Obsah (4)

§ 46§ 55§ 63§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 09.01.2025, Tartu 3-21-2281 Haldusasi M. S.-i

) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust ning vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 46lg 3).

Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 83 lg-te 1 ja 4 järgi kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust, mille kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras. Kodukorra p 1.11.3 näeb ette, et väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna.

§ 55

lg-st 2 tulenevalt peab vangla võimaldama kinnipeetavale jalutuskäigu värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Nimetatud normidest tuleneb, et jalutuskäikudel peab kinnipeetav osalema riietatuna ehk jalutusboksis ei ole ilma särgita viibimine lubatud. 5.

1. Kaebaja võtab omaks, et viibis 23.06, 26.06 ja 27.06.2021 jalutuskäigul palja ülakehaga, kuid märgib, et tal oli selleks valvurite luba. Seega seisneb vaidlus eelkõige selles, kas kaebajal oli palja ülakehaga jalutamiseks luba või mitte. Kohus on seisukohal, et toimiku materjalidega ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et tal oli valvuritelt saadud luba palja ülakehaga jalutamiseks. Kaebaja ei ole kohtule välja toonud ka selliseid asjaolusid, millest tulenevalt pidi ta saama jalutusboksis viibida palja ülakehaga. Korrektse riietuse kandmisest erandi tegemise võib tingida ainult väga mõjuv põhjus, milleks on nt tõsine nahahaigus. Kaebaja ei ole aga ka sellist põhjust välja toonud. 23.06.
2. a ettekandest nr 3-21-4373 nähtub, et kaebajale anti korduvalt korraldusi vormi korrektselt kanda ning kuivõrd kaebaja ei täitnud korraldust, siis kell 09.34 katkestati tema jalutus. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei antud eelnimetatud korraldusi. Seega ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebajal oli valvuri luba jalutamiseks palja ülakehaga, katkestati tema jalutuskäik seetõttu, et ta viibis valvuri nõusolekul T-särgita jalutusboksis. Isegi kui eeldada, et valvur andis algselt kaebajale loa palja ülakehaga jalutamiseks, siis võttis valvur selle tagasi. Seega pani kaebaja toime rikkumise, kui viibis 23.06.2021 jalutusboksis palja ülakehaga ning ei riietunud korrektselt ka pärast selleks antud mitmeid korraldusi. 5.
3. Ka 26.06.
4. a ja 27.06.
5. a ettekanded kinnitavad seda, et kaebajal ei olnud valvurite luba T-särgita jalutamiseks, sest vastasel juhul ei oleks kaebaja suhtes ettekandeid 3 koostatud. Ühtlasi pidi kaebaja juba pärast 23.06.2021 toimunud vahejuhtumit olema teadlik, et palja ülakehaga jalutamine ei ole lubatud. Samuti puudub kohtul alus arvata, et vanglaametnikud kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal. Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Valeütluste andmine võib endaga kaasa tuua ametnikule distsiplinaarmenetluse, mille tulemuseks võib olla ka ametniku ametist vabastamine. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametnike ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Ka see, et otsese tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes vanglaametnike ettekanded, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust. 5.
6. Kaebaja väited, et valvurid provotseerisid teda rikkumist toime panema, kui algselt andsid loa T-särgita viibimiseks, kuid siis kirjutasid rikkumise kohta ettekande, on kohtu hinnangul otsitud vabandused vastutusest pääsemiseks. Kohtu hinnangul on tavaline see, et kinnipeetavad eitavad oma süüd selleks, et vältida distsiplinaarkaristust. Kohtu arvates on paljasõnalised ka kaebaja väited valvurite kättemaksuhimu kohta, kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule põhjendusi ega tõendeid või viidanud tõenditele, mis saaks kohut veenda kaebaja väite tõele vastavuses. See, et kinnipeetav vaidlustab vangla ja vanglaametnike tegevust kohtus, on üsna tavapärane ning kinnipeetaval on selleks ka seadusest tulenev õigus, kui ta leiab, et tema õigusi on vanglas rikutud. Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et vangla vastu kaebuste esitamise tõttu provotseerisid valvurid kaebajat rikkumisi toime panema. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 toime pandud distsiplinaarsüüteod (Kodukorra p 1.11.3 rikkumised) on tõendatud. 5.5.

§ 63

lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Vangla on karistanud kaebajat iga rikkumise eest eraldi noomitusega, mis on

§-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kõige leebema karistuse valimisel saab käskkirja õigusvastasuse tingida üldjuhul üksnes ilmselge karistuse mittevastavus toime pandud rikkumise raskusele. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas

§ 63lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.

Toime pandud distsiplinaarsüüteod omavad negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et rikkumiste sisu ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale karistuseks noomitused ning milliseid kaalutlusi on karistuste liigi valikul arvestatud. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Seega leebeima karistuse rakendamine on rikkumiste asjaolusid arvestades põhjendatud ning proportsionaalne. 5.6. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (

§ 64lg 2).

Vangla on teavitanud 23.06.

1. a ettekande koostamisest kaebajat samal päeval. 26.06.2021 ja 27.06.
2. a ettekannetel puudub küll märge kaebaja kohesest teavitamisest ettekannete koostamisest, kuid vangla on teavitanud kaebajat (15.07.2021 kuupäeva kandva teatisega) tema suhtes Kodukorra p 1.11.3 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse algatamisest 16.07.2021, so 23 päeva pärast rikkumiste toimepanemist. Kohus möönab, et selliselt ei olnud kahe ettekande puhul (26.06.2021 ja 27.06.2021) tegemist kohese rikkumisest teavitamisega

§ 64lg 1 mõttes.

Küll aga ei muuda hilisem 4 teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). 5.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vangla oli kohustatud tagama kaebajale distsiplinaarmenetluses tõlgi. Kohus nõustub vanglaga, et kui kaebaja pidas tõlgi kaasamist vajalikuks, tuli tal endal see korraldada ning tõlkekulud tasuda (HMS § 21). Kohus märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule muu hulgas, et seisuga 01.01.2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.
2. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlust vene keeles läbi viima. Samuti ei saa teha sellest, et kohtud on pidanud kaebaja eesti keele oskust ebapiisavaks enda õiguste kaitseks vaide esitamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 07.02.
3. a määrus asjas nr 3-21-2282, p 13), järeldust, et vangla peaks viima kogu kaebajaga seotud haldusmenetluse läbi vene keeles. 5.
4. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajal on olnud piisav võimalus anda distsiplinaarmenetluses enda selgitusi ja esitada vastuväiteid, vaatamata sellele, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi eesti keeles (HMS § 40). Kuigi 15.07.
5. a teatisele on 16.07.2021 käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja keeldus menetluse alustamise teatega tutvumist allkirjaga kinnitamast, on see talle kätte antud ning kaebaja esitas seejärel 18.07.2021 vanglale oma selgitused seoses 27.06.
6. a ettekandega nr 3-21-
7. 19.07.2021 esitas kaebaja vanglale enda selgitused seoses 23.06.
8. a ettekandega nr 3-21-4343 ja 26.06.
9. a ettekandega nr 3-21-
10. Ühtlasi otsustas vangla distsiplinaarmenetluses aktsepteerida kaebaja venekeelseid avaldusi (mille sisu on eesti keeles kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas) ning selliselt on olnud vangla tegevus kooskõlas HMS § 5 lg-ga
11. Kaebaja on enda selgitustes toonud selged sisulised vastuväited talle ette heidetud teole. Nendest selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse protokollile 21.07.2021 esitatud vastuväidetest ja kaebusest kohtule ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks ka mõningase keelebarjääri tõttu olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja vastuväiteid esitada. Vaidluse asjaolude pinnalt ei ole alust arvata ka seda, et menetluse lõpptulemust oleks saanud muuta kaebaja soovitud tõendite kogumine (nt valvurite tunnistajatena üle kuulamine) või menetlusse tõlgi kaasamine. 5.
12. Arvestades, et rikkumised on toime pandud 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 ning kaebajale tutvustati tema distsiplinaarkorras karistamise käskkirja 23.07.2021, on distsiplinaarkaristus kaebajale määratud

§ 64lg-s 4 1 toodud tähtaja jooksul.

Isegi juhul, kui vangla kontaktisik ei suutnud vaidlusalust käskkirja kaebajale tema emakeeles tutvustada, kuna ta ei valda vene keelt, ei oma see määravat tähtsust käskkirja õiguspärasuse hindamisel. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud ka teisi õigusaktidest tulenevaid menetlusreegleid. 5 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. M. S. esitas 20.03.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28.02.
2. a otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 6.
3. Halduskohus ignoreeris taotlust tunnistajate (valvurid) väljakutsumise kohta. Seetõttu ei suutnud kaebaja välja selgitada ja tõendada kohtule, et üks valvur lubab minna õue ilma T-särgita ja teine keelab, viidates vangla kodukorrale ja koostab ettekande. 6.
4. Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et valvurid ei provotseerinud teda rikkumisi toime panema ja et kaebaja sellekohased väited on alusetud ja ennast õigustavad. Valvurid lasid kaebaja suvel talvejopega õue, et ta saaks ilma särgita selle peal päevitada - seega andsid nad loa kodukorra nõudeid eirata. 6.
5. Arusaamatu on asjaolu, et vangla ettekannete kohaselt anti esimest korda 23.06.2021 kaebajale korduvalt korraldusi riidesse panna. Kui kaebajale anti luba jalutada palja ülakehaga, siis isegi juhul, kui see luba tühistati, ei ole arusaadav, miks oli vaja kirjutada ettekanne ja katkestada jalutamine. 7.Viru Vangla peab esitatud vastuses apellatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. 7.
6. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse normi, halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, apelleeritavas kohtuotsuses on halduskohus õigesti ja vajalikus mahus hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid, kohtuotsuse kujunemine on jälgitav ning loogiline. Menetlus halduskohtus on olnud äärmiselt põhjalik, kogutud on kaebuse menetlemiseks vajalikud tõendid, otsuse kujunemine on jälgitav ning otsus on põhjendatud, uusi sisulisi asjaolusid ei ole apellandi poolt esile toodud. 7.
7. Kohtuistungi korraldamist ja tunnistajate istungile kutsumist ei pidanud vastustaja vajalikuks halduskohtus kaebuse menetlemisel ega pea seda ka vajalikuks ringkonnakohtus. Antud kaasuse lahendamisel ei anna kohtuistungi korraldamine ja tunnistajate ülekuulamine täiendavat kaalu, sest kõik asjaolud on välja selgitatud juba kohtueelses menetluses. Valvurite ettekanded tõendavad, et kaebajale ei olnud antud luba viibida jalutuskäigul palja ülakehaga. Ettekandest nr 3-21-4373 tuleneb, et 23.06.2021 anti kaebajale korduvalt korraldus riietuda korrektselt, mida ta ei täitnud ning seetõttu jalutuskäik katkestati. Ettekannetes nr 3-21-4471 ja nr 3-21-4517 fikseeritud 26.06.2021 ja 27.06.2021 rikkumised tuvastati valvesalvestiste kontrollimisel. Kaebaja soovimatus täita vanglas kehtivaid reegleid ei anna alust kahelda vanglaametnike kompetentsuses. Vanglaametnike igapäevane töö on kontrollida, et kinnipeetavad täidaksid neile pandud kohustusi ja alluksid korrale. Kaebaja väide, et ametnikud lubasid tal jalutuskäigule võtta kaasa jope, ei oma tähtsust ja meelevaldne on tõlgendada seda loana viibida jalutuskäigul palja ülakehaga RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel. Halduskohus on igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet või tõendit pole jäetud tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse kõigi põhjendustega ning tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6
9. Kaebaja väide, et halduskohus ignoreeris põhjendamatult tema taotlust tunnistajate (valvurid) ülekuulamise kohta, mistõttu ei saanud ta tõendada seda, et valvurid tegelikult lubasid tal õue minna ilma T-särgita, ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et kaebaja eeltoodud väitega seonduvalt ei olnud valvurite tunnistajatena ülekuulamine täiendavate selgituste andmiseks vajalik. Toimepandud rikkumiste kohta koostasid valvurid ettekanded ja juba 23.06.
10. a ettekandest nähtub, et kaebajale anti korduvalt korraldusi riietuda jalutusboksis korrektselt, kuid kaebaja korraldusi ei täitnud ning tema jalutuskäik seetõttu ka katkestati. Seega pidi kaebaja juba pärast 23.06.2021 toimunud vahejuhtumit olema teadlik, et palja ülakehaga jalutusboksis jalutamine ei ole lubatud, kuid ta tegi seda siiski veel kahel korral. Kuna ettekannetest nähtuvad piisavad selgitused toimunud sündmuste kohta, siis polnud valvurite täiendav ülekuulamine vajalik. Kaebaja ei ole eitanud seda, et ta vaidlusalustel päevadel viibis jalutusboksis palja ülakehaga ja ei ole ka väitnud, et talle ei antud korraldusi korrektselt vangla vormi kanda. Kuna tema jalutuskäik katkestati seetõttu, et ta viibis T-särgita jalutusboksis, siis ei ole eluliselt usutav, et valvur oleks vastuolus vangla kodukorra sätetega kaebajale siiski eelnevalt andnud loa ilma särgita jalutusboksis olla. Samuti puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vanglaametnikud kirjutaksid oma tööga riskides ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult pole toimunud või annaksid tunnistajatena teistsuguseid selgitusi juhtunu kohta võrreldes sellega, mis on vahetult pärast juhtunut ettekannetesse kirja pandud.
11. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda halduskohtuga vastupidisele seisukohale ka selles osas, et valvurid ei provotseerinud kaebajat rikkumisi toime panema ning, et kaebaja sellekohased väited on ilmselgelt alusetud ja ennast õigustavad. Ka ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et vangla vastu kaebuste esitamise tõttu provotseerisid valvurid kaebajat rikkumisi toime panema, et saaks teda pärast selle eest karistada. Nagu juba märgitud, pidi kaebaja pärast 23.06.2021 toimunud vahejuhtumit olema teadlik, et palja ülakehaga jalutusboksis jalutamine ei ole lubatud, kuna see on vastuolus vangla kodukorra nõuetega. Siiski rikkus ta seda nõuet veel kahel korral, millest saab järeldada, et kaebaja tegi seda teadlikult ja keegi ei provotseerinud teda jälle ja korduvalt toime panema tegu, mille eest saab kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja väide, et kuna valvurid lasid ta suvel talvejopega õue, et ta saaks ilma särgita selle peal päevitada tõendabki seda, et valvurid andsid eelnevalt loa kodukorra nõudeid eirata, ei ole usutav. Nagu juba märgitud, siis ei ole eluliselt usutav, et valvurid oleks korduvalt ja vastuolus vangla kodukorra sätetega kaebajale siiski eelnevalt andnud loa ilma särgita jalutusboksis olla. Mis puudutab jope kaasavõtmist jalutusboksi, siis vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt oli kaebajal vangla vormijope jalutuskäigul kaasas üksnes 27.06.2021 ja kuna tegemist oli vangla vormi osaga, siis ei olnud valvuritel ilmselt alust ka kinnipeetavale selle jalutuskäigule kaasavõtmist keelata. Täiesti meelevaldne on aga tõlgendada seda, et vormijope suvisel ajal toimunud jalutuskäigule kaasa võtta lubati, ühtlasi loana viibida jalutuskäigul vastuolus vangla kodukorra nõuetega, so palja ülakehaga.
12. Kuna kaebaja rikkus 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 vangla kodukorra p 1.11.3 nõudeid ja tõendamist pole leidnud kaebaja väited, et tal lubati neil päevadel jalutada jalutusboksis palja ülakehaga või, et valvurid provotseerisid teda selliseid tegusid toime panema, lubades algul teda ilma särgita jalutama aga siis keelates, tuli valvuritel ka ettekanded kirjutada ning rikkumise lõpetamisest keeldumisel jalutamine katkestada. Samal põhjusel tuli vastustajal

§ 63

lg 1 alusel kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust kodukorra sätete süülise rikkumise eest, mida ka 23.07.

1. a käskkirjaga tehti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et rikkumiste sisu ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning vangla ei ole karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on välja toodud põhjendused, miks oli õige määrata 7 kaebajale karistuseks noomitused ning milliseid kaalutlusi on karistuste liigi valikul arvestatud.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M. S.-i apellatsioonkaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8