KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-15 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa sa

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (

§ 130

lg 1 p 1).

§ 136

1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna

§ 136

1 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. 4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
2. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 punkti 12 kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule taotluse esitamisega, sest sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt ka Riigikohtu 02.07.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).
3. Maksuhaldur koostas 28.11.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/063284-6 (dtl 17-26), millega registreeris X OÜ käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates 19.04.2023 ning kohustas X OÜ-d tasuma maksusumma 46 015,76 eurot. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole 2

§ 1361 lg 1).

Maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik äriühingu ainus juhatuse liige. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

1. Kohtu hinnangul on tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav. Maksuhalduri hinnangul nõuab maksuhaldur võimaliku vastutusotsusega puudutatult isikult solidaarselt X OÜ-ga kogu maksuvõlgnevuse summas 46 015,76 eurot. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et äriühingul oli perioodil jaanuar– detsember 2023 kohustus TSD-l deklareerida, kinni pidada, arvestada ja tasuda puudutatud isikule tehtud palgaväljamaksetelt tulumaks kokku 1043,70 eurot, sotsiaalmaks kokku 4380,67 eurot ja töötuskindlustusmakse kokku 318,65 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et puudutatud isik oli töötamise registris registreeritud ametinimetusega „ehitusplatsi koordinaator“ ja äriühingu ainuke töötaja, mistõttu maksuhaldur tuvastas, et äriühingu pangakontolt väljavõetud sularahast osa on töötasu. Töötasu suuruse määramisel lähtus maksuhaldur maksumaksjale soodsaimast lähenemisest, võttes aluseks sarnasel ametikohal makstavat töötasu, mille kohaselt on kuine töötasu nimetatud ametikohal 1151 eurot. Samuti kohustus äriühing perioodidel jaanuar–juuni 2023 ja september–detsember 2023 deklareerima, arvestama ja tasuma tulumaksu puudutatud isikule tehtud dividendide väljamaksetelt kokku 25 982,90 eurot, kuna maksuhaldur luges X OÜ pangakontolt sularahas välja võetud 103 931,40 eurot dividendideks ehk osanikust puudutatud isiku passiivseks omanikutuluks.
2. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et vastutusmenetluse tulemusena võib maksuhaldur jõuda järeldusele, et puudutatud isik vastutab äriühingu seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuste rikkumise eest, kuna puudutatud isik oli X OÜ ainsa töötajana reaalselt tegev ning vastutav maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest ning rikkus maksukohustust tahtlikult. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse ning X OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt X OÜ-ga. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

12.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub 3

§ 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrollperioodil rikkus

§-s 8 märgitud kohustust. Kohus leiab, et kuna maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik äriühingu juhatuse liige, oli tal kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, deklareerida ja tasuda seaduses sätestatud makse. On üsna ilmne, et olukorras, kus juhatuse liikmel on kohustus makse deklareerida, kuid ta jätab selle tegemata, esineb põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel. 13. Maksuhaldur on selgitanud, et osaühingul puudub vara, mille arvelt maksukohustust sundtäita. Äriühingul puudub registervara ning puuduvad ka väärtpaberikontod, samuti on maksuhalduri andmetel äriühingu kontrollperioodil kontrollitud pangakonto suletud. Sellest tulenevalt peab kohus tõenäoliseks, et maksuotsusega määratavat maksusummat pole äriühingu vara arvelt võimalik sisse nõuda. Seega on maksuhaldur usutavalt põhistanud, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on puudutatud isiku solidaarne vastutus X OÜ maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduses.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 14.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 33-1-4-13, p 22). Kohus nõustub maksuhalduriga, et asjaolu, et puudutatud isik ei ole taganud ettevõtte poolt maksuseaduste täitmist, ning et puudutatud isik on äriühingu pangakontole laekunud raha sularahas välja võtnud ega ole täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, näitab puudutatud isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sealjuures arvestades, et puudutatud isikul ei ole toimunud aastal 2024 mitte kusagilt palgaväljamakseid ning ta ei ole ka muid makseid saanud, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt käibemaksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmisele võib puudutatud isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Kohus leiab, et MTA seisukoht isiku võimaliku käitumise kohta on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tulevikus määratava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 15. Kohus nõustub MTA-ga, et käesoleval juhul ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 10.02.2028, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb jaanuarist 2023. Kuivõrd puudutatud isik tegutses tahtlikult, siis rakendub viie aastane aegumistähtaeg (

§-s 98 lg 1). See, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (Riigikohtu 02.07.2017 määrus asjas nr 3-3-117-17, p 13). Hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist (vt nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas 3-19-1672 p 21). Kohtule esitatud 4

§ 1361

lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 48 995,26 eurot. Maksuhaldur on oma taotluses selgitanud asendustagatise väärtuse kujunemist ja kohus nõustub nende selgitustega.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks Transpordiameti liiklusregistrisse Xile kuuluvatele sõidukitele xxxxxxx (reg. nr xxxxxx) ja xxxxxxx (reg. nr xxxxxx).
2. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest.
3. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul, asendades läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, isiku- ja registrikoodid ning puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud ja muu) vara tähemärkidega (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5