← Eesti

3-23-2936/16

Obsah (6)§ 182§ 44§ 108§ 109§ 77§ 89

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2936 X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. oktoobril 2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 6-16/171-1, dtl 18-23), milles nõudis
  3. oktoobril 2023 kell 14.00 toimuma pidanud lühiajalise kokkusaamise ärajäämise eest mittevaralise kahju hüvitist 50 000 eurot. X hinnangul oli kokkusaamise ärajäämises süüdi vangla, sest viimane ei teavitanud teda ja tema elukaaslast sellest, et kokkusaamisele tuleb tulla vähemalt 40 minutit varem. X märkis, et ta oli kuni kella 17-ni teadmatuses, miks kokkusaamist ei toimunud, ning see põhjustas talle terviserikkeid. Seetõttu vajas ta arstiabi. Kokkusaamise ärajäämise tagajärjel katkes tema suhe elukaaslasega.
  4. Viru Vangla jättis
  5. detsembri
  6. a otsusega nr 6-16/171-2 (dtl 24-26) X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis otsuses, et X ja tema elukaaslane pidid olema 3-23-2936 teadlikud, et kokkusaaja peab olema vanglas kohal vähemalt 40 minutit varem. Kuna kokkusaaja hilines vanglasse (saabus kell 13.41), siis ei olnud kella 14.00-ks planeeritud kokkusaamist võimalik enam korraldada.
  7. X esitas
  8. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (dtl 1-10), milles taotleb Viru Vanglalt lühiajalise kokkusaamise ärajäämise eest 50 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.
  9. jaanuaril 2024 täpsustas kaebaja, et 50 000 euro suuruse hüvitise moodustab esialgne tervisekahjustus ning tema vaimsed kannatused ja kaotusvalu on kõik kokku tervisekahjustus. Kohus võttis
  10. jaanuari
  11. a määrusega X kaebuse menetlusse, jättes sama määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse.
  12. Viru Vangla esitas
  13. veebruaril 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (dtl 52-54), paludes jätta see rahuldamata.
  14. Kohus määras
  15. veebruari
  16. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas
  17. veebruaril 2024 kohtule uue riigi õigusabi taotluse, mille kohus jättis
  18. veebruari
  19. a määrusega läbi vaatamata. Muid menetlusdokumente menetlusosalised kohtule ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  20. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. 6.
  21. Kaebaja esitas vanglale lühiajalise kokkusaamise taotluse, et kohtuda
  22. oktoobril 2023 kell 14.00 oma elukaaslasega. Kontaktisik teavitas kaebajat kokkusaamise loast ning kaebaja andis telefoni teel sellest teada oma elukaaslasele. Kaebaja ootas
  23. oktoobril 2023 kell 14.00, et teda viidaks lühiajalisele kokkusaamisele, kuid seda ei toimunud. Ta oli mitu tundi teadmatuses ning kannatas paanikahoogude all, kuid arsti talle ei kutsutud. Alles kella 17 paiku sai kaebaja helistada elukaaslasele ning sai temalt teada, et kokkusaamine jäi ära, sest elukaaslane ei saabunud vanglasse 40 minutit enne kokkusaamise kellaaega. Vangla eiras elukaaslase palveid lubada ta siiski kokkusaamisele. 6.
  24. Vangistusseaduse (VangS) § 23 lg-te 1 ja 2, põhiseaduse § 26 ning justiitsministri
  25. novembri
  26. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 32 lg 1, kohaselt toimub kokkusaamine kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel või kokkusaaja suulise taotluse alusel, kui kinnipeetav on kokkusaamisega nõus. Viru Vangla avavangla kodukorra punkti 13.1.7 kohaselt ei lubata kokkusaamisele isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või kes ei allu vanglaametniku seaduslikele korraldustele või pöördub vanglaametniku poole solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või laimavate väljenditega või üritab pärast vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud esemeid. Kodukorra punkti 13.1.3 kohaselt peab kokkusaamisele tulnud isik vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. Õigusaktides on toodud välja, millistel põhjustel kokkusaajat kokkusaamisele ei lubata ning seadus ei näe ette, et 40 minutit varem kokkusaamisele mittetulnud isikut kokkusaamisele ei lasta. Samuti omab tähtsust ja jääb arusaamatuks, miks on vaja kokkusaamisele tulnud isikul koostada taotlus, kui seda tegi eelnevalt kinnipeetav. Selgusetuks jääb ka see, kuidas saab kokkusaajalt nõuda 40 minutit varem kohal olemist, kui seadus ei sätesta, kuidas toimub 2

(8)3-23-2936 kokkusaaja teavitamine kokkusaamise tingimustest. Kaebaja leiab, et on õigusvastane süüdistada teda või tema elukaaslast kokkusaamise mittetoimumises, kui vangla kohustus on teavitada kokkusaamiste tingimustest. 6.
  1. Kokkusaamine pidi toimuma kell 14.00 ning kaebaja elukaaslane oli kohal 20 minutit varem. Seega oli piisavalt aega, et kokkusaamist võimaldada. Elukaaslasel ei olnud vaja kokkusaamise taotlust koostada ning isikut tõendav dokument oli tal kaasas. Vangla on ilmselgelt takistanud kokkusaamist, rikkudes eraelu puutumatust ning kaebaja ja tema elukaaslase inimväärikust. Kaebajale elukaaslase saadetud kiri tõendab tema üleelamisi. Kaebaja oli oma kambris hullumas ning vajas vältimatut arstiabi, sest vangla tegevus põhjustas talle kannatusi ja suuri üleelamisi. Kaebajale ei võimaldatud koheselt psühhiaatri vastuvõttu ning ta jäeti hooletusse ja abitusse seisundisse. Vanglal oli võimalik lubada elukaaslane kokkusaamisele, kuid seda ei tehtud ja sellega kahjustati kaebaja tervist. 6.
  2. Vangla süül purunes kaebaja ja tema elukaaslase suhe. Elukaaslane ei soovi enam kaebajaga rääkida. Selle ajani, kui vangla ei esita tõendeid, et kaebaja ja tema elukaaslase suhe purunes mingil muul põhjusel, tuleb asuda seisukohale, et see juhtus lühiajalise kokkusaamise ärajäämise tõttu. Kaebaja soovib, et vangla leiaks tema elukaaslasega kompromissi. Vangla soodustas sotsiaalsete sidemete katkemist ja vangla süül kaotas kaebaja lähedase inimese. Ta soovib hüvitiseks 50 000 eurot.
  3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning märgib järgnevat. 7.
  4. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et ei ole tegutsenud õigusvastaselt. Vanglasisest lühiajalise kokkusaamise täpsemat korraldust reguleerib Viru Vangla kodukord, mille punkti 13.1.3 kohaselt peab kokkusaamisele tulnud isik vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. Kokkusaaja kohalolek 40 minutit enne kokkusaamise algust on vajalik selleks, et korraldada tõrgeteta pääsla läbimine ja turvakontroll. Kokkusaajad kogunevad 40 minutit enne lühiajalise kokkusaamise algust vangla eelpääslasse, kus kokkusaajale selgitatakse kokkusaamise korraldust ja samas täidetakse taotlus kokkusaamise võimaldamiseks, pärast mida suundutakse turvakontrolli. Kokkusaaja taotluse vormi pöördel on üksikasjalikult selgitatud kokkusaamise korda ning külaline annab taotlusele allkirja, et ta on tutvunud nimetatud korraga. Pärast taotluse täitmist ja dokumentide kontrollimist juhatatakse külalised grupina ca 30 minutit enne kokkusaamise algust turvakontrolli, kus toimub isikute läbivaatus kehaskanneriga ja esemete läbivaatus x-ray masinaga. Pärast turvakontrolli liiguvad kokkusaajad pääsla hoonest ühtse grupina vanglaametniku saatel kõrvalhoonesse, kus asuvad kokkusaamise ruumid ja ooteala. Loetletud toimingud võtavad aega ca 40 minutit, mis võimaldab kokkusaamistega alustada kokkulepitud ajal. 7.
  5. Viru Vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvuri E. Eilarti
  6. jaanuari
  7. a selgitusest nähtub, et juhul kui kokkusaaja hilineb vanglasse tulekul ning külaliste grupp on jõudnud pääsla läbida, siis kokkusaamine jääb hilinenud külalisele ära, sest kokkusaamist korraldav ametnik peab samaaegselt vangla territooriumil tegelema teiste kokkusaajatega, kes saabusid vanglasse õigeaegselt. Juhul, kui kokkusaaja on teadlik, et ta hilineb veidi (näiteks ühistranspordi takistuse tõttu vms) ning on teavitanud sellest eelnevalt vanglat, siis on vangla tulnud hilinejale vastu ning oodanud tema saabumise ära ning kokkusaamine on siiski toimunud. Vangla pääsla läbimine ei ole võrreldav tavapärasesse asutusse sisenemisega, see on rangelt reglementeeritud protseduur ja selleks on kaasatud erinevad vanglaametnikud. 3
(8)3-23-2936 Kokkusaajate pääsla läbimise ajal on pääsla teistele vangla külalistele ja vanglateenistujatele suletud, kuna kokkusaajate jaoks on reserveeritud kindel ajavahemik. Ühe hilinenud külalise jaoks pääsla tavapärase töö ümberkorraldamine oleks ebamõistlik ja ebaratsionaalne. 7.
  1. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh vangla kodukorraga) ning on teadlik, et tema külaline pidi olema kohal vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise algust. Viimane kohtumine toimus kaebajal sama külalisega
  2. septembril 2023 ning sel päeval tuli külaline õigeaegselt kohale. See viitab, et külaline oli teadlik, et vanglasse peab saabuma 40 minutit enne kokkusaamise algust. Lühiajaliste kokkusaamiste korraldust puudutav informatsioon on avalikult kättesaadav vanglateenistuse veebilehel, kus on selgelt kirjas, et kokkusaaja peab olema kohal 40 minutit enne planeeritud kokkusaamise algust. Kaebaja või tema külalise arusaamine, et kokkusaamisele võiks tulla talle sobival ajal (näiteks 20 minutit enne kokkusaamise algust), mitte vangla kehtestatud korras, ei ole korrektne. Kokkusaamine ei jäänud ära vangla süül, vaid külastaja ise hilines kokkusaamisele. Vangla tegevus ei olnud seega õigusvastane. 7.
  3. Kaebaja etteheide, et ärajäänud kokkusaamise tõttu purunesid tema peresuhted, ei ole tõenäoline. Kaebaja esitas vanglale koos kahjunõudega tema külalise
  4. oktoobri
  5. a kirja, milles kokkusaaja trööstib kaebajat ärajäänud kokkusaamise pärast. Samuti on kaebaja ajavahemikul
  6. oktoober 2023 kuni
  7. oktoober 2023 rääkinud mitmel korral oma elukaaslasega telefoni teel. Vastustaja on seisukohal, et ühe lühiajalise kokkusaamise ärajäämine ei saanud põhjustada kaebaja eraelu puutumatuse rikkumist ja sotsiaalsete sidemete katkemist. 7.
  8. Kaebaja saabus vanglasse karistust kandma mitmete psühhiaatriliste probleemidega (sh ärevushäired ja meeleoluga seotud probleemid) ning diagnoosidega, mida kinnitab kaebaja tervisekaart (dtl 64). Vastustaja on kaebajale võimaldanud psühhiaatri vastuvõtte, mis toimusid
  9. augustil 2022 ja
  10. jaanuaril
  11. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu arstiabi osutamine tavaelus tähendab erakorralise meditsiiniosakonna külastust või kiirabi väljasõitu patsiendi juurde. Kaebaja tervisekaardil on
  12. oktoobri
  13. a haigusjuhtumis nr A18099 märgitud, et kell 19.57 toimus õe visiit kambrisse, kus kinnipeetava sõnul oli tal paanikahoog, sest ta ei saanud maha rahuneda ärajäänud kokkusaamise tõttu, tekkis närvilisus ja pinge. Meedik tuvastas kaebaja kambris, et kinnipeetav oli näost punane. Ta mõõtis kaebaja vererõhku, hapnikutaset ja kehatemperatuuri, andis arsti poolt varem määratud ravimeid Alprasolaam ja Valerianae ning sellega visiit lõppes. Alprasolaami kasutatakse ärevushäirete, eriti paanikahäire või generaliseerunud ärevushäire raviks ning Valerianae ehk palderjan aitab kaasa lõõgastumisele ning toetab vaimset heaolu pingete ja stressi korral. Tervisekaardile
  14. oktoobril 2023 meediku poolt tehtud märkmed ei kinnita, et kaebaja oleks vajanud erakorralist või vältimatut arstiabi. Meditsiiniteenuse osutamine vanglas on sisuliselt analoogne tavaelus osutatava teenusega ning tõenäoliselt ei oleks paanikahoo, närvilisuse ja pinge tekkimisega patsiendi juurde kiirabibrigaad välja sõitnud või patsient ise EMO-sse läinud. Vanglaametnikud, kes teostavad kinnipeetavate üle järelevalvet, on pädevad hindama, kas kinnipeetav vajab vältimatut arstiabi. Vastustaja ei ole jätnud kaebajat abitusse seisundisse ning konkreetse juhtumi puhul ei vajanud kaebaja vältimatud arstiabi ning meedik tegi visiidi kambrisse esimesel võimalikul ajal. Kuna vangla meedik andis kinnipeetavale vajalikke ravimeid ning järgneva kuu jooksul kaebaja ei kurtnud vaimse tervise probleemide üle, on vangla seisukohal, et kokkusaamise ära jäämisega ei ole kinnipeetavale tervisekahju tekkinud riigivastuse seaduse (RVastS) § 9 tähenduses. KOHTU SEISUKOHT 4
(8)3-23-2936
  1. Kaebaja nõuab käesolevas asjas Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist põhjusel, et tema hinnangul jäi vangla süü tõttu tal ära lühiajaline kokkusaamine, mis pidi toimuma
  2. oktoobril 2023 kell 14.
  3. Kuna kaebaja täpsustas
  4. jaanuaril 2024 kohtule esitatud avalduses, et ta nõuab käesolevas asjas hüvitist tervisele tekitatud kahju eest, jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja väited lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest tingitud väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise kohta.
  5. Kaebaja leiab, et elukaaslasega ära jäänud lühiajaline kokkusaamine tekitas talle tervisekahju. Kaebaja kirjeldab väidetava kahju tekkimist järgmiselt. Ta ootas
  6. oktoobril 2023 kell 14.00 eelnevalt kokku lepitud kokkusaamisele viimist, kuid seda ei toimunud ja ta oli mitu tundi teadmatuses. Ta oli kambris hullumas ja tal tekkisid paanikahood, kuid arsti talle ei kutsutud ning vältimatut arstiabi ei osutatud. Samuti ei võimaldatud koheselt psühhiaatri vastuvõttu. Kaebaja väitel jäeti ta abitusse seisundisse ning see põhjustas talle kannatusi ja suuri üleelamisi. Kokkusaamise ära jäämise põhjuse kohta sai ta teavet alles kella 17 paiku, kui sai telefoni teel rääkida oma elukaaslasega.
  7. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab hüvitist enda tervise kahjustamise tõttu.
  8. Vaidlus puudub selles, et kaebajale ja tema elukaaslasele oli antud lühiajalise kokkusaamise luba ning kokkusaamine pidi Viru Vanglas toimuma
  9. oktoobril 2023 kell 14.
  10. Kaebaja täitis selleks eelnevalt lühiajalise kokkusaamise taotluse (registreeritud
  11. septembril 2023 nr-ga 6-28/19454-1, dtl 27). Kuigi taotlusele on kokkusaamise ajaks märgitud
  12. oktoober 2023, siis nähtub asja materjalidest, et seda muudeti (kokkuleppeliselt) seoses sellega, et kaebaja staatus muutus vahistatust süüdimõistetuks (dtl 17). Lisaks puudub vaidlus ka selles, et kaebaja teavitas oma elukaaslast kokkusaamise ajast telefoni teel ning elukaaslane saabus
  13. oktoobril 2023 vanglasse kokkusaamisele umbes 20 minutit enne kella 14 (täpsemalt kell 13.41, dtl 25).
  14. Kaebaja on seisukohal, et lühiajaline kokkusaamine jäi
  15. oktoobril 2023 ära vangla õigusvastase tegevuse tõttu, sest vangla ei teavitanud kaebajat ja tema elukaaslast kokkusaamise tingimustest ning seadus ei näe ette, et 40 minutit varem kokkusaamisele mittetulnud isikut kokkusaamisele ei lasta. Kaebaja hinnangul ei olnud kokkusaajal enam vajalik täita kokkusaamise taotlust ning vangla oleks saanud teda siiski lühiajalisele kokkusaamisele lubada, kuna selleks oli piisavalt aega.
  16. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi ning kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Lühiajaliste kokkusaamiste toimumine vanglas on reguleeritud VSkE
  17. peatükis. Lisaks sisaldub vastav regulatsioon Viru Vangla kodukorra punkti 13 alapunktides
  18. 1 Kaebaja viitab kaebuses Viru Vangla avavangla kodukorrale, kuid kaebaja ei viibinud vaidlusaluse sündmuse ajal avavanglas. Seega kuulub kohaldamisele Viru Vangla direktori
  19. jaanuari
  20. a käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud Viru Vangla kodukord
  21. oktoobril 2023 kehtinud redaktsioonis. 5
(8)3-23-2936 Viru Vangla kodukorra punkti 13.1.3 sätestab, et kokkusaamisele tulnud isik peab vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi.
  1. Kaebaja leiab, et kui kinnipeetav on juba varasemalt lühiajalise kokkusaamise taotluse täitnud, ei ole kokkusaamisele saabuval isikul vajalik seda enam täita. Kohus sellega ei nõustu. Kuigi VSkE § 32 lg 1 sätestab, et kokkusaamine toimub kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel või kokkusaaja suulise taotluse alusel, kui kinnipeetav on kokkusaamisega nõus, sätestab VSkE § 33 lg 2, et kokkusaajal tuleb taotluses märkida muu hulgas ka oma sünniaeg ja -koht ning isikukood, aadress, telefoninumber, isikut tõendava dokumendi number ja dokumendi väljaandmise kuupäev ning suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane vm). Sellised andmed ei pruugi nähtuda üksnes kinnipeetava poolt esitatud taotlusest ja võivad vajada enne kokkusaamist täpsustamist. Lisaks näeb kokkusaaja kohustuse taotluse esitamiseks konkreetselt ette Viru Vangla kodukorra p 13.1.3, mis on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Viru Vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvuri selgitusest ilmneb, et külastusele jõudes täidab külastaja kohapeal lühiajalise kokkusaamise taotluse, olenemata, kas kinnipeetav on seda juba täitnud, ning kinnitab, et on tutvunud kokkusaamise läbiviimise korraga. Taotlus peab olema korrektselt täidetud vastavalt VSkE §-le
  2. Taotlus antakse vanglaametniku kätte, kes kontrollib taotluse sisu ning kokkusaamisele tulnud isiku dokumenti (dtl 58). Seega on taotluse täitmine vajalik kokkusaamisele saabunud isiku andmete kontrollimise hõlbustamiseks.
  3. Kohus peab usutavaks vastustaja
  4. veebruari
  5. a vastuses märgitut, et kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh Viru Vangla kodukorraga) ning on teadlik sellest, et lühiajalisele kokkusaamisele tulev isik peab olema vanglas kohal vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise algust. Ka kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotluselt nr 6-28/19454-1 nähtub, et kaebaja on tutvunud kokkusaamise läbiviimise korraga. Kaebaja on seda kinnitanud oma allkirjaga (dtl 27). Seda, et kaebaja ja tema elukaaslane olid teadlikud, et lühiajalisele kokkusaamisele tuleb tulla 40 minutit enne kokkusaamiseks planeeritud kellaaega, tõendab ka see, et mõned nädalad varem (
  6. septembril 2023) toimunud lühiajalisele kokkusaamisele saabus kaebaja elukaaslane õigeaegselt ehk vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise kellaaega (vt vastustaja
  7. veebruari
  8. a vastuse p 3.2.3). Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Samuti on vastustaja viidanud sellele, et lühiajalise kokkusaamise korraldust puudutav informatsioon on avalikult kättesaadav vanglateenistuse veebilehel
  10. Kohus leiab, et kokkusaamisele tulev isik ei saa eeldada, et kinnipidamisasutusse on võimalik siseneda igal ajal. Ka isikul endal lasub kohustus uurida, millised on kokkusaamise tingimused. Kohus peab praegusel juhul tõenäoliseks, et kaebajal ja tema elukaaslasel ununes vaidlusaluse juhtumi puhul asjaolu, et lühiajalisele kokkusaamisele peab kokkusaaja saabuma 40 minutit enne kokkusaamise algusaega.
  11. Kaebaja leiab, et seadus ei näe ette, et 40 minutit varem kokkusaamisele mittetulnud isikut kokkusaamisele ei lasta. Kohus nõustub küll, et sellise konkreetse sõnastusega keelduvat alust kokkusaamise mittevõimaldamiseks ei ole, kuid see ei tähenda, et lühiajalisele kokkusaamisele saabuv isik tuleb igal ajal vanglasse kokkusaamisele lubada. Vangistuse täideviimine vanglas tuleb tagada viisil, mis tagab kehtiva õiguse täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (vt ka VangS § 66 lg 1). Julgeoleku tagamise eesmärgil on Viru Vanglal ka volitus kehtestada üldkorraldusena (vangla kodukorras) täpsemad protseduurireeglid, kuidas kokkusaamist korraldada ja kokkusaamisele tulijaid kontrollida. Viru Vangla on
  12. veebruari 2 Kodukord on olnud kättesaadav veebilehe https://vanglateenistus.ee/meist/vanglateenistus/viru-vangla kaudu. 6
(8)3-23-2936
  1. a vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, kuidas toimub lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isikute vangla pääsla läbimine ja turvakontroll ning miks see võtab aega umbes 40 minutit. Viru Vangla kodukorra seletuskirjast nähtub, et 40 minutit on dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimumaeg (seletuskirja p 13.1.3). Kokkusaamisele tulnud isiku pääsla läbimise protseduuri on kirjeldanud Viru Vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvur (dtl 58). Tema selgitustest nähtub, et kui kokkusaaja hilineb vanglasse tulekul ning külaliste grupp on jõudnud pääsla läbida, siis kokkusaamine jääb hilinenud külalisele ära, sest kokkusaamist korraldav ametnik peab samaaegselt vangla territooriumil tegelema teiste kokkusaajatega, kes saabusid vanglasse õigeaegselt. Erandjuhtudel, kui kokkusaaja hilineb veidi ja teavitab sellest vanglat, on vangla tulnud hilinejale vastu ning on oodanud tema saabumise ära. Eelnevast nähtub, et 40 minutit enne kokkusaamise kellaaega vanglasse saabumine on vajalik pääsla läbimiseks (sh isikute kontrollimiseks ja kokkusaamise korra tutvustamiseks, taotluse täitmiseks, vanglas keelatud esemete hoiukappi asetamiseks, turvakontrolliks), et jõuda õigeaegselt kokkusaamisele. Samas lähtub vangla lühiajalisele kokkusaamisele saabuva isiku puhul konkreetsest olukorrast ja piisava ajalise ning ametnike ressursi korral võimaldab kokkusaamist ka juhul, kui isik hilineb veidi ja teavitab sellest vanglat. Kokkusaamisele tuleval isikul ei ole aga alust eeldada, et vangla saab sellist erandlikku võimalust alati pakkuda. Praegusel juhul ei teavitanud kaebaja elukaaslane vanglat, et ta hilineb kokkusaamisele. Ta ei hilinenud ka vanglasse tulekuga minimaalselt, vaid umbes 20 minutit. On usutav, et arvestades eelpool kirjeldatud töökorraldust, olid teised lühiajalisele kokkusaamisele õigeaegselt saabunud isikud jõudnud selleks ajaks juba pääsla läbimisel edasi liikuda.
  2. Eelnevat arvestades leiab kohus, et vangla ei toiminud õigusvastaselt, kui ei lubanud kaebaja elukaaslast
  3. oktoobril 2023 kell 14.00 toimuma pidanud lühiajalisele kokkusaamisele. Seega ei ole täidetud üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseid eeldusi RVastS § 7 lg 1 tähenduses – puudub haldusorgani õigusvastane tegevus.
  4. Lisaks eelnevale leiab kohus, et kaebajale ei ole ka tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis tuleks RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitada. Nagu kohus märkis juba käesoleva kohtuotsuse põhjenduste p-s 8, ei nõua kaebaja kaebuse täpsustuse kohaselt kahju hüvitamist lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest tingitud väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajale oleks
  5. oktoobril 2023 toimuma pidanud lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest tekkinud tervisekahju. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et ta jäeti ärajäänud kohtumise järel meditsiinilise abita. Kaebaja tervisekaardilt nähtub, et
  6. oktoobril 2023 kell 19.57 külastas meditsiiniõde kaebajat kambris, kus tuvastas, et kaebaja oli näost punane. Kaebaja sõnul oli tal paanikahoog, sest ta ei suutnud maha rahuneda pärast ärajäänud kokkusaamist, ning tal tekkis närvilisus ja pinge. Kaebaja tervisekaardil on dokumenteeritud, et meditsiiniõde mõõtis kaebaja vererõhku, hapnikutaset ja kehatemperatuuri ning andis kaebajale arsti poolt juba varem määratud ravimeid Alprasolaam ja Valerianae (vt tervisekaardi
  7. oktoobri
  8. a sissekanne, dtl 66). Vastustaja on
  9. veebruari
  10. a vastuses kaebusele selgitanud, et Alprasolaami kasutatakse ärevushäirete, eriti paanikahäire või generaliseerunud ärevushäire raviks ning Valerianae ehk palderjan aitab kaasa lõõgastumisele ning toetab vaimset heaolu pingete ja stressi korral. Tervisekaardilt leiab ka kinnitust vastustaja väide, et kaebaja saabus juba vanglasse karistust kandma mitmete erinevate psühhiaatriliste probleemidega (dtl 64). Kohus nõustub vastustajaga, et meditsiiniõe poolt tervisekaardile tehtud märkmed ei kinnita seda, et kaebaja oleks vajanud
  11. oktoobril 2023 erakorralist või vältimatut arstiabi. Ta sai meditsiiniõelt enda seisundile vastavad ravimid ning rohkem arstiabi (sh kohest psühhiaatrilist abi) ei vajanud. Kohtul on alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad on piisavalt asjatundlikud, et ära tunda vältimatu abi vajadus, mille korral neil endal napib võimekust raviks ja diagnostikaks. 7
(8)3-23-2936 Tervisekaardilt ei nähtu ka, et
  1. oktoobrile 2023 järgnevatel päevadel oleks kaebaja soovinud tervishoiutöötaja vastuvõttu. Kohtu hinnangul on usutav, et ärajäänud lühiajaline kokkusaamine tekitas kaebajale üleelamisi, kuid tegemist ei olnud selliste kannatustega, millega oleks kaasnenud tervisekahju. Ärajäänud kokkusaamine võis küll kaebajale negatiivseid emotsioone tekitada ning tema terviseseisundile hetkelist mõju avaldada, kuid igasugune negatiivne lühiajaline negatiivne mõju ei kujuta endast veel hüvitamisele kuuluvat tervisekahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas on sedastatud, et ka mitte igasugune põhiõiguste riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RKHKm 20.10.2011, 33-1-43-11, p 18; Tartu Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus asjas nr 3-21-2981, p 22).
  4. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul vastustajale ette heita õigusvastast tegevust seoses kaebaja lühiajalise kokkusaamise ärajäämisega ning alus vastustajalt kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmiseks puudub. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
  5. Mis puudutab kaebaja soovi, et vastustaja leiaks tema elukaaslasega kompromissi, siis märgib kohus, et kaebaja elukaaslane ei ole käesolevas asjas olnud menetlusosaliseks. Praegune vaidlus puudutab kaebajale endale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajal puudub vastavalt

§ 44lg-le 1 kaebeõigus pöörduda kohtusse enda elukaaslase õiguste kaitseks.

Kui kaebaja elukaaslane leiab, et kokkusaamise ärajäämisega on tekitatud talle kahju, tuleks tal enda õiguste kaitseks endal kohtusse pöörduda. Seega ei võta kohus praeguses haldusasjas seisukohta kaebaja elukaaslase õiguste riive osas ning puudub alus vastustaja suunamiseks kaebaja elukaaslasega kompromissi sõlmima. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED 20.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse esitamine oli praegusel juhul riigilõivuvaba. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

  1. Vastustaja on
  2. veebruari
  3. a vastuse lisadena nr 5 ja 6 esitanud kaebaja tervisekaardi väljavõtte vanglasse saabumise aja seisuga ning ajavahemiku
  4. oktoober 2023-
  5. november 2023 kohta (dtl 64-66). Kohus tunnistab menetluse nende tõendite osas kinniseks.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on praegusel juhul vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.

§ 89lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.