvälist menetlust toimetav isik on seotud kehtiva kriminaalmenetlusõigusega ega saa jätta seda rakendamata (vt ka nt RKKKo nr 31-1-119-09 p 15).
18. Kaebuses väljendatakse seisukohta, et kohtuvälise menetleja eksimus tunnistajate ütluste protokollide koostamisel päädib tunnistajate ütluste lubamatusega. Kohus meenutab, et 6 4-24-446 kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendid reeglina lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, mitte mistahes vorminõude eiramisel. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui on rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid või kui tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguse olulise rikkumisega (vt nt RKKKo asjas 1-21-2039 p 27).
19. Kontrollides kaebuse väiteid tunnistajate protokollidesse puutuvalt, siis kaebuses ei ole välja toodud, et tõendite kogumise korda oleks oluliselt rikutud. Tõendite kogumise üldnõudeid reguleerib KrMS § 64, mis sätestab, et: 1) tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades (lg 1), 2) kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost (lg 2) ning 3) kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki (lg 3). Kuulates helisalvestisi ja uurides ülekuulamise protokolle, siis puudub võimalus väita, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud tõendite kogumise üldnõuded KrMS § 64 tähenduses. Tunnistajatele on selgitatud, et ülekuulamist helisalvestatakse ja seejuures on neile piisava põhjalikkusega tutvustatud seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Toimingutele allutatud isikute õiguste rikkumist kohus ei tuvasta. Nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja rikkumine on hinnatav vorminõude eiramisena, mis ei too kaasa tunnistajate ütluste lubamatust.
20. Oma seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse sedagi, kas ja kui, siis mil viisil võis tunnistajate ütluste ülekuulamise protokollidesse talletamata jätmine mõjutada kaitseõiguse teostamist. Analüüsides kaebust, siis kaebuses ei ole märgitud, et tunnistajate ütluste ülekuulamise protokollidesse talletamata jätmine oleks raskendanud või muutnud võimatuks kaitseõiguse teostamise. Kohus möönab, et helisalvestiste kuulamine võrdluses kirjaliku dokumendi lugemise ja analüüsiga võib olla tekitanud täiendavat ajakulu, ent kohus ei välista, et ka ütluste talletamisel protokolli võinuks esineda helisalvestiste ärakuulamise vajadus. Kohtu hinnangul võimaldab helisalvestis vahetumalt tajuda ütluse andmise protsessi, mh seda, milliseid küsimusi ja kuidas kohtuväline menetleja toimingule allutatud isikutele esitas ning milliseid vastuseid ja kuidas vastas toimingule allutatud isik. Helisalvestiselt on vahetult tajutav ka toimingule allutatud isiku ütluste andmise dünaamika: kas ütluste andja on väljendanud ennast enesekindlalt, on kahelnud mõnes vastuses, on oma vastust korrigeerinud/täpsustanud/parandanud jne. Kohtu hinnangul on helisalvestisele talletatud ütlustest saadav teave arvestatavalt kvaliteetsem kui seda oleks (üksnes) kirjalikesse protokollidesse talletatu. Tuginedes eelöeldule on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja minetused ülekuulamise protokollide vormistamisel ei ole kaasa toonud kaitseõiguse rikkumist ja see ei mõjutanud kaitseõiguse realiseerimist.
21. Oluline on seegi, et kaebaja kaitsjad taotlesid kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohus järeldab sellest, et kaebaja kaitsjatel on puudunud sisulised etteheited tunnistajate ülekuulamisele; tunnistajatelt ülekuulamiste käigus saadud teave on menetluse eset silmas pidades ammendav ja kaitsjatel on puudunud vajadus teostada kaitseõiguse teostamise eesmärgil tunnistajate täiendavat ärakuulamist. Sellest arusaamast tulenevalt jätkab kohus mõttekäigu ja selgitusega, et kohtul oli võimalik kohtuvälise menetleja puudujääki tunnistajate ülekuulamise protokollide vormistamisel likvideerida sellega, et määrab kaebuse arutamise viisiks suulise istungimenetluse ja kuulab tunnistajad istungil vahetult ära. Kuna kaebaja taotles kirjalikku menetlust, kohtuväline menetleja toetas kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses ja kohus tutvus ning analüüsis helisalvestisi koostoimes tunnistajate ütluste protokollidega, siis leiab kohus, et menetlustoimingutele allutatud isikutele tagati nõuetekohaselt nende kaitseõigus. Neil 7 4-24-446 kaalutlustel ei näe ka kohus vajadust suulise istungi korraldamiseks: isikute kohtuistungi raames ärakuulamine ei anna menetluslikult täiendavat teavet ja/või menetluslikku kvaliteeti, mistõttu jääb kohus selle juurde, et vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses (vrld VTMS § 120 lg 2, RKKKo 4-19-3994 p-d 6-8). Kuvatõmmiste ja meeskonnasuhtlusplatvormi Slack-vestluste tõenditena lubatavus
22. Kaebuse kohaselt rajaneb FI otsus kuvatõmmistel, kusjuures on ebaselge, kes ja millisel ajahetkel kuvatõmmised on teinud. Lisaks pole fotod ega salvestised tehtud vahetult menetleja poolt. Kuvatõmmiste ja Slack-vestluste sisu kogumiseks oleks menetleja pidanud teostama (arvuti) vaatluse ja koostama vastava protokolli.
23. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et käsitleb Slack-vestlusi muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Kohtupraktikas tunnustatud lähenemisviisi kohaselt on menetlejale antav teave tõendamisel kasutatav juhul, kui see on mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul. Slack-vestluste näol ei ole tegemist asja menetlejale tehtud avaldusega, mis tuleks vormistada menetlusseadustikes sätestatud vormis, vaid tegemist on meeskonnasuhtlusplatvormil aset leidnud vestlustega (vt nt RKKKo 3-1-1-117-13 p 7). Lisaks on vestlused menetlejani jõudnud Tuleva Fondid ASilt ja tunnistajatelt saadud VTMS § 31 lg 2 alusel esitatud päringute vastustena (vt 36, 123-124, 125-178, 196-197, 199-121, 214-234, 236-237, 238-243, 266-288). Seega on teave menetlejani jõudnud õiguspäraselt ja tegemist on lubatavate tõenditega. Tõendite usaldusväärsuse küsimust kaebuses tõstatud ei ole. Kohtu omal algatusel teostatud tõendi(te) usaldusväärsuse kontrolli käigus ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis seaks kõnesolevate tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla. Seega on tegemist lubatavate tõenditega, millele on lahendi tegemisel lubatav tugineda.
24. Mis puudutab reklaamide kuvatõmmiseid, siis väärteoprotokollis tugineb kohtuväline menetleja etteheite tegemisel kuvatõmmistele, mis on talletatud väärteotoimiku lehekülgedele
25. Needki kuvatõmmised on menetleja valdusesse jõudnud VTMS § 31 lg 2 alusel esitatud päringu vastustena ehk õiguspäraselt. Seega on tegemist lubatavate tõenditega (vt nt RKKKo 121-5655/135 p 66). Väärteoprotokolli puudused
26. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokoll faktiliste asjaolude, nende kogumi osas selliste puudustega, mis peaks põhjuslikuna kaasa tooma menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seejuures ei saa kohus väärteoprotokolli piiridest väljuda. Nii näiteks on jäänud teokirjelduses avaldamata, kas kogu avalikustatud teave oli reklaam RekS tähenduses, kas tegemist võib olla finantsteenuste reklaamiga, puudub faktine kirjeldus selle kohta, et avalikustatud teabega oleks avalikustatud ebaõiget, eksitavat või mitmetimõistetavat teavet fondide kohta, väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, mis peetakse reklaame eksitavaks.
27. Tuleva Fondid ASile heidetakse ette RekS § 35 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist. See sätestab vastutuse reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, millega rikutakse kaupade ja teenuste reklaami piirangut või nõuet. Selle rikkumise tuvastamiseks tuleb ära näidata reklaami tellimine, teostamine ja/või avalikustamine, ent ka see, millist kaupade või teenuste reklaami piirangut või nõuet rikuti. Kõrvutades eelöeldut väärteoprotokolli talletatud teabega, siis nähtub, et väärteoprotokolli kohaselt on 20.07.2023-31.07.2023 avaldatud reklaami avalikustajana käsitletud Tuleva Fondid ASi. Sh on selgitatud, et Tuleva Fondid ASi on tegevuslubade alusel tegutsev pensionifondide fondivalitseja.

§ 3

lg 1 kohaselt on fondivalitseja peamiseks ja püsivaks tegevuseks fondi valitsemine.

§ 2

lg 1 kohaselt on investeerimisfond juriidiline isik või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides 8 4-24-446 investeerida. Seega on finantsteenuseks RekS § 29 lg 1 mõttes koostoimes FIS § 2 lg-tega 1 ja 2 ning

§ 2lg-ga 1, § 3 lg-tega 1 ja 4 fondi vara investeerimine. Seejärel on konkretiseeritud, milliste reklaamide osas on Rek

S § 29 lg 2 nõuet rikutud. 21.

§ 482sätestab vastutuse teabe avalikustamise nõuete rikkumise eest.

Nõuete rikkumist on väärteoprotokollis sisustatud

§ 80

lg-te 3 ja 4 kaudu.

§ 80

lg 4 sätestab, et igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks kohustatud prospekti ja põhiteabega. Väärteoprotokollis on märgitud, et tegemist oli reklaamiga (reklaami legaaldefinitsioon paikneb RekS § 2 lg 1 p-s 3 ja on müügi suurendamise huvides avalikustatav teave; tegemist on õigusliku mitte faktilise asjaoluga), milles reklaamiti Tuleva Fondid ASi madala tasuga pensionifonde. Väärteoprotokollis on kajastatud nii konkreetsete reklaamide sõnastust, ent on tehtud ka viide toimikusse talletatud nö tervikreklaamile (vt vrdl RKKKo nr 4-22-1706/37).

§ 80

lg-ga 3 seoses on samuti ära näidatud, millises sõnastuses reklaam näilise tagatise pensionifondi tulususe kohta andis. Samuti on tehtud viide ka väärteoprotokollis paiknevale nn tervikreklaamile.

1. Kõige lõpuks on Tuleva Fondid ASile ette heidetav RekS § 33 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. See sätestab vastutuse reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest. Rikkumise sisuks eksitava reklaami avaldamine, sest sõnum „Ainsana aus statistika“ ei olnud arusaadav.
2. Väärteoprotokolli on talletatud ka juriidilise isiku vastutuse eeldustega seotud asjaolud: selles on märgitud füüsiline isik, tema vastutust puudutavad elemendid ning ära on näidatud teo toimepanemine juriidilise isiku huvides.
3. Vastates eelkajastatut silmas pidades väärteoprotokolli puutuvatele kaebuse väidetele, siis kohus on seisukohal, et kaebuse etteheited seonduvad õiguslike hinnangute, mitte aga väärteoprotokollist faktiliste asjaolude puudumisega. Väärteoprotokollis on kirjeldatud piisavalt faktilisi asjaolusid, mis täidavad RekS §-de 33, 35 ja

§ 482eeldusi.

Kohtuvälise menetleja ametniku taandumiskohustus ja menetlemispädevus

1. Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas kohtuvälist menetlust toimetanud ametniku suhtes esines VTMS § 25 lg 1 p 3 kohane taandumise alus ja kas tal oli olemas menetlemispädevus.
2. VTMS § 25 lg 1 p 3 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta on muul põhjusel erapooletu. Kaebaja taotlusest ajendatuna kohustas kohus Finantsinspektsiooni väljastama teabe selle kohta, kas kohtuvälist menetlust toimetanud Finantsinspektsiooni töötaja omab kaebaja valitsevate pensionifondide osakuid või on Tulundusühistu Tuleva liige. Finantsinspektsioon andis teada, et menetlust läbi viinud menetleja omas nii väärteomenetluse ajal, kuid omab ka vastuse koostamisel ajal Tuleva Fondid ASi valitsevate pensionifondide osakuid.
3. Kujundades seisukoha selle üle, kas väärteoasja menetlenud töötaja (FIS § 30 lg 1) pidanuks taanduma, leiab kohus, et sellele tuleb vastata eitavalt. Väärteotoimikust nähtub, et menetlust toimetas ja väärtprotokolli koostas Tuleva Fondid ASi fondide osakuid omanud töötaja. Kõrvuti selle töötajaga on menetlustoimingutest osa võtnud teinegi Finantsinspektsiooni töötaja, kes on allkirjastanud isikuliste tõendiallikate ülekuulamise protokollid. Samuti nähtub, et menetluses aset leidnud e-kirjavahetusse, mis hõlmab ka teabe väljanõudmist, on kaasatud kolmaski Finantsinspektsiooni töötaja. Sellest nähtub, et töötaja toimetas väärteomenetlus koos kolleegidega ja kohus peab tegutsemist kolleegide pilgu või järelevalve all tasakaalustavaks meetmeks. 9 4-24-446
4. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Kõnesolevas kaasuses on väärteomenetluses tõendite kogumine ja väärteoprotokolli koostamine lahutatud kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest seaduse (FIS § 18 lg 2 p 6) alusel. Kuigi arutataval juhul tuleb väärteosüüdistuse koostaja ja lahendi tegija eristamise nõue seadusest, siis kohtupraktika peab taolist eristamist ka üldiselt suurema erapooletuse garantiiks (vt RKKKo 3-1-1-13-08 p 6). Lisaks on Riigikohus märkinud, et taandamisaluse esinemiseks peavad ilmnema konkreetsed asjaolud, mis võimaldaks rääkida kahtlusest erapooletuses (RKKKo nr 1-14-10087 p 26). Analüüsides kaebust ja kohtule esitatud täiendavaid seisukohti, siis kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis menetleja erapooletuse kahtluse alla seaks.
5. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse argumentatsiooni selles, et kuna Harju Maakohtu kohtunik pidas enesetaandust põhjendatuks, siis taoline lähenemine on ülekantav kohtuvälist menetlust toimetanud Finantsinspektsiooni töötajale. Kohtuniku enesetaandust puudutava materjali kohaselt omas/omab taandunud kohtunik osakuid Tuleva Fondid ASi valitsevates fondides ja ta on Tulundusühistu Tuleva liige. Kohtuvälist menetlust toimetanud Finantsinspektsiooni töötaja ei ole Tulundusühistu Tuleva liige. Tulundusühistu Tuleva on Tuleva Fondid ASi asutaja ja aktsionär (kd II tl 402-404). Võttes aluseks eeltoodu ja tulundusühistuseaduse, siis järeldub, et kohtuvälise menetleja töötaja ja taandunud kohtuniku suhe Tulundusühistuga Tuleva ja Tuleva Fondid ASiga on õiguslikult teiselaadne (vt ka tulundusühistuseadust). Väljatoomist väärib seegi, et Tuleva Fondid ASile rahatrahvi määramisel on rahatrahvi mõju kohtuvälist menetlust toimetanud töötajale pigem vähene või puudub üldse (vrdl nt

§ 58

). Lisaks on fondi näol

§ 2

lg 1 kohaselt tegemist kollektiivse varakogumiga, mida osaku omaja saab vähe mõjutada. Kohtuniku osas, kes omab osakuid fondides ja on ühistu liige, sellist järeldust teha ei saa. Kohus jagab Finantsinspektsiooni 04.10.2024 vastuses toodut, et Tuleva Fondid ASile määratav või mõistetav võimalik rahatrahv puudutab läbi tulundusühistu taandunud kohtunikku vahetult ja otseselt, sest Tuleva Fondid ASi kasumit jagatakse tulundusühistu põhikirja kohaselt liikmetega. Siin osutuvad asjakohaseks ka Tuleva Fondid ASi seadusliku esindaja kohtuvälises menetluses antud ütlused, mille kohaselt on Tuleva pensionifondide omanik tulundusühing, mis kuulub pensionikogujatele. Kõigil inimestel, kes koguvad Tuleva fondides pensionit, on võimalik astuda ka tulundusühistu liikmeks. See on oluline sellepärast, et kui pensionifondidel peaks tekkima kasum enda tegevuse juures, siis sellest kasumist osa suhtes on liikmetel õigus kaasa rääkida küsimuses, kuidas sellega tegutseda. Liikmetel on võrdne hääleõigus. Märgitu vastab ammendavalt kaebuses tõstatatule: kohtuvälist menetlust toimetanud menetleja võrdlus kohtunikuga on irrelevantne, sest neil eksisteerinud isiklikud suhted menetlusaluse isikuga on diametraalselt erinevaid. Lisaks, erinevalt kohtuvälise menetleja töötajast vaatab kohus/kohtunik väärteokaebust läbi ab ovo, langetades kaebaja suhtes õiguslikult siduva otsustuse.

1. Erapooletuse küsimuses peatub kohus sekundaarsena täiendavalt asjaolul, et väärteomenetluses oli esimeseks toiminguks menetlusaluse isiku ülekuulamine (kd I tl 10-13, 2432). Menetlusalune isik osales toimingus juriidilist kõrgharidust omava juhatuse liikme kaudu (vt kd I tl 1-3, „Teavitus juhatuse liikme valimise kavatsusest“, samuti ülekuulamise protokoll koos helisalvestisega) ja ta kuulati üle kaitsja ehk õigusalaseid eriteadmisi omava isiku juuresolekul. Protokollist ega selle lisaks olevalt helisalvestiselt ei nähtu ega kõla, et menetlusalusel isikul või tema kaitseõigust teostanud kaitsjal oleks menetleja erapooletuse osas kahtlusi või küsitavusi tõusetunud. Ka väärteomenetluse hilisemas faasis, sh väärteoprotokollidele vastulause esitamisel pole menetlust toimetanud menetleja erapooletus ja taandumine/taandamine tähelepanu pälvinud. Sellest kohus järeldab, et kogu kohtuvälise menetluse käigus on kohtuvälise menetleja töötaja tegevus/käitumine olnud nõuetekohane ja objektiivne ning tema erapooletus on olnud väljaspool 10 4-24-446 kahtlust. Nimetatu veenab kohut täiendavalt, et väide taandumisaluse eksisteerimise kohta tuleb hinnata paljasõnaliseks.
2. Hindamaks kaebuse kahtlust selles, kas kohtuvälist menetlust toimetanud Finantsinspektsiooni töötaja omas menetlemispädevust, tutvus kohus Finantsinspektsiooni edastatud materjalidega ja vaatamata kaebaja vastuväidetele ning kahtlustele ei võimalda edastatud materjalid teha järeldusi kohtuvälist menetlust teostanud töötaja menetlemispädevuse puudumise kohta.
3. VTMS § 9 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus. Vastavalt VTMS § 10 lg-le 1 osaleb kohtuväline menetleja väärteomenetluses ametniku kaudu. Sellise ametniku volitused tulenevad kohtuvälise menetleja otsustusest, millega kinnitatakse nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalema (VTMS § 10 lg 2). VTMS § 10 reguleerib esmajoones kohtuvälise menetleja sisemise otsustuspädevuse delegeerimist ja ametniku volituste tõendamise korda. Kohtuväliselt menetlejalt saadud volituse alusel on pädev ametnik õigustatud väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel tegema menetlustoiminguid, koostama menetlusdokumente, neid allkirjastama ja täitma muid väärteomenetluse läbiviimiseks vajalikke ülesandeid (vt RKKKo nr 3-1-1-84-13 p 9.1).
4. Finantsinspektsiooni nõukogu reglemendist, mis on kinnitatud Finantsinspektsiooni nõukogu 21.09.2001 otsusega (https://fi.ee/sites/default/files/2019-09/fi_noukreglement__0.pdf) nähtub, et p 1.2.3 kohaselt nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused. P 5.
5. kohaselt vormistatakse nõukogu otsused protokolliliste otsustena. Vajadusel võib nõukogu otsustada, et nõukogu otsus vormistatakse eraldi dokumendina, millele kirjutab alla nõukogu esimees (p 5.10).
6. Kohtuväline menetleja edastas kohtule Finantsinspektsiooni nõukogu 28.11.2014 otsuse nr 1.1.-1/3 „Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise aluste kinnitamisest“. Otsuse p-ga 2 kinnitas nõukogu Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise alused. Selle lisaks oleva dokumendi kohaselt sätestati p-ga 10, et Finantsinspektsiooni organisatsiooni täpse struktuuri, sh struktuuriüksuste arvu, koosseisu, nimetused ja töökorralduse määrab juhatus oma otsusega. Finantsinspektsiooni juhatuse 28.01.2020 otsusega nr 1.1.7/17 kinnitati juhatuse liikmete vastutusalad ja struktuuriüksuste uus põhimäärus. Samal kuupäeva kinnitati ka sunni rakendamise osakonna põhimäärus. Osakonna põhiülesannete p 2.2.
7. kohaselt on osakonna keskseks kohustuseks finantsjärelevalve subjektide ülese väärteoteadete ja väärtegude või muu samalaadse karistusmenetluste läbiviimine (mh väärteoprotokollide koostamine). Kohtuväline menetleja edastas kohtule ka Finantsinspektsiooni 23.09.2022 juhatuse erakorralise koosoleku protokolli väljavõtte, millest nähtub, et
8. päevakorrapunktina arutati kohtuvälise menetleja õiguste andmist. P-st 4 nähtuvalt otsustati ühehäälselt otsusega nr 1.1-7/149 käesolevas väärteoasjas menetlust toimetanud kohtuvälise menetleja töötajale väljastada kohtuvälise menetluse läbiviija tunnistus. Samal päeval ehk 23.09.2022 koostati dokument/käskkiri, millega väljastati menetlust toimetanud töötajale toimingute tegemiseks vastav tunnistus. Käskkirja p 1 kohaselt anti väärteoasja toimetanud juristile Finantsinspektsiooni nimel osaleda väärtegude kohtuvälises menetluses alates esimese menetlustoimingu sooritamisest kuni lahendini hoiatusmenetluses ning väärteoprotokolli koostamiseni, k.a üldmenetluses. Seega järeldub eelnevast, et kohtuvälist menetlust toimetanud töötaja tegutses juhatuse volitusnormi, s.o otsuse nr 1.1.-7/149 ja sellele järgnenud käskkirja alusel ning tal oli väärtegude menetluse pädevus (vt ka FIS § 18 lg 1, mis sätestab, et juhatus juhib ja korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses, ning FIS § 18 lg 3 p 17, mille kohaselt juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus otsustab muid 11 4-24-446 Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt kaks juhatuse liiget ning FIS § 55 lg 1). Lisaks nähtub FIS §-st 56, et juhatuse esimees annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes. St juhatuse esimehel on ka seadusest tulenev vahetu volitusnorm inspektsiooni-sisese töö korraldamiseks ja kohtuvälist menetlust toimetanud inspektsiooni töötaja tegutses väärteomenetlust toimetades talle antud volituste piires. Sissejuhatavad üldised asjaolud ja selgitused
9. Menetletavas asjas alustas FI väärteomenetlust Tuleva Fondid ASi tegevuse uurimiseks. Tuleva Fondid AS on fondivalitseja (äriregistri väljavõte, kd II, tl 402-404 Tuleva Fondid ASi nõukogu 30.06.2023 otsust „Organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning tasustamine, kd I, tl 61-82), kes tegutseb talle väljastatud tegevuslubade alusel kohustusliku pensionifondi ja vabatahtliku pensionifondi valitsejana (kd II, tl 405-406). Äriühingu tööd reguleerib mh juba viidatud nõukogu 30.06.2023 otsus, mille p-s 2.2.
10. sätestatakse üldise kohustusena, et fondivalitseja juhtorganite liikmete ja töötajate tegevus peab igal ajahetkel olema vastavuses õigusaktide, mh investeerimisfondide seaduse, Finantsinspektsiooni poolt antud asjakohaste soovituslike juhendite, fondivalitseja juhtorganite otsuste ning fondivalitseja kehtestatud ja rakendatud sisekordadega. Tuleva Fondid ASi juhtorganid on kehtestanud ka teavitustegevuse reeglid, milles on määratletud olulisemad nõuded ja regulatsioonid, millele teavitustegevus peab vastama („TÜ Tuleva ja Tuleva Fondid ASi teavitustegevuse reeglid“, kd I, tl 55-60).
11. Tuleva Fondid ASi juhatuse liikme S E, finantsjuhi M M, V OÜ juhatuse liikme J A, F T OÜ juhatuse liikme U K kohtuvälises menetluses antud ütlustest ja nende lisadest ning meeskonnasuhtlusplatvormi Slack vestluste väljavõtetest nähtub, Tuleva Fondid AS viis läbi teavituskampaania. Teavituskampaania leidis aset nii videoformaadis, kui ka staatiliste postitustena.
12. Tulenevalt asjaolust, et kohtuväline menetleja koostas väärteoprotokolli, milles heidab Tuleva Fondid ASile ette erinevate reklaamseaduse nõuete rikkumist ja kaebuses on mh vastustatud seda, kas teavituskampaania käigus avaldatut on õiguslikult võimalik ja põhjendatud üldse käsitleda reklaamina ja spetsiifiliselt finantsreklaamina, siis sellest johtuvalt peatub kohus järgmistel asjaoludel.
13. Kohtu seisukoha kohaselt on menetluses kogutud tõendiga, s.o isikuliste tõendiallikate ütluste ja menetluses kogutud muude tõenditega tõendatud, et META opereeritavatel sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram avalikustati perioodil 20.07.2023-31.07.2023 üldtajutaval kujul Tulevat puudutav, temaga seotud teave. Nimetatut ei ole kaebuses kahtluse alla seatud ega vaidlustatud. Vaidlus ja erinevad arusaamad on küsimuses, kas osutatud teave on hinnatav reklaamina.
14. RekS § 1 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. St, et avalikustatud teave omandab reklaami kvaliteedi, kui üldtajutaval kujul avalikustatud teabe avaldamisel on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärk.
15. Vastamaks järgmiseks küsimusele, kas avalikustatud teave kandis teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise eesmärki, siis kohtu hinnangul tuleb sellele jaatavalt vastata. 12 4-24-446
16. Tuvastatu kohaselt leidis Tuleva Fondid ASi teavituskampaania aset ajavahemikul 20.07.2023-31.07.
17. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 25, mis reguleerib mh pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamise tähtaegu, sätestab lg 8 p-s 3, et nõutele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt
18. juulil – vahetustehingu tegemiseks
19. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui
20. september ei ole tööpäev. See, et
21. juuli kuupäev oli kampaanias olulise tähtsusega, tuleneb mh
22. juuli 2023 Slack vestlustest. Vestlustest nähtub, et vahetusperioodi viimasesse päeva olid planeeritud täiendavad tegevused, mis hõlmavad mh sotsiaalmeedias tehtavaid täiendavaid meeldetuletusi. Paralleelselt aktiivse kampaania ja täiendavate sotsiaalmeedia tegevustega jälgis Tuleva Fondid AS ka rakenduse kasutamise aktiivust. Seega oli kampaania ajastatud vahetult kuupäevale, mil seaduse kohaselt on võimalik fondi vahetada ja Tuleva Fondid AS turuosalisena ei oodanud 31.07.2023 saabumist passiivselt, vaid asus aktiivselt samme ja teostas kontrolli oma nö nähtavaks tegemise ning selle tulemi osas.
23. Järgnevalt nähtub, et teavituskampaania sihtgrupid kattuvad isikute ringiga, kellele KoPS regulatsiooni kohaldatakse. Slack´i 20.07.2023 kuupäeva kandva vestluse kohaselt oli kampaania sihtgruppideks: 1) isikud, kes tegid vabatahtliku pensionifondi makseid, kuid mitte kohustusliku pensionifondi makseid; 2) eelnevalt loetletud isikute grupid, kellel ei ole Tuleva Fondid ASi juures ühtegi sammast ja 3) isikud, eluaastates 25-55, kelle sissetulek ületab teatud sissetuleku suuruse. Analüüsides viidatud sihtgruppide parameetreid, on kohus arusaamisel, et kampaania sihtgrupid on kujundatud parameetrite alusel, mis on kattuv KoPS
24. peatükis nimetatud kohustusliku kogumispensioni sihtrühmaga. See sihtrühm on kattuv ka Tuleva Fondid ASi ärihuviga, olles vahetult seotud tema põhitegevusega.
25. Kolmandaks ja kõige olulisemaks nüansiks, mis kinnitab, et kampaania kandis endas müügi suurendamise eesmärki, on see, et kampaaniaga seotud inimesed on omavahelistes vestluses otsesõnu välja toonud, et eesmärgiks on tulemuse saavutamine ja see saavutati rohkemal või vähemal määral. J A edastas kohtuvälisele menetlejale 02.10.2023 e-kirjaga mh tema ja U K vahel aset leidnud vestluse. U K ütluste kohaselt oli tema kampaania kontekstis tehniline personal, kes avaldas kliendilt saadud reklaamid sotsiaalmeedias. J A ja U K 19.07.2023 vestlusest nähtub, et U K ettepanekule/küsimusele, kas kampaania lõpukuupäeva peaks pikendama 3 päeva võrra, vastab J A ühemõtteliselt eitavalt. J A selgitab, et pensioniosakute vahetustähtaeg on 31.07 ja hetkel sihitakse selle jaoks tulemust (kd I tl 155). Ainuüksi nimetatu kõneleb kahtlusteta sellest, et kampaania eesmärk oli reklaamiseaduse § 1 lg 1 p 3 mõttes müügi (käesoleva kaasuse kontekstis pensionikogujate arvu) suurendamine. J A avaldatut hindab kohus koostoimes ka kampaaniajärgsete Slack vestlustega kuupäevast
26. august 2023, millest nähtuvad uute liitunute arv, lisandunud varade mahu suurus varagruppide ja vara keskmise lõikes (vt Tuleva Fondid ASi finantsjuht M M edastatud vastus menetleja päringule, kd II, tl 284-286).
27. Eeltoodud asjaolud nende kogumis ei jäta kahtlust, et teavituskampaania kandis endas müügi suurendamise eesmärki. Taoline järeldus toob kaasa selle, et META opereeritavatel sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram perioodil 20.07.2023-31.07.2023 avalikustatud Tuleva teavituskampaaniat tuleb käsitleda reklaamina RekS § 1 lg 1 p 3 mõttes. RekS § 35 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine
28. Kohtuväline menetleja heidab Tuleva Fondid ASile ette RekS § 35 rikkumist. Nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiv RekS § 35 sätestab vastutuse reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, millega rikutakse kaupade või teenuste reklaami piirangut või nõuet. Väärteoprotokolli kohaselt ei sisaldanud: - videoreklaam RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslikku üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga; 13 - - 4-24-446 väärteotoimiku lehekülgedel 201-202 ja 204-212 kujutatud staatilised reklaamid ei sisaldanud nende avalikustamisel, so 20.07.2023 hommikul kella 8 RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslikku üleskutset. Lause „Tutvu kindlasti ka valitud pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu tuleva@tuleva.ee või 6445100“ lisati samal päeval kella 16.26ks. Väärteotoimiku lehekülgedel 202, 206 ja 210 olevatel finantsteenuste reklaamidel nr 1 ei olnud üleskutset näha ka pärast selle lisamist. Lehekülgedel 204, 207, 208, 211 ja 212 olevatel reklaamidel oli üleskutse näha pärast selle lisamist nn peidetud kujul; RekS § 29 lg 2 kohustuslik üleskutse oli näha ja seda sai lugeda vaid „learn more“ nuppu vajutades. Need puudujäägid esinesid kuni reklaamkampaania lõpuni, s.o kuni 31.07.
30. RekS § 29 lg 2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Inkrimineerimaks menetlusalusele isikule finantsteenuse reklaami nõuete rikkumist, tuleb obligatoorsena tuvastada RekS § 29 lg 2 kohaldamise eeldus ehk see, kas avalikustatud reklaam kvalifitseerub RekS 29 mõttes finantsteenuse reklaamiks.
31. RekS § 2 lg 1 p 2 kohaselt on kaup müügiks pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Eelnevalt viidatud Slack vestlusest ja p-s 45 nimetatud reklaamidest, järeldub, et teavituskampaania oli suunatud pensionifondidele, sh pensionikogujate arvu suurendamisele ja selle kaudu varade kasvatamisele. Võttes arvesse ka teavituskampaania teostamise aega (KoPS § 25 lg 8 p 3), kampaania sihtgruppe (vt käesoleva lahendi p 42), siis järeldub, et reklaamitavaks olid eelkõige Tuleva Fondid ASi valitsevad kohustuslikud pensionifondid.
32. Finantsteenus RekS tähenduses on finantsinspektsiooni seaduses (FIS) nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus või muude isikute poolt osutatud finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses. FIS § 2 lg 2 kohaselt on finantsjärelevalve subjekt FISi tähenduses isik, kellele on pädeva organi poolt FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal. Tuleva Fondid AS tegutseb investeerimisfondide seaduse alusel talle Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevuslubade piires kohustusliku ja vabatahtliku pensionifondi valitsejana. Fond tegutseb fondivalitseja kaudu (

§ 2

lg 3) ja

§ 3

lg 1 esimese lause kohaselt on fondivalitseja äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Investeerimisfond, mille hulka kuuluvad pensionifondid(id) (KoPS § 3 lg 1 ja

§ 5

lg 1), on juriidiline isik või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides investeerida. Seega järeldub, et Tuleva Fondid AS pakub fondivalitsejana investeerimisteenust. Investeerimisfondide seadust nimetab ka FIS § 2 lg 1, mistõttu on põhjust teha järeldus selle kohta, et Meta opereeritavatel suhtlusvõrgustikes avaldatud teavituskampaania on finantsteenuse reklaam RekS § 29 lg 1 mõttes.

1. Kohus märgib, et avalikustatud teavet käsitles menetlusalune isik ka ise finantsteenuse reklaamina. Nimelt nähtub, et menetlusaluse isiku nimel andis kohtuvälises menetluses ütlusi juhatuse liige S E. Ta on menetleja küsimusele, kas te palusite juurde panna üleskutse või loosungi, et tegemist on finantsteenuste reklaamiga ja tingimustega saab tutvuda ja konsulteerida asjatundjaga, vastanud, et juures pidid olema nõutud disclaimer´id; arutelu käigus andsid nad suunise, et reklaamide juures peavad olema 3-4 lauseline selgitus ja disclaimerid. Need peavad olema ka videol. Disclaimerite ja selgituste kajastamise nõue tähendab, et menetlusalune isik käsitles ka ise reklaame finantsteenuse reklaamina, sest vastupidisel juhul puudunuks vajadus disclaimerite ja selgituste äratoomiseks. Seega jääb üle tõdeda, et tegemist oli finantsteenuse reklaamiga ja Tuleva Fondid AS pidas ka silmas, et avaldatakse finantsteenuse reklaami ja neile reklaamidele kohaldus RekS § 29 lg
2. 14 4-24-446 Videoreklaamid
3. Analüüsides videoreklaame, sh võttes arvesse, et kaebuse kohaselt pole võimalik tuvastada, millises keskkonnas reklaamklipid avaldati, siis on asjakohane osutada reklaamide loomise ja tootmise juures olnud J A ütlustele, mille kohaselt jagunes META opereeritavatel sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram perioodil 20.07.2023-31.07.2023 avalikustatud teavituskampaania kaheks. Üks kampaania oli staatilised bännerid ja teine videod. Kuna META keskkonnad on väga tehnilised ja keerulised, siis reklaamide ülespanemisega tegeles tema korraldusel U K. Slack vestlusest kuupäevast
4. juuli 2023 nähtub, et J A teeb kolleegidele reklaamvideod kättesaadavaks, oodates neile kommentaare. Samuti annab ta teada, et kui vähemalt kaks inimest on videod heaks kiitnud, siis paneb ta need üles (vt nt kd I tl 108). J A poolt menetlejale teabenõude vastusena 02.10.2023 edastatud kirjavahetusest U Kga (kd I, tl 125-178) nähtub, et J A annab ka U Kle teada, et neil on nädala lõpus tulemas veel ka teine,
5. klipiga videopõhine kampaania (kd I, tl 176). Seejärel nähtub, kuidas U K üritab kampaania jaoks sisse logida Facebook´i. 20.07.2023 kella 8.43 edastatud teates annab U K J A teada, et FB ads on seadistatud (kd I, tl 154) ning hetk hiljem teavitab J A omakorda, et ta peaks täna saama videod kätte, ta annab päeva jooksul selle kohta infot. 20.07.2023 kell 12.57 teavitab J A, et tal on videod käes ja edastab U Kle Dropbox´i lingi (kd I, tl 152). Sealt edasi nähtub J A ja U K vestlustest, et U K saab päeva teises pooles reklaamid Facebook´is jooksma panna. Eelnevast järeldub, et J A U Kle edastatud videoreklaamid ilmusid kahtlusteta META opereeritaval sotsiaalmeediaplatvormil Facebook.
6. U K ütluste kohaselt on tal videod säilinud muutumatul kujul ehk sellisena, nagu nad avalikustatud olid. Kogu kampaania vältel neid ei muudetud ega täiendatud. Kõnesolevas videod edastas U K päringu vastusena menetlejale ja need on talletatud toimiku materjalide hulgas (kd II, tl 199-200). Neist nähtub alljärgnev. Videoklipile nr 1 on talletatud K S, kui TÜ Tuleva nõukogu esimehe mõtted, mis räägivad pensionivara hajutamisest. Nii video teksti kui sellele järgnenud sõnaline osa räägivad ühemõtteliselt investeerimisest, soovitusest investeeringud hajutada ja fondidest. Sh toob K. S välja, et indeksfondi investeerides on investori raha investeeritud maailma suurimatesse aktsiafondidesse, see on seal sektorite ja riikide kaudu hajutatud ning teise teenusepakkuja kaudu samamoodi globaalsetele turgudele investeerimine lisahajutatust ei anna ja riski ei maanda. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. Teises videoklipis räägib S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena, et välismaise teenusepakkuja juures oma pensionivara hoidmine ei tähenda seda, et su vara oleks Skandinaavia emapangas. See vara hoitakse ikkagi Eesti pensionifondi juures. Eestis tegutsevatele pensionifondidele laieneb Eesti seadus ja järelevalvet teostab Eesti Finantsinspektsioon. Sellest johtuvalt on investori vara kaitstud sama hästi kõikides Eesti pensionifondides. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. Kolmandas videoklipis annab S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena edasi sõnumit, mille kohaselt on Tuleva pensionifondides on täpselt sama turvaline koguda, kui teistes Eesti pensionifondides. Samuti selgitab S E, miks on otsustatud tulundusühingu kasuks – see võimaldab kogujatel saada liikmeteks ehk Tuleva omanikeks. Ka nende tegevus allub investeerimisfondide seadusele ja ka nende üle teostab kontrolli Finantsinspektsioon. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. Neljandas videoklipis räägib K S TÜ Tuleva nõukogu esimehena sellest, et II ja III sammas kuuluvad inimesele, ei ole põhjust karta, et riik selle ära võtab ning isik ise otsustab, mida ta nendega teeb ja millistest fondides raha kasvatab. See vara on ka päritav. II ja III saamas jäävad kogujale parimateks pikaajalisteks investeerimisinstrumentideks. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. 15 4-24-446 Viiendas reklaamklipis räägib TÜ Tuleva nõukogu liige J R pensionifondide tootlusest, mis liiguvad ajas üles-alla. Selle mõju kogujale on aga väga hea, sest vahepeal on ka madalamaid perioode, sest investeeritakse pikaajaliselt ja saadakse justkui sama raha eest rohkem. Parim viis inflatsioonist nii-öelda võita ongi olla ettevõtete poolel ehk omada ettevõtteid, sest nemad ongi need, kes inflatsioonist kasu saavad. See ongi peamine põhjus, miks pensionifondi investeerida, mis omab ettevõtete aktsiaid. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. TÜ Tuleva nõukogu liige K K räägib kuuendas videoklipis II sambast, sellest, et II samba puhul sina annad brutopalgast 2 % ja riik paneb sellele veel 4 % otsa. See on 200 %-line võimendus. See on suur summa tulevikus. See ei ole küll midagi sellist, millest inimene võib-olla väga mugavalt tulevikus ära elab, seega on mõistlik kaaluda ka kogumist III sambasse. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. Seitsmendas reklaamklipis räägib TÜ Tuleva nõukogu liige J R pensionifondide tootlustest ja tasudest. Reklaamklipis osaleja avaldab, et ta kogub oma pensioni Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja seda kahel põhjusel: esiteks, on oluline sõita kaasa globaalse majanduskasvuga ja investeerida fondi, mis investeerib üle kogu maailma ettevõtete aktsiatesse. Teiseks on oluline, et tasud oleksid madalad, sest mida madalamad tasud, seda rohkem tootlust jääb mulle alles. Seda kõike Tuleva Maailma Aktsiate fond (talle) ka pakub. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. Videoklipis nr 8 räägib K S TÜ Tuleva nõukogu esimehena indeksfondist ja selle eelistamisest. Mh märgib ta, et selleks, et investeerimistulemus oleks parem, ongi loodud indeksfondid. Indeksfondid – näiteks Tuleva indeksfond – investeerivad tuhandete maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse. Sellise suure valiku korral saab inimene olla kindel, et need kõige paremad ettevõtted on inimese pensionifondis esindatud. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus. Üheksandas reklaamklipis vastab TÜ Tuleva nõukogu liige K K küsimusele, mis peaks valima Tuleva ja mille poolest Tuleva erineb. Ta avaldab, et Tuleva sai loodud pensionikogujate endi poolt. Nad tahtsid luua pensionivara kogumist parematel tingimustel. Tuleva eelis on ka see, et nad seisavad tõesti kõige paremini pensionikogujate huvide eest. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.
7. Analüüsides eelnevas alapunktis toodud reklaamklippe, siis kõik osutatud reklaamid, sh nii eraldivõetult kui kogumis kannavad endas sõnumit, mis kutsuvad üles Tuleva pensionifondidesse investeerima. Reklaamklippides osalenud on avalikkuse tuntud rahatarkuse ja investeerimise eestkõnelejad, neid on esitatud Tulevaga seotud inimestena, reklaamklipid räägivad investeerimisest, pensionifondides pensioni kogumisest, konkreetsetest Tuleva pensionifondidest ning kõik reklaamklipid kannavad Tuleva logo. Reklaamklippides edastatud sõnumid ei jäta vähimatki kahtlust, et tegemist oli RekS § 29 lg 1 mõttes finantsteenuse reklaamiga. Seadusandja on RekS § 29 lg-ga 2 sätestanud, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Uuritud videoreklaamides RekS § 29 lg 2 kohane üleskutse puudus.
8. Kaebuses on väljendatud kahtlust, mille kohaselt RekS § 29 lg 2 kohase üleskutse puudumine, või vastupidi selle olemasolu ei ole menetluses kontrollitav. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. U K edastas kohtuvälisele menetlejale kohtuotsuse p-s 51 käsitletud videoreklaamid. Samuti andis U K kohtuvälises menetluses ütlusi, et kampaania ajal videoklippe ei muudetud. Videoklipid olid kogu kampaania vältel avalikustatud selliselt, nagu reklaamklipid tema poolt menetlejale edastati, sh neile videoreklaamidele ei lisatud disclaimer´eid. See väide on kooskõlas ka J A ja U K vahel toimunud vestlusega, mille J A kohtuvälisele menetlejale päringu vastusena saatis. Nende vahel aset leidnud vestlusest nähtub, et 20.07.2023 teavitab J A U Kle, et neil on jama, disclaimerid jäid panemata. Hetk hiljem saadab J A U Kle disclaimer´i teksti. Sellele järgneb U K küsimus, kas see tuleb igale lausele juurde? J A vastab omakorda, et jah, igale 16 4-24-446 reklaamile vahereaga alla. Seejärel uurib U K J Alt, kuhu disclaimer täpsemalt lisada. Sellele vastab J A omakorda, et videole ei pane muud teksti, sisud/sõnumid on erinevad. Ta uurib just videote osas, kas peab olema (kd I tl 142-141). U K ja J A omavahelisest vestlusest ei nähtu, et J A oleks U Kle andnud täiendavat tagasisidet videoklippide kohta. Seda on U K ka ülekuulamisel avaldanud. Seega on ainuvõimalik vaid järeldus, et videoklippidele disclaimer´eid ei lisatud. Kuna kaebuses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis osutaks U K ütluste ebausaldusväärsusele ja kohus ei tuvastanud U K ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid omal algatusel, siis asub kohus seisukohale, et avalikustatud videoreklaamidel puudus RekS § 29 lg 2 alusel nõutav üleskutse. Staatilised reklaamid
9. J A ütluste kohaselt moodustus reklaamkampaania teine osa staatilistest reklaamidest. Väärteoprotokolli kohaselt puudusid META opereeritavatel sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram perioodil 20.07.2023-31.07.2023 avaldatud Tuleva staatilistel reklaamidel RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslik üleskutse. Reklaamid, mida etteheide puudutab, on talletatud toimiku lehekülgedele 201-202 ja 204-
11. Uurides eelmises alapunktis viidatud reklaame, siis süüteokoosseisu elemente arvesse võttes tuleb kohtul taas peatuda sellel, et tegemist on finantsteenuse reklaamidega, sest neis reklaamides avaldatud sõnum kutsub investeerima/koguma oma pensionivara Tuleva Fondid ASi valitsevates pensionifondides. Seega oli RekS § 29 lg 2 alusel nõutav, et reklaamid sisaldaksid üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.
12. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis kohus leiab ühetaoliselt kohtuvälise menetlejaga, et reklaamkampaania alguses reklaamid RekS § 29 lg 2 kohast üleskutset ei sisaldanud. Nagu varem märgitud, siis Tuleva reklaamid laadis META opereeritavatele sotsiaalmeediaplatvormidele U K. U K avaldas, et ta asus Tuleva reklaame üles panema
13. juulil ja
14. juuli hommikul, umbes kella 8 paiku läksid need Facebook´is käima. See on kooskõlas ka U K ja J A vahelise vestlusega, milles U K teavitab J At 20.07.2023 kella 8.48 ajal, et FB ads on review ning kell 9.42, et ads-id jooksevad (kd I, tl 154-153). Järgnevalt nähtub U K ütlustest, et samal päeval, kui reklaamid läksid üles, siis enne kella 16 võttis Johanna temaga ühendust ja teatas, et jama on majas, neil jäid tekstid panemata. Umbes 25-30 minuti pärast olid tal tekstid vahetatud. Uuesti läksid need reklaamid Facebook´i iseärasuste tõttu käima sama päeva õhtul kella 20 ajal. U K ütlused leiavad tuge ja kinnitust ka U K ja J A vahelisest vestlusest: 20.07.2023 kella 15.54 ajal teavitas J A U K, et neil on jama, disclaimer´id jäid panemata. Hetk hiljem saadab J A teksti kirjega: „Tutvu kindlasti ka valitud pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu tuleva@tuleva.ee või 644 5100“. Kell 16.27 kinnitab U K, et kõik tekstid on uuendatud (kd I tl 142-141). Analoogseid ütlusi andis kohtuvälises menetluses ka J A.
15. Lisaks nähtub 20.07.2023 Slack vestlusest, mis algab kella 13.26st, et J A edastas Slack´is reklaamide kuvad (kd II, tl 273, kd I tl 112). Uurides J A poolt Slack´is kättesaadavaks tehtud reklaamide kuvasid, siis nähtub, neis reklaamides puudub RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslik üleskutse. Samas vestluses uurib juhatuse liige T P, kas läbi käidi ka see, et disclaimer peaks reklaami peal olema. Sellele vastab J A, et ei käinud; kuid kui ta kriitiliselt vaatab, siis esimene ja kolmas reklaam seda ei vaja, kuid keskmine ehk fondide võrdlus, peaks olema. Seejärel teeb T P nähtavaks teavitustegevuse eeskirja ja ta lisab, et kui reklaami tekst ütleb „vali indeksfond“, siis pole ju kahtlust, et tegemist on finantstoote reklaamiga. Sellele vastuseks teavitab J A, et see on tema bläkk ja saab kõikidele reklaamidele alla. Seega on väljaspool kahtlust ja täielikult tõendatud, et Tuleva staatilised reklaamid, mis avalikustati Facebook´is 20.07.2023 ei sisaldanud RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslikku üleskutset. See puudus kõrvaldati ehk kohustuslik üleskutse lisati 20.07.2023 hiljemalt kell 16.
16. 17 4-24-446
17. Staatiliste reklaamidega seoses heidetakse Tuleva Fondid ASile väärteoprotokollis täiendavalt ette seda, et väärteotoimiku lehekülgedel 202, 206 ja 210 olevatel finantsteenuste reklaamidel nr 1 ei olnud kohustuslikku üleskutset näha ka pärast selle lisamist. Lehekülgedel 204, 207, 208, 211 ja 212 olevatel reklaamidel oli üleskutse näha pärast selle lisamist nn peidetud kujul; RekS § 29 lg 2 kohustuslik üleskutse oli näha ja seda sai lugeda vaid „learn more“ nuppu vajutades. Need puudujäägid esinesid kuni reklaamkampaania lõpuni, s.o kuni 31.07.
19. Hinnates eelviidatud osas väärteosüüdistuse põhjendatust, siis tuleb kohtul reklaame uurides tõdeda, et vaatamata U K poolt kohustusliku üleskutse lisamisega kõikidele reklaamidele, puuduvad kohustuslikud üleskutsed reklaamidel nr 1, toimikulehekülgedel 202, 206 ja
20. Tegemist on Facebook Marketplace´is avalikustatud reklaamidega. RekS § 29 lg 2 kohase kohustusliku üleskutse puudumine leiab kinnitust ka U K ütlustega, kes selgitas, et vaatamata asjaolule, et ta lisas J Alt saadud kohustusliku üleskutse teksti kõikidele reklaamidele, siis kõikides reklaamides seda siiski ei kuvatud. Need puudutasid väikse formaadiga reklaame, näiteks Marketplace´is. Samuti on U K selgitanud, et kõnesolevat puudust teavituskampaania ajal ei kõrvaldatud.
21. Mis puudutab reklaame toimikulehekülgedel 204, 207, 208, 211 ja 212, siis kõnesolevaid reklaame uurides tuleb tõdeda, et neilgi reklaamidel puudub RekS § 29 lg 2 kohane üleskutse. Nii väärteoprotokollist, kui isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb, et RekS § 29 lg 2 kohane üleskutse oli leitav „learn more“ nupu kaudu. Seadmata kahtluse alla asjaolu, et teave oli sel moel kättesaadav, on kohus seisukohal, et taolist kohustuslikku üleskutse avaldamise viisi ei saa pidada nõuetekohaseks, sest see ei täida oma eesmärki. RekS § 29 lg 2 on kehtestatud tarbija huvide kaitseks. Arutuse all oleva kaasuse kontekstis tuleb rääkida sellest, et inimene teeb/teeks teda pikaajaliselt mõjutava investeeringu. Seega on oluline, et ükski isik ei võtaks vastu teda pikaajaliselt majanduslikult mõjutada võivaid otsuseid kergekäeliselt, vaid see inimene teeks sellised otsused teadlikult ja kaalutletult. Kaalutletult ja teadlikult tehtud otsustuse tegemise üheks elemendiks on teadlikkus ka selle kohta, kus tal on võimalik olulise teabe ning tingimustega tutvuda ja et tal on võimalik konsulteerida asjatundjaga. Täiendavalt tuleb välja tuua, et Tuleva pakub nö jaeinvestorile ehk tavalisele inimesele suunatud finantsteenust, -toodet. Sellest tulenevalt on võimalik ja ei saa välistada, et tema fondide investoriteks on ka vähese või puuduva finantsteadlikkusega inimesed. Tagamaks vähese või puuduva finantsteadlikkusega inimeste huvide kaitset ja teadlike investeerimisotsuste tegemist, siis tuleb kogu vajalik teave, sh RekS § 29 lg-s 2 nimetatud üleskutse kättesaadavaks teha võimalikult lihtsal viisil. Analüüsimaks kas „learn more“ funktsiooni kasutamine täidab lihtsal viisil üleskutse kättesaadavaks tegemise tingimust, siis kohtu hinnangul puudub objektiivselt kõiki kahtlusi kõrvaldav teadmine, et iga Tuleva reklaami nägev inimene ilmtingimata „learn more“ funktsiooni kasutaks. Kuna selles kindlus puudub, siis ei saa „learn more“ funktsiooni olemasolu võrdsustada RekS § 29 lg 2 nõude täitmisega.
22. Kaebuse kohaselt võimaldavad Euroopa Komisjoni suunised ostukutse oluliste osade avaldamisel teha viide oma kodulehele, mistõttu oli lubatav kohustusliku üleskutse avaldamine „learn more“ funktsiooni kaudu. Vastuseks tõstatatule kohus märgib, et kõnealune lähenemisviis ei ole relevantne. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 17 lg 1 defineerib ostukutse kaupleja edastatud kommertsteadaandena, milles on selle edastamise vahendile kohasel viisil esitatud kauba või teenuse omadused ja hind, ning sellega võimaldatud tarbijal ostu sooritada. Ostukutse oluline teave, mille osas Komisjon on suunise andnud, on eelkõige sätestatud TKS § 17 lg-s
23. Oluliseks teabeks on: kauba või teenuse peamised omadused ulatuses, mis on kohane sellele kaubale või teenusele ja teabe edastamiseks kasutatavale sidevahendile; kaupleja tegevuskoha aadress ja nimi või ärinimi ning vajaduse korral selle kaupleja aadress ja nimi või ärinimi, kelle huvides ta tegutseb; kauba või teenuse hind koos maksudega või hinna arvutamise alused, kui kauba või 18 4-24-446 teenuse olemusest tulenevalt ei ole võimalik hinda eelnevalt välja arvutada; hinna sisse arvestamata veo-, posti- või kättetoimetamiskulud või teave, et selliste kulude tasumine on nõutav, kui neid kulusid ei ole võimalik eelnevalt välja arvutada; kauba või teenuse eest tasumise kord, kui see erineb kaupleja ametialase hoolsuse nõuetest; kauba kättetoimetamise või tellimuse täitmise kord, kui see erineb kaupleja ametialase hoolsuse nõuetest; õigus taganeda tehingust või see üles öelda; internetipõhises kauplemiskohas pakutava kauba või teenuse puhul teave selle kohta, kas kaupa või teenust pakkuv kolmas isik on kaupleja või mitte, lähtuvalt kolmanda isiku avaldusest internetipõhise kauplemiskoha pidajale. Kõrvutades TKS § 17 lg-s 2 toodut RekS § 29 lg-ga 2, mis nõuab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga, siis need sätted reguleerivad sootuks erinevaid olukordi ja on oma tähenduselt erineva sisuga. St, et ostukutse oluliste osade osas antud Euroopa Komisoni suunis RekS § 29 lg-le 2 ei kohaldu ja puudub lubav õigusnorm, mis võimaldaks RekS § 29 lg-s 2 nimetatud üleskutset realiseerida viitelisena või nt hüperlingina. Seadusandja on ühemõtteliselt ette näinud, et üleskutse, mis on oma sisult lühike ja konkreetne teavitus (RekS § 29 lg 8), peab sisalduma reklaamis.
24. Kaebuses märgitakse, et RekS § 29 lg 2 kohustusliku märke puudumine oli seotud META platvormi tehniliste piiridega ja tegemist oli ajutise, lühikest aega kestnud puudusega. Kohtu hinnangul on kaebus ses osas ebatäpne. Ca 8 tunni kestel aset leidnud kohustusliku üleskutse puudumine ei olnud seotud platvormi tehniliste piiridega. U K ja J A ütlustest, nende vahel aset leidnud vestlusest ja Slack´is aset leidnud suhtluse kohaselt unustati reklaamidele kohustuslik üleskutse lisamata. Marketplace´is avaldatud reklaamile lisati kohustuslik üleskutse, kuid Marketplace´i formaat ei võimaldanud üleskutse kuvamist ja see polnud nähtav kogu kampaania vältel. Samuti selgitas kohus otsuse p-s 60 oma positsiooni seoses „learn more“ funktsiooniga, asudes seisukohale, et selliselt toimides ei täidetud kohustusliku üleskutse nõuet. Nimetatud puudus eksisteeris kogu kampaania kestel ja sama seisukoht laieneb videoreklaamidele. Kuna kaebuses on käsitletud platvormi tehnilist võimekust, siis vastuseks sellele märgib kohus, et RekSst tulenevate nõuete täitmine tähendab mh seda, et valitakse sobilikud reklaami avaldamise viisid, sh sobilik reklaami formaat. Sobilik on selline reklaami formaat, mis võimaldab kõikide seadusest tulenevate nõuete täitmist. Kui reklaami formaat kõikide seadustest tulenevate nõuete täitmist ei võimalda, siis taolist reklaami formaati kasutada ei saa ega tohi. Arutataval juhul avalikustatigi reklaami ka selleks sobimatus formaadis. Taolise tõlgendusviisi kasuks räägivad ühemõtteliselt J A ja U K ütlused, milles mõlemad selgitasid, et ütluste andmise ajaks oli viidud läbi audit, mille tulemusena asuvad disclaimer´id edaspidi visuaalidel. Samuti, Facebook´i 18st formaadist sobivad neile üksnes
25. Siinkohal osutub kohaseks ka Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendi „Nõuded finantsteenuse reklaamile“ p 6.2.5, mille kohaselt juhul, kui finantsteenuse reklaamis ei ole teenuse kohta võimalik olulist informatsiooni teatud kanali kaudu avalikustada ning klient peab selle omandamiseks kasutama mõnda muud allikat, siis ei saa finantsteenuse reklaami pidada õigusaktidest ja juhtidest tulenevate nõuetega kooskõlas olevaks. Seega annab ka suunis ammendava selgituse, kus ja mil viisil tuleb kohustuslikku üleskutset reklaamis avaldada ja milline toimimise viis ei ole seadusega kooskõlas. Juhendis toodud nõuetest kinnipidamine oli Tuleva Fondid ASile kohustuslik lähtuvalt nõukogu otsusega kinnitatud teavitustegevuse reeglitest (kd I tl 55-60) ja nõukogu otsusega kinnitatud dokumendist „Tuleva Fondid ASi organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning tasustamine“ (p 2.2.4, kd I, tl 65). 63.

§ 340

lg 1 p 1 sätestab, et fondivalitseja tagab oma tegevuseks vajalike sise-eeskirjade kehtestamise ja rakendamise ning vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise.

§ 344

lg-ga 1 on seadusandja ette näinud, et fondivalitsejas kehtestatakse juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis on piisavad ja proportsionaalsed, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet. Sise-eeskirjad päevad tagama fondivalitseja tegevust reguleerivate õigusaktide ja fondivalitseja juhtorganite otsuste täitmise, samuti fondi vara 19 4-24-446 investeerimise vastavalt fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ning investeerimisteenuse või kõrvalteenuse õigus- ja korrapärase osutamise (

§ 344lg 2).

Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks fondivalitseja aruannete ja teabe avalikustamise kord (

§ 344lg 3 p 10).

1. Tuleva Fondid ASi 30.06.2023 kohtuvälisele menetlejale adresseeritud dokumendist „Teavitus juhatuse liikme valimise kavatsusest“ (kd I tl 1-3) nähtub, et 30.06.2023 seisuga oli Tuleva Fondid ASil kaks juhatuse liiget ning kavatsus oli valida kolmas juhatuse liige S E. Mh oleks tema vastutusala teavitustegevuste funktsiooni töö koordineerimine ja kontroll. Nimetatud valdkond oli tema vastustusalas ka siis, kui ta oli operatsioonide juht. Äriregistri väljavõtte (kd II tl 402-404) kohaselt on S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liige ning tema ütluste kohaselt sai ta juhatuse liikmeks, kes vastutab teavitustegevuse eest, 11 või
2. juulil. Ka teavituskampaania videoklippides on S E tutvustatud Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena.
3. Tulevad Fondid ASi nõukogu 30.06.2023 otsusega kinnitatud „Organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning tasustamine“ p-s 2.2.4 on märgitud, et fondivalitseja juhtorganite liikmete ja töötajate tegevus peab igal ajahetkel olema vastavuses õigusaktide, mh

i, Finantsinspektsiooni poolt antud asjakohaste soovituslike juhendite, fondivalitseja juhtorganite otsuste ning fondivalitseja kehtestatud ja rakendatud sisekordadega. P 2.2.6 kolmanda lause kohaselt on juhtorgani liige ja töötaja kohustatud tundma pensionifondi valitsemisele ja tegevusele kohalduvaid õigusakte ja Finantsinspektsiooni asjakohaseid soovituslikke juhendeid ning jälgima neisse tehtavaid muudatusi. Juhatuse liikmeks olev operatsioonide juht (p 3.5) tegeleb teavitustegevuste ja klienditeeninduse funktsiooni töö koordineerimise ning turunduse- ja kommunikatsiooniga (p-d 3.5.1.9 ja 3.5.1.10). Kuigi eelosutatud sisedokumendid ei defineeri teavitustegevuse olemust, siis see ei tähenda, et mõiste „teavitustegevus“ jääb sisustamata. Tuleva Fondid AS esitas kohtuvälisele menetlejale päringu vastusena dokumendi nimetusega „TÜ Tuleva ja Tuleva Fondid AS teavitustegevuse reeglid“. Dokumendi kohaselt tuleb teavitustegevuse reegleid täita koos RekS §-dega 3-13 ja 29,

§-dega 80-

1. GDPRi ja isikuandmete kaitse seaduse (eelkõige §-ga 11) ning Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendiga „Nõuded finantsteenuste reklaamile“. Analüüsides dokumenti sisuliselt, siis nähtub, et tegemist on ettevõtte sisedokumendiga, millega reguleeritakse mh reklaami ja sellele kohalduvaid nõudeid. Lisaks nähtub S E ja J A ütlustest, et S E osales koos teistega reklaamsõnumite väljatöötamisel. Eelnevast järeldub, et Tuleva Fondid AS oli oma ettevõtte efektiivse juhtimise tagamiseks ja korraliku ettevõtja hoolsuse raamides kohustused juhatuse liikmete vahel ära jaganud ning S E, kelle vastutusalas oli teavitustegevus, vastutas reklaamkampaaniate, sh reklaamide nõuetekohasuse eest ehk oli garant.
2. Kohus tuvastas, et reklaamidel kas puudusid või lisati hilinemisega RekS § 29 lg-s 2 nimetatud üleskutse. Tuvastamist leidis ka see, et juba algsed reklaamide kuvad, mille J A avaldas Slack-vestluses, ei sisaldanud need kohustuslikke disclaimer´id. St, et objektiivselt avaldatu pinnalt tuleb teha järeldus, et reklaamide loomisel ja avaldamisel jäi kohustuslike nõuete täitmine mingil põhjusel tähelepanuta. Lisaks, kuna osadel juhtudel läks nõutav tekstiosa kaduma sobimatu formaadi tõttu, siis järeldub, et reklaami avaldamisel jäi tähelepanuta ja kontrollimata avaldatud reklaamikanali ja formaadi sobivus. Reklaami formaadi sobivuse kontrolli läbiviimine oli nõutav ja vajalik käitumisakt, sest Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendi p 6.2.5 sätestab ühemõtteliselt, et kui finantsteenuse reklaamis ei ole teenuse kohta võimalik olulist informatsiooni teatud kanali kaudu avalikustada ning klient peab selle omandamiseks kasutama mõnda muud allikat, siis ei saa finantsteenuse reklaami pidada õigusaktidest ja juhendist tulenevate nõuetega kooskõlas olevaks. Regulatsiooni kehtestamisel on silmas peetud piiratud andmemahuga kanaleid. Samuti sätestab juhendi p 4.2.3.
3. teine lause, et järlevalvesubjekt peab igakordselt tagama, et tema poolt valitud finantsteenuse reklaami avalikustamise kanal, viis ja vorm võimaldavad kõikide õigusaktides 20 4-24-446 sätestatud nõuete täitmist täies ulatuses. Asetades eelöeldu õiguslikku konteksti, siis S E oleks reklaamide loomisel ja nende avalikustamisel pidanud juhinduma juba viidatud teavitustegevuse reeglitest ning Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovituslikust juhendist, mis sätestavad, et reklaamile tuli lisada diclaimer tekstiga „Tutvu fondi tingimustega ja vajadusel pea nõu asjatundjaga“ (teavitustegevuse reeglid). Sama mõtet kordab ka soovitusliku juhendi p 6.
4. Kuna Tuleva reklaamide väljatöötamisse/loomisesse ja avalikustamisse oli kaasatud peale S E teisi isikuid, siis S E vastusala ulatus hõlmas ka nende tegevuse koordineerimist ja kontrolli. Nagu toodud, S E vastustusvaldkond oli teavitustegevus, mille üheks osaks oli reklaam. Juhindudes soovitusliku juhendi p-st 4.2.1.
5. pidi ta olema teadlik finantsteenuste reklaamile kohalduvatest nõutest ja meetmest ning neid järgima. St, et soovitusliku juhendi üheks osiseks on reklaami ettevalmistamise ja avalikustamise kõrval ka nõuetest kinnipidamise kontrolli teostamine.
6. Menetlusaluse isiku ülekuulamisest tekib mulje või üritas menetluses osalenud kaitsja taolist muljet tekitada, justkui andis S E garandikohustuse üle. Nimelt kõlas ülekuulamise korduvalt, et reklaamide ülespanemise korraldas professionaalne teenusepakkuja ehk V Osaühing J A isiku kaudu ning kuna J Ale edastati teave disclaimer´ite lisamise vajaduse ja nõude kohta, siis tuli see nõue täita ning täiendava kontrolli pidi läbi viima J Al. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu. Kohtupraktika on tõepoolest tunnustab garandist tuleneva kohustuse kokkuleppeliselt kellelegi teisele üle andmise võimalikkust, et sellise kokkuleppe olemasolu korral peab olema tuvastatav selle tegelik ehk faktiline üleandmine. Esmalt, uuritud tõendite pinnale ei tuvastanud kokkulepet garandikohustuse üleandmise kohta. Teiseks ei tuvastanud kohus selle tegelikku ega faktilist üleandmist ja kolmandaks, soovitusliku juhendi p 4.
7. teise lause kohaselt jääks tegevuse edasiandmisel järelevalvesubjekt õigusaktides ja juhendistes sätestatud nõuete täitmise eest täielikult vastutavaks. Seega isegi juhul, kui kohustused läksid üle J Ale, jäi nende eest vastutavaks S E.
8. Kohtu hinnangul on arutataval juhul põhjust kõneleda põhjusliku seose olemasolust. Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda. Tuvastatud ja analüüsitud asjaolude pinnal saab küllaldase teadmisega väita, et kui S E oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja juhtinud reklaamide loomisel, avalikustamisel tähelepanu ning nõudnud kohuslike disclamer´ite lisamist ning teostanud kontrolli selle üle, et avalikustatud reklaamid vastavad kõikidele nõuetele, sh, et nõutavad kohustuslikud üleskutsed said lisatud, siis ei oleks nõuete rikkumist aset leidnud.
9. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab, et S E pani toimerikkumised ettevaatamatusest hooletuse vormis. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis reklaamide avalikustamine oli S E kontrolli all ja tema kohustus oli tagada, et avaldatud reklaamid vastaksid õigusaktides sätestatud tingimustele. Võttes arvesse isikuliste tõendiallikate ütlused, siis järeldub, et omavahelised suhted olid usaldussuhted, mistõttu teineteise tegevusi üle ei kontrollitud. Kui Slack´is oli kõneks disclaimer´id, millele järgnes J A kinnitus, et need lisatakse, siis S El oli põhjust arvata, et see toiming saab tehtud. Seega ei teadnud S E süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima vahetult äriühingu huve.
10. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule. 21 4-24-446
11. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus RekS § 29 lg-t 2 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav RekS § 35 lg 2 järgi.

§ 482

lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine (

§ 80

lg 4) 72.

§ 482

sätestab vastutuse fondi kohta teabe avalikustamata jätmise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe avalikustamise eest. Väärteoprotokollis heidetakse Tuleva Fondid ASile ette seda, et väärteotoimiku lehekülgedel nr-d 205 ja 208 ning 206 olevad reklaamid 2 ja 3 sõnumiga „Säilita oma pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ ning väärteotoimiku leheküljel 212 olevad reklaamid sõnumiga „Kogu pensionit endale, mitte pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“ ei sisaldanud

§ 80

lg-s 4 ette nähtud kohustuslikku märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega. Seega seisneb etteheide teabe avalikustamata jätmises. 73.

§ 80reguleerib nõudeid avalikustatavale teabele.

Selle sätte esimesest lõikest tulenevalt on mõistega „avalikustatav teave“ hõlmatud ka fondi reklaam. Lõige 4 näeb ette, et igasugune osakuid või aktsiad ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega. Kujundamaks seisukohta selles, kuidas sisustada

§ 80

lg-s 4 nimetatud sõnakombinatsiooni „ostma kutsuv teave“, siis osutab kohus seadusandja seletuskirjale (Investeerimisfondide seadus 297 SE seletuskiri, lk 141: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb09a847-46fa4a93-be08-43b182c978f7/), milles seadusandaja selgitas, et

§ 243

lg-s 6 (v.r: igasugune avaliku fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv avalikustatav teave, sealhulgas reklaam, peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumentidega) nimetatud „ostma kutsuva teabega“ on hõlmatud reklaam. Samuti on teinud seadusandja viite nn eurofondide direktiivi art-le 77, kus on kasutatud sama üldmõistet. Eurofondide direktiivi art 77 sätestab järgmist: kõik investoritele suunatud reklaamiteated on selgesti sellistena äratuntavad. Reklaamiteated on tõesed, selged ja mitteeksitavad. Eriti eurofondide osakute ostmise kutsena käsitatav reklaamiteade, mis sisaldab konkreetset teavet eurofondide kohta, ei tohi sisaldada avaldusi, mis on vastuolus prospektis esitatud teabe ja artiklis 78 osutatud investorile esitatava põhiteabega või vähendab selle olulisust. Reklaamiteates osutatakse prospektile ja asjaolule, et artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave on kättesaadav. Selles täpsustatakse kus ja mis keeles on selline teave või dokumendid investoritele või potentsiaalsetele investoritele kättesaadavad või kuidas investorid saaksid nendega tutvuda. Võttes aluseks eeltoodu, asub kohus seisukohale, et

§ 80

lg 4 tuleb sisustada viisil, et reklaam peab sisaldama märget, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega. 74. Kaebuses väljendatakse seisukohta, et reklaamid ei kuulunud

§ 80lg 4 kohaldamisalasse.

Kaebuses sisustatakse

§ 80

lg 4 sõnakombinatsiooni „ostma kutsuv teave“ TKS § 17 lg-s 1 nimetatud ostukutsega ja leitakse, et kohaldamisele kuuluvad tarbijakaitset reguleerivad õigusaktid ja Euroopa Komisjoni suunised. Nagu on käesoleva lahendi p-s 73 toodud, on seadusandaja sisustanud

§ 80

lg 4 sõnakombinatsiooni „ostma kutsuv teave“ valdkonnaspetsiifiliselt ja selles puuduvad viited, mis näeksid ette või nõuaksid, et sätet tuleb sisustada tarbijakaitset reguleerivate õigusaktide kaudu. Kaitsjad ei ole kaebuses välja toonud ega põhjendanud, miks peaks kohus eelistama seisukohti, mis seadusandja mõttest/eesmärgist irduvad. Seega jätab kohus kaebuse väited, mille kohaselt peaks kohus juhinduma tarbijakaitset reguleerivatest aktidest ja mis omakorda välistavad

§ 80lg 4 kohaldatavuse, kõrvale.

75. Analüüsides väärteotoimiku lehekülgedel nr-d 205 ja 208 ning 206 olevad reklaame 2 ja 3 sõnumiga „Säilita oma pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ ning väärteotoimiku leheküljel 212 olevaid reklaamid sõnumiga „Kogu pensionit endale, mitte pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“, siis kohus tõdeb, et tegemist on 22 4-24-446 investeerimisfondi reklaamiva teabega. Käsiteldes reklaame sõnumiga „Säilita oma pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“, siis neilt reklaamidelt on selgelt eristatav Tuleva logo ja nn Tuleva kuldmärgis kirjega „Parimate tingimustega fond“ (vt J A ütlusi). Lisaks Tuleva logole, on reklaamidel nimetamist leidnud Tuleva valitsetav fond: Maailma Aktsiate Pensionifond, ent ka see, et reklaami on tellinud Tuleva (vt RekS § 3 lg 2). Reklaamid sõnumiga „Kogu pensionit endale, mitte pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“, kajastavad Tuleva logo; selles on sõnum, et heal pensionifondil on tasud alla 0,5 %, ent sellele kriteeriumile vastavad reklaamile talletatud tabelist üksnes Tuleva valitsevad fondid. Reklaamil on kasutatud ka sõnumit, et Tuleval on ainult head fondid. Kohtu veendumusel viitab eelnev, et nimetatud sõnumiga, sh võttes tabelisse talletatud andmeid, kus on ära toodud mh nii Tuleva odavaima kui kalleima tasuga fondid, reklaamib Tuleva kõiki enda valitsevaid fonde. Kõige lõpuks kajastavad reklaamid andmeid reklaami tellija kohta ja reklaami tellijaks on kõigil juhtudel Tuleva (vt RekS § 3 lg 2). Vaatamata sellele, et juba eelnev kinnitab ja tõendab ühemõtteliselt ja kahtlusteta, et reklaamitavaks olid Tuleva valitsevad pensionifondid, sh Maailma Aktsiate Pensionifond, siis selle lähenemisviisi kasuks tõlgenduse andmist kinnitavad ka järgmised asjaolud. Nagu kohus varasemalt tõenditele tuginedes välja tõi, oli kampaania ajastatud vahetult ajale, mil pensionifonde oli võimalik vahetada. Slack-vestlusest (nt kd I, tl 5051) nähtub, et arutuse all olid reklaamidel nähtavad madalama ja kõrgema tasuga fondide võrdluse graafikud ning omavahelises kommunikatsioonis on selgelt välja öeldud, et reklaami mõtteks oli see, et iga fondivalitseja juures saad valida odava indeksfondi aga teiste juures on ka märgatav risk valida mõni kallis fond. Sest vaid Tuleval on ainult head fondid. Seega on reklaami tellija ise lähtunud ühemõtteliselt sellest, et reklaamitavaks olid Tuleva valitsevad madala tasuga pensionifondid ning sellest arusaamast juhindub ka kohus. St, et kuna tegemist oli fondide reklaamiga, siis neil reklaamidel pidi olema märge selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti või põhiteabega (

§ 80lg 4).

76. Kohus tuvastas juba varem, et kõik reklaamid avalikustati nõutavate disclaimer´iteta, mõningase viitega lisati disclaimer´id kõikidele staatilistele reklaamidele, ent kõikidel reklaamidel neid ei kuvatud, sest valitud formaat seda ei võimaldanud. Osa teave oli aga kuvatav „Learn more“ funktsiooni kaudu. Kohus selgitas varem ka seda, miks ei saa ei ole võimalik „Learn more“ funktsiooni kaudu lugeda täidetuks kohustuslike nõuete täitmist (otsuse p-d 5660). Kohus jääb oma varasemalt väljendatud positsiooni juurde ega pea vajalikus selle täiendamist. Seega tuleb tõdeda, et reklaamides oli täitmata

§ 80lg-s 4 nimetatud informatsiooni avalikustamise kohustus.

Kohus märgib ka, et

§ 80

lg 7 kohaselt igasugune ebaõige, eksitav, mitteõigeaegne või mittetäielik teave loetakse teabe avalikustamata või esitamata jätmiseks. 77.

§ 340

lg 1 p 1 sätestab, et fondivalitseja tagab oma tegevuseks vajalike siseeeskirjade kehtestamise ja rakendamise ning vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise.

§ 344

lg-ga 1 on seadusandja ette näinud, et fondivalitsejas kehtestatakse juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis on piisavad ja proportsionaalsed, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet. Sise-eeskirjad päevad tagama fondivalitseja tegevust reguleerivate õigusaktide ja fondivalitseja juhtorganite otsuste täitmise, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ning investeerimisteenuse või kõrvalteenuse õigus- ja korrapärase osutamise (

§ 344lg 2).

Siseeeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks fondivalitseja aruannete ja teabe avalikustamise kord (

§ 344lg 3 p 10).

1. Tuleva Fondid ASi 30.06.2023 kohtuvälisele menetlejale adresseeritud dokumendist „Teavitus juhatuse liikme valimise kavatsusest“ (kd I tl 1-3) nähtub, et 30.06.2023 seisuga oli Tuleva Fondid ASil kaks juhatuse liiget ning kavatsus oli valida kolmas juhatuse liige S E. Mh oleks tema vastutusala teavitustegevuste funktsiooni töö koordineerimine ja kontroll. Nimetatud 23 4-24-446 valdkond oli tema vastustusalas ka siis, kui ta oli operatsioonide juht. Äriregistri väljavõtte (kd II tl 402-404) kohaselt on S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liige ning tema ütluste kohaselt sai ta juhatuse liikmeks, kes vastutab teavitustegevuse eest, 11 või
2. juulil. Ka teavituskampaania videoklippides on S E tutvustatud Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena.
3. Tulevad Fondid ASi nõukogu 30.06.2023 otsusega kinnitatud „Organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning tasustamine“ p-s 2.2.4 on märgitud, et fondivalitseja juhtorganite liikmete ja töötajate tegevus peab igal ajahetkel olema vastavuses õigusaktide, mh

i, Finantsinspektsiooni poolt antud asjakohaste soovituslike juhendite, fondivalitseja juhtorganite otsuste ning fondivalitseja kehtestatud ja rakendatud sisekordadega. P 2.2.6 kolmanda lause kohaselt on juhtorgani liige ja töötaja kohustatud tundma pensionifondi valitsemisele ja tegevusele kohalduvaid õigusakte ja Finantsinspektsiooni asjakohaseid soovituslikke juhendeid ning jälgima neisse tehtavaid muudatusi. Juhatuse liikmeks olev operatsioonide juht (p 3.5) tegeleb teavitustegevuste ja klienditeeninduse funktsiooni töö koordineerimise ning turunduse- ja kommunikatsiooniga (p-d 3.5.1.9 ja 3.5.1.10). Kuigi eelosutatud sisedokumendid ei defineeri teavitustegevuse olemust, siis see ei tähenda, et mõiste „teavitustegevus“ jääb sisustamata. Tuleva Fondid AS esitas kohtuvälisele menetlejale päringu vastusena dokumendi nimetusega „TÜ Tuleva ja Tuleva Fondid AS teavitustegevuse reeglid“. Dokumendi kohaselt tuleb teavitustegevuse reegleid täita koos RekS §-dega 3-13 ja 29,

§-dega 80-82. GDPRi ja isikuandmete kaitse seaduse (eelkõige §-ga 11) ning Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendiga „Nõuded finantsteenuste reklaamile“. Analüüsides dokumenti sisuliselt, siis nähtub, et tegemist on ettevõtte sisedokumendiga, millega reguleeritakse mh reklaami ja sellele kohalduvaid nõudeid ning selles reguleeritud ka

§ 80olukorda.

Lisaks nähtub S E ja J A ütlustest, et S E osales koos teistega reklaamsõnumite väljatöötamisel. Eelnevast järeldub, et Tuleva Fondid AS oli oma ettevõtte efektiivse juhtimise tagamiseks ja korraliku ettevõtja hoolsuse raamides kohustused juhatuse liikmete vahel ära jaganud ning S E, kelle vastutusalas oli teavitustegevus, vastutas reklaamkampaaniate, sh reklaamide nõuetekohasuse eest ehk oli garant.

1. Kohus tuvastas, et reklaamidel kas puudusid või lisati hilinemisega vajalik üleskutse. Tuvastamist leidis ka see, et juba algsed reklaamide kuvad, mille J A avaldas Slack-vestluses, ei sisaldanud need kohustuslikke disclaimer´id. St, et objektiivselt avaldatu pinnalt tuleb teha järeldus, et reklaamide loomisel ja avaldamisel jäi kohustuslike nõuete täitmine mingil põhjusel tähelepanuta. Lisaks, kuna osadel juhtudel läks nõutav tekstiosa kaduma sobimatu formaadi tõttu, siis järeldub, et reklaami avaldamisel jäi tähelepanuta ja kontrollimata avaldatud reklaamikanali ja formaadi sobivus. Reklaami formaadi sobivuse kontrolli läbiviimine oli nõutav ja vajalik käitumisakt, sest Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendi p 6.2.5 sätestab ühemõtteliselt, et kui finantsteenuse reklaamis ei ole teenuse kohta võimalik olulist informatsiooni teatud kanali kaudu avalikustada ning klient peab selle omandamiseks kasutama mõnda muud allikat, siis ei saa finantsteenuse reklaami pidada õigusaktidest ja juhendist tulenevate nõuetega kooskõlas olevaks. Regulatsiooni kehtestamisel on silmas peetud piiratud andmemahuga kanaleid. Samuti sätestab juhendi p 4.2.3.
2. teine lause, et järlevalvesubjekt peab igakordselt tagama, et tema poolt valitud finantsteenuse reklaami avalikustamise kanal, viis ja vorm võimaldavad kõikide õigusaktides sätestatud nõuete täitmist täies ulatuses. Asetades eelöeldu õiguslikku konteksti, siis S E oleks reklaamide loomisel ja nende avalikustamisel pidanud juhinduma juba viidatud teavitustegevuse reeglitest ning tagama, et avalikustatud teave kajastab märget, et igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega. Kuna Tuleva reklaamide väljatöötamisse/loomisesse ja avalikustamisse oli kaasatud peale S E teisi isikuid, siis S E vastusala ulatus hõlmas ka nende tegevuse koordineerimist ja kontrolli. Nagu toodud, S E vastustusvaldkond oli teavitustegevus, mille üheks osaks oli reklaam. Juhindudes soovitusliku juhendi p-st 4.2.1.
3. pidi ta olema teadlik finantsteenuste 24 4-24-446 reklaamile kohalduvatest nõutest ja meetmest ning neid järgima. St, et soovitusliku juhendi üheks osiseks on reklaami ettevalmistamise ja avalikustamise kõrval ka nõuetest kinnipidamise kontrolli teostamine: ta pidi suunama ja kontrollima J At ja U K ning lisaks ise kontrollima ja veenduma, et reklaamidel on

§ 80

lg 4 kohane üleskutse ning vajadusel sobilikud ehk nõuetele mittevastavad reklaamid kõrvaldama või korraldama nende kõrvaldamise. 81. Kohtu hinnangul on arutataval juhul põhjust kõneleda põhjusliku seose olemasolust. Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda. Tuvastatud ja analüüsitud asjaolude pinnal saab küllaldase teadmisega väita, et kui S E oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja juhtinud reklaamide loomisel, avalikustamisel tähelepanu ning nõudnud

§ 80

lg 4 mõttes kohustuslike ülekutsete lisamist ning teostanud kontrolli selle üle, et avalikustatud reklaamid vastavad kõikidele nõuetele, sh, et nõutavad kohustuslikud üleskutsed said lisatud, siis ei oleks nõuete rikkumist aset leidnud. 82. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab ühetaoliselt menetlejaga, et S E pani toimerikkumised ettevaatamatusest hooletuse vormis. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis reklaamide avalikustamine oli S E kontrolli all ja tema kohustus oli tagada, et avaldatud reklaamid vastaksid õigusaktides sätestatud tingimustele. Seejuures nähtub S E ütlustest, et Tuleva on samu reklaamlauseid kasutanud pika, s.o aastates mõõdetava aja jooksul ja tema jaoks ei olnud mõistetav, et see teave käib või peaks käima

§ 80lg 4 toimealasse.

Seega ei teadnud S E süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

1. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule.
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus

§ 80

lg-t 4 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 482

lg 2 järgi.

§ 482

lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine (

§ 80lg 3) 85.

Kohtuväline menetleja heidab väärteoprotokollis Tuleva Fondid ASile ette seda, et reklaamid väärteotoimiku lehekülgedel 205, 208 ning 206 reklaamid 1 ja 2 andsid näilise tagatise Tuleva pensionifondi tulususe kohta. Sellega rikkus Tuleva Fondid AS

§ 80

lg-t 3, mis keelab avalikustavas teabes näilise tagatise andmise fondi tulususe kohta (

§ 80lg 1 alt 1).

86. Uurides ja analüüsides reklaame väärteotoimiku lk-del 205, 208 ja 206 (reklaamid 2 ja 3), siis kohus väljendus juba varem, s.o käesoleva otsuse p-s 76, et viidatud reklaamides reklaamiti Tuleva valitsevaid madala tasuga indeksfonde ja konkreetsemalt Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi (tegemist on nn II samba ehk kohustusliku kogumispensionifondiga, vt ka kd II, tl 330-333).

ist tulenevalt peab igasugune fondi puudutav avalikustatav teave vastama ja olema kooskõlas

10. peatüki nõuetega, sh §-s 80 tooduga.

§ 80

lg 1 sätestab, ja kohus on seda juba eelnevalt märkinud, et teabe avalikustamise mõistega on hõlmatud reklaam, mistõttu kohaldub

i regulatsioon ühtemõtteliselt ka fondi reklaamile. 87. Kujundades seisukohta selle üle, millist sõnumit reklaamlause “Säilita pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ endas kannab, siis juhib kohus esmalt tähelepanu asjaolule, et Tuleva Fondid AS valitseb avalikke fonde (

§ 5lg-d 1 ja 5).

St, et tema teenuse/toote näol on tegemist jaeinvestorile avalikult pakutava tootega. Minnes veelgi spetsiifilisemaks ehk lähtudes sellest, et tegemist on pensionifondidega, siis tähendab see, et teenuse/toote tarbijateks/investoriteks/pensionikogujaks võivad ja saavad olla väga erineva 25 4-24-446 finantsteadlikkusega inimesed. Märgitu koostoimes

§ 80

lg-ga 1, mis nõuab, et reklaam peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav, viib selleni, et kohus annab reklaamis kasutatud üleskutsele hinnangu mitte sõnade/mõistete valdkonnaspetsiifilisust silmas pidades vaid lähtub sõnade tavatähendusest. Just selline lähenemine võimaldab kirjeldatud asjaolude esinemise korra kõige objektiivsemalt hinnata, kuidas mõistis või pidi edastatavat sõnumit mõistma mittekutseline, sh vähese või ka väga madala finantsteadlikkuse ja ettevalmistusega potentsiaalne investor. Tavakeelest lähtumist õigustab ja põhjendab seegi, et valdkonnaspetsiifiline sõnavara, sh

ei tunne reklaamlauses kasututud sõna „tootlikkus“. Erialakeel tunneb ja kasutab mõistet „tootlus“. Sellest järeldub, et ka reklaamis on kasutatud tavalise inimese poolt kaustatavat igapäevakeelt ja lähtutud on sõnade tavapärasest tähendusest, mitte valdkonnaspetsiifilisest erialakeelest, selle spetsiifilistest mõistetest. Ka soovitusliku juhendi p 6.1.2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab olema arusaadav reklaami eeldava sihtturu kliendile, st reklaamis kasutatakse sihtturule mõistetavat keelt, sõnavara, lühendeid jmt.

1. Analüüsides lauset “Säilita pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“, siis tavakeeles tähendab sõna „säilitama“ millegi teatavas olukorras, teatavates tingimustes hoidmist, et vältida hävimist või kadumist. „Säilitamine“ tähendab ka millegi alles hoidmist, alles jätmist, talletamist, hoidmist, järele jätmist (vt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s %C3%A4ilitama/1/est). „Tootlikkus“ on efektiivsust väljendav näitaja (vt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/tootlikkus/1/est). Tuginedes eeltoodule, siis kohtu veendumusel on põhjust seisukohaks, et reklaamlause kannab endas mõtet, et madala tasuga indeksfondi valides pensionikoguja säilitab, talle tagatakse pensionivara varasem tootlikkus ehk teisisõnu, tulevikus jätkub pensionivara kasv varasemaga võrreldavas määras/ulatuses. Kuigi reklaamlause sisaldab ka teist lauseosa „vali madala tasuga indeksfond“, siis reklaamlause teine osa esimese lauseosa sõnumit ei tasakaalusta. Ta ei anna edasi ka kaebuses kirjeldatud lähenemisviisi, et madalad valitsemistasud jätavad investorile enam investeeritavaid rahalisi vahendeid, mis pensionivara väärtust madala valitsemistasu tõttu suurendavad. Viimati nimetatud oluline ja iseenesest investori huvi silmas pidav mõttekäik on antud reklaamlause puhul lihtsalt kaotsi läinud, see mõjub sekundaarsena. Reklaamlause esimese lauseosa sõnum „Säilita pensionivara tootlikkus“ mõjub tugeva ja intensiivsena ning lauseosa mõte selliselt esitatuna, sh pidades silmas mõtete järjestust, on selgelt esilekerkiv.
2. Mis puudub Tuleva Fondid ASi/Norstati läbi viidud uuringut (kd II, tl 322-323), millega kohtuväline menetleja arvestamata jättis, siis kohtu hinnangul on läbiviidud uuring menetluses kasutatav ja kohus seda ka hindab. Nimelt nähtub läbi viidud uuringust, et uuringus osalejatelt küsiti valikvastustega küsimus „Kas „pensionivara tootlikkus“ ja „pensionivara tulusus“ tähendavad üht ja sama. Esimene vastusevariant oli sõnastatud selliselt: „Jah, sest tootlikkus on sama mis tulusus“. Teise vastusevariandi sõnastus kõlas selliselt: „Ei, sest tulusus tähendab kasumlikkust, kuid tootlikkus produktiivsust (mis ei tähenda tingimata kasumlikkust)“. Analüüsides vastuste sõnastusi, siis on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et uuringu valikvastused on suunavad. Nimetatule vaatamata juhib kohus tähelepanu asjaolule, et sõltumata sellest, et valikvastused olid suunavad, mis tähendas, et vastajal oli võimalik suhteliselt lihtsalt otsustada nn „õige vastusevariandi“ kasuks, siis on arvestatav hulk vastajatest ehk 17 % leidnud, et tootlikkus on sama mis tulusus. Sama lähenemisviis kohaldub ka vastuse osas, kus vastajatest 7 % leidsid, et reklaamitava pensionifondi tootlus/tulusus on garanteeritud. Kujundamata seisukohta selles, kas 17 % ja 7 % vastanutest on suur või väike vastajate arv, kinnitavad need arvud kohtu lähenemisviisi ja veendumust, et sihtrühmad, kellele reklaam suunati või kelleni reklaam jõudis, on erineva finantsteadlikkusega ja mitte kõik ei pruukinud reklaamiteksti sisust ja sõnumist aru saada nii, nagu kaebuses on toodud ning millist mõtet see pidi ideaalis edasi andma. 26 4-24-446
3. Paigutades eelneva õiguslikku, s.o

i konteksti, siis olukorras, kus reklaam lubab säilitada vara varasema tootluse, seejuures investeeritud vahendite kasvu nimetatakse tootluseks või (nominaal)tulususeks, tagatis on aga vara või kolmanda osapoole kohustus, mida kasutab tagatise andja, et tagada kohustus tagatise võtja ees (vt https://www.eestipank.ee/veebisonastik), on reklaamaluse hinnatav sellisena, mis annab näilise tagatise fondi tulususe kohta.

§ 80

lg 3 esimese lause esimene alternatiiv sätestab nõude, mille kohaselt avalikustatav teave, mis hõlmab ka reklaami, ei tohi anda näilist tagatist fondi tulususe kohta. Arutataval juhul on seda keeldu rikutud, sest avalikustatud reklaam andis näilise tagatise fondi tulususe kohta. Näilise tagatise andmise on eksitav ja ebaõige ning igasugune eksitav ja ebaõige teave loetakse

§ 80lg 7 kohaselt teabe avalikustamise jätmiseks.

91. Väärteoprotokolli kohaselt realiseeris Tuleva Fondid AS talle etteheidetava väärteo oma juhatuse liikme ehk S E korraldusel, sh oli just tema see, kes koos J A reklaamid välja töötas ja avalikustas. Kohus on juba korduvalt käsitlenud S E vastutusala ning ära näidanud normid, millele kohtu veendumus põhineb. Kohus jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde ega pea vajalikuks selle kordamist. Kohus peab vajalikuks korrata üksnes seda, et teavitustegevuse valdkonna eest vastutava isikuna pidi ta tagama reklaamide seaduse nõuetele, sh

§ 80

lg 3 vastavuse ning välistama olukorra, kus avalikustav teave annab fondi tulususe kohta näilise tagatise.

1. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab ühetaoliselt menetlejaga, et S E pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis reklaamide avalikustamine oli S E kontrolli all ja tema kohustus oli tagada, et avaldatud reklaamid vastaksid õigusaktides sätestatud tingimustele. S E on märkinud, et reklaamlause mõte ei ole tema hinnangul olnud tootlikkuse tagamine ning tootlusest või tootlikkusest rääkides on silmas peetud eeskätt netotootlust. Sõnumis kasutatud sõna „säilita“ tuli mõista selliselt, et jäta tootlus endale alles seeläbi, et makstakse võimalikult madalaid tasusid. Seega nähtub, et S E ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, sh oma valdkonna ja vastutusala spetsiifilisust arvesse võttes ette nägema.
2. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule.
3. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus

§ 80

lg-t 3 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 482lg 2 järgi.

Reklaamiseaduse § 33 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine 95. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteotoimiku lehekülgedel 201, 205, 209 reklaamid nr 1, väärteotoimiku lehekülgedel 202, 206 ja 210 reklaamid 1 ja 2 ning lehekülgedel 204, 208 ja 212 reklaamid 1, 2, 3 ja 5 sõnumiga „Ainsana aus statistika“ võrdlevad reklaamid, viidates kaudselt teistele teenusepakkujatele, kelle statistika nimetatud sõnumi kohaselt aus ei ole, kuna võrdluse aluseks olevate elementi/statistikat reklaamid ei kajastanud ja sellele ka ei viidatud, oli tegemist eksitavate reklaamidega, mis on RekS § 4 lg 1 kohaselt keelatud. 96. Analüüsides Tuleva Fondid ASile tehtud etteheidet seoses RekS § 33 lg 2 rikkumisega, siis kõigepealt tuleb märkida, et võrdlev reklaam ja eksitav reklaam ei ole oma sisult samatähenduslikud. Võrdleva reklaami definitsioon tuleneb RekS § 5 lg 1 esimesest lauseosast, sätestades, et võrdlev reklaam on reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele. Samasisulist lähenemist kasutab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ, 27 4-24-446 eksitava ja võrdleva reklaami kohta, sätestades art 2 punktis c, et võrdlev reklaam on reklaam, mis sõnaselgelt või kaudselt identifitseerib konkurendi või konkurendi pakutavad kaubad või teenused. Reklaamis võrdluse kasutamist reguleerib RekS § 5 ja direktiivi 2006/114/EÜ art 4. Kuigi viidatud regulatsioonid kasutavad mõnevõrra erinevat sõnastust, siis arvestades seadusandaja seletuskirjas antud selgitusi, samuti selle lisa (reklaamiseadus 135 SE seletuskiri ja võrdlustabel, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1a7e0833-57d2-afa4-cea34002b8c1c935/reklaamiseadus/), on kohus veendumusel, et seadusandja eesmärk on olnud reklaamiseaduse kehtestamisel ja selle sisustamisel edasi anda samu seisukohti nagu seda on tehtud ELi õigusaktides. Sellest tulenevalt osutab kohus direktiivi 2006/114/EÜ art-le 4 ja märgib, et selle kohaselt on võrdlev reklaam lubatud, kui võrdlemisel täidetakse järgmisi tingimusi:

1. a)see ei ole eksitav direktiivi art 2 punkti b, art 3 ja art 8 lg 1 ning nn ebaausate kaubandustavade art-te 6 ja 7 tähenduses,
2. b)võrreldakse kaupu või teenuseid, mis rahuldavad samu vajadusi või on mõeldud samaks otstarbeks,
3. c)võrreldakse objektiivselt kõnealuste kaupade või teenuste ühte või mitut peamist, asjakohast, kontrollitavat ja tüüpilist omadust, milleks võib olla ka hind,
4. d)reklaam ei halvusta ega solva konkurendi kaubamärke, ärinimesid, muid eristavaid tunnuseid, kaupu, teenuseid, tegevust ega tingimusi,
5. e)päritolunimetusega toodete puhul seostub reklaam alati toodetega, millel on sama päritolunimetus,
6. f)reklaamis ei kasutata ebaausalt ära konkurendi kaubamärgi, ärinime või teist eraldusmärkide mainet või konkureerivate toodete päritolunimetust,
7. g)reklaamis ei esitata kaupa või teenuseid, mis imiteerivad või kopeerivad kaitstud kaubamärgi või ärinimega kaupa või teenuseid ja
8. h)reklaam ei tekita ettevõtjate hulas segadust reklaami avalikustaja ja konkurendi kaubamärkide, ärinimede, muude eristatavate tunnuste, kauba või teenuste vahel. Riigisiseses õiguses on võrdluse kasutamise reklaamis reguleeritud RekS §-ga 5. Kui reklaam ei vasta võrdleva reklaami tingimustele, siis saab isikule ette heita lubamatu võrdleva reklaami kasutamist. 97. Eksitav reklaam on reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti (vt RekS § 4 lg 1 ja art 2 punkt c). RekS § 4 lg 2 (vt vrd ka art 3) kohaselt loetakse reklaami eksitavaks eelkõige siis, kui see annab eksitavat teavet kaupa, teenust, kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate järgmiste asjaolude kohta: 1) kättesaadavus, kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja hoidmisega seotud riskid, sealhulgas keskkonnaohutus, valmistamise, varumise või osutamise viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa; 2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu; 3) hind ja hinna tasumise tingimused; 4) vahetamise, tagastamise, remondi, hoolduse ja garantii tingimused; 5) kauba tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, kuulumine ametiliitudesse ja organisatsioonidesse, käitumiskoodeksite järgimine, intellektuaalse omandi õigused, ametlik tunnustus, medali, auhinna ja diplomiga autasustamine, keskkonda säästev tegevus ning avalike ja heategevate ürituste toetamine või muu sponsorlus. 98. Hinnates väärteosüüdistust, siis menetleja toob väärteosüüdistuses välja, et võrdlevates reklaamides osutatakse teenusepakkujatele, kelle statistika nimetatud sõnumi kohaselt ei ole aus. Nimetatud lauseosa pinnalt tekib arusaam, et menetleja on menetlusalusele isikule ette heitmas võrreldava reklaami tingimuste rikkumist viisil, et sellega rikutakse võrdleva reklaami nõudeid art 4 punkti d mõttes. Samas ei nähtu väärteoprotokollist sõnaselgelt ega ka kaudselt, et menetleja soovis menetlusalusele isikule ette heita lubamatu võrdleva reklaami kasutamist, sest menetleja jätkas oma mõttekäiku sellega, et Tuleva Fondid AS rikkus hoopis eksitava reklaami keeldu, mis seisnes võrdluse aluseks olevate elementide/statistika reklaamides kajastamata jätmises ja sellele viitamata jätmises. 99. Kuigi väärteosüüdistust oleks saanud paremini sõnastada, mõistab kohus väärteosüüdistust viisil, et see heidab Tuleva Fondid ASile ette RekS § 4 lg 1 mõttes eksitava 28 4-24-446 reklaami avaldamist, mis väljendus reklaamis kasutatud reklaamlause „Ainsana aus statistika“ võrdluse aluseks olevate elementide/statistika reklaamides kajastamata ja viitamata jätmises. Kuna selliselt püsitatud väärteoetteheite kontekstis ei evi võrdleva reklaami sätted tähendust, siis väärteosüüdistusele hinnangu andmisel kohus ei käsitle võrdlevat reklaami, selle tunnused jmt ning jätab hindamata ka kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtule adresseeritud kaebuses võrdleva reklaami kohta esitatu. 100. Nagu kohus on juba varem välja toonud, tuli Tuleva Fondid ASi reklaamide väljatöötamisel ja avaldamisel juhinduda Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitse soovituslikust juhendist. Juhend reguleerib p-ga 6 üldnõudeid finantsteenuse reklaamile, nähes ette, et finantsteenuse reklaamis esitatud andmed või nende esitamata jätmine ei tohi lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest mõjutada reklaami sisu, tähendust või sellest arusaamist (p 6.2.2). samuti peab reklaam olema arusaadav reklaami eeldatava sihtturu kliendile, st reklaamis kasutatakse sihtturule mõistetavat keelt, sõnavara, lühendeid jmt. 101. Vaidlusi ei ole selles, et Tuleva reklaamides, s.o reklaamis nr 1 toimikulehekülgedel 201, 205, 209, reklaamides 1 ja 2 toimikulehekülgedel 202, 206 ja 210 ning reklaamides 1, 2, 3 ja 5 lehekülgedel 204, 208 ja 212 kasutati reklaamlauset „Ainsana aus statistika“. Vaidlusi ei ole ka selles, et osadel reklaamidel, s.o reklaamidel lehekülgedel 201 ja 204 ning reklaamid 2 ja 3 leheküljel 202 kajastavad selgitust, mille kohaselt näitab Tuleva isiku päris õiget pensionivara tootlust, mitte ainult viimast aastat või muud endale sobivat statistikat. Nii nagu märkis kohtuväline menetleja, leiab ka kohus, et tegemist on lühikese ja konkreetse sõnumiga, mis avab ja selgitab reklaamides kasutatud lause „Ainsana aus statistika“ mõtet. Ilma abistava lisateabeta ei ole reklaami sõnum mõistetav ega arusaadav. Lisaks nähtub, et reklaamlause „Ainsana aus statistika“ mõte ei olnud ilma lisateabeta arusaadav ka Slack-vestluses osalenutele (nt kd II, tl 242). St tegelikkuses on ka kaebaja ise tunnistanud, et mõtte ebaselguse ja arusaamatuse kõrvaldamiseks on tarvidus reklaamlauset „Ainsana aus statistika“ 3-4 lausega selgitada. Nimetatule ehk vajadusele reklaamsõnumit väikese selgitusega täiendada, viitas ka S E menetlusaluse isiku ülekuulamisel ning tema poolt viidati ka kliendile, kellele oli tarvis selgitada lause „Ainsana aus statistika“ sisu. 102. Uurides väärteoprotokollis viidatud reklaame, mida menetleja on hinnanud eksitavateks ja mis moodustavad väärteoetteheite sisu, siis tuleb tõdeda, et reklaamidel nr 1 toimikulehekülgedel 205 ja 209, reklaamidel 1 ja 2 toimikulehekülgedel 202, 206 ja 210 ning reklaame 1, 2, 3 ja 5 lehekülgedel 208 ja 212 lühike selgitav tekst puudub. Kohtuvälises menetluses avaldas S E, et selgitav teave oli kättesaadav Tuleva Fondid ASi kodulehekülje blogipostitusest. Sellele selgitusele hinnangu andmisel on kohtuväline menetleja õigesti märkinud, et see lahendus ja teabe kättesaadavaks tegemise viis ei olnud kohane. Nimelt nähtub menetluse käigus kogutud materjalidest, et reklaamkampaania avalikustati 20.07.2023. Selgitava informatsiooniga blogipostitus „Kuidas rääkida pensionifondide tootlusest?„ oli aga kättesaadav alates 26.07.2023. Samuti on kohtuväline menetleja õigesti ja asjakohaselt välja toonud selle, et ükski reklaam, selle osis ei teinud viidet blogipostitusele ega suunanud seda lugema. Seega ei saanud üksi inimene mõistlikul viisil ka teada, et selgitav blogipostitus kusagil olemas on. Lisaks nähtub J A ütlustest, et täiendava teabe saamine nõudis rakendusse sisselogimist. Taolist teabe saamise viisi ei saa pidada nõuetekohaseks. Huvitatud isik peab asjakohast teavet saama lihtsal viisil. Arutataval juhul nõudis teabe tutvumine rakendusse sisselogimist ja isikuandmete sisestamist. On üldteada, et inimesed ei ole huvitatud ja isikliku turvalisuse kaalutlusel ei ole oma andmete jagamine ka soovitatav. Samuti puudusid reklaamides viited, et teave on rakendusest kättesaadav. 103. RekS § 4 lg 1 sätestab, et reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib 29 4-24-446 kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. Võttes aluseks käesoleva otsuse p-s 102 toodu ja kõrvutades seda RekS § 4 lg-s 1 sätestatuga, siis asub kohus seisukohale, et reklaamsõnumi ebaselgus ja arusaamatus viivad võivad viia olukorrani, kus finantsreklaami talletatud sõnum, koostoimes reklaami talletatud muu teabega suunab inimese majanduskäitumist, sh võib selle tagajärjeks olla kahju tekitamine. Kuna mitmes reklaamis, kus sõnumit „Ainsana aus statistika“ kasutati, nimetati või viidati ka Tuleva konkurentidele, siis võib see luua ka mulje, et Tuleva konkurendid käituvad kuidagi ebaeetiliselt. Reklaam ei tohi kahjustada ka reklaami tellija konkurenti. Seega avalikustati eksitavad reklaamid, mis on RekS § 4 lg 1 kohaselt keelatud. 104. Väärteoprotokolli kohaselt realiseeris Tuleva Fondid AS talle etteheidetava väärteo oma juhatuse liikme ehk S E korraldusel, sh oli just tema see, kes koos J Aga reklaamid välja töötas ja avalikustas. Kohus on juba korduvalt käsitlenud S E vastutusala ning ära näidanud normid, millele kohtu veendumus põhineb. Kohus jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde ega pea vajalikuks selle kordamist. Kohus peab vajalikuks korrata üksnes seda, et teavitustegevuse valdkonna eest vastutatava isikuna pidi ta tagama reklaamide seaduse nõuetele vastavuse ning välistama olukorra, kus reklaam osutub