← Eesti

2-24-143899/4

Obsah (6)§ 150§ 428§ 430§ 168§ 174§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-143899 Kohtuasi Krediidikaitse Grup

§ 150

lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 kohus määraks tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ja kanda 120 eurot Credit Invest OÜ (registrikood 11344270) arveldusarvele nr EE942200221038845016 (Swedbank).

  1. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
  2. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.
  3. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 3

(5)11. Pooled kinnitavad, et hoiavad kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 7–10 kompromissi osana ei kinnita. Kompromissilepingu punkti 6 jätab kohus kompromissist välja, sest selle punkti kohaselt lepivad pooled kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mis on vastuolus kompromissilepingu punktis 2.6. kokku lepituga, kuna punktis 2.6. on pooled kokku leppinud, mis osas kostjad menetluskulud kannavad. 6. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 7. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostjad hagejale hüvitavad. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt

§ 168lg-le 3 poolte endi kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel 4

(5)kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8.

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud poole riigilõivu, s.o 120 eurot tagastamiseks. 9. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.