← Eesti

3-24-1827/49

Obsah (5)§ 23§ 25§ 10§ 68§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1827 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus kinnipida

) § 15 lg 1 alusel kinni. Puudutatud isik esitas 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 määrusega nr 323-2233 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 09.12.2023, mida pikendas 01.12.2023 määrusega kuni 01.04.2024 ja 28.03.2024 määrusega kuni 28.07.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 28.03.2024 määruse muutmata.
  2. PPA luges 06.03.2024 otsusega nr 12310080022-1 puudutatud isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Senegali (sundtäidetav seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas tema suhtes 5 aastaks sissesõidukeeldu. Puudutatud isik esitas 03.04.2024 halduskohtule kaebuse PPA 06.03.2024 otsuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks kuni lõpplahendi jõustumiseni (haldusasi nr 3-24-997). Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja sama kuupäeva määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.07.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 17.06.2024 määruse resolutsiooni p-i 2 ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 06.03.2024 otsuse resolutsiooni p-i 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-
  3. Puudutatud isik esitas 15.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 17.06.2024 otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtus teeb asjas nr 3-24-997 otsuse 13.12.
  4. Tallinna Halduskohus andis 19.06.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1827

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 19.08.2024, mida pikendas 13.08.2024 määrusega mitte kauemaks kui 13.12.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.10.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.08.2024 määruse muutmata. Riigikohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse 12.11.2024 määrusega menetlusse võtmata.
  2. PPA esitas 04.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 ning

§ 25

lg 2 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu võrra. 4.

  1. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Isikule reisidokumendi taotlemine on pooleli: PPA on kontaktis Senegali saatkonnaga, et saada isikule tagasipöördumise tunnistus. Vaatamata sellele, et Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-997 on puudutatud isikule tehtud lahkumisettekirjutuse täitmine praegu peatatud, ei tähenda see ettekirjutuse kehtivuse peatamist ja PPA saab teha väljasaatmiseks ettevalmistusi. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei takista selle täitmist tagavate meetmete rakendamist, sh isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist või kinnipidamise pikendamist. 4.
  2. Isiku suhtes esineb

§ 23lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine enda väljasaatmise vältimiseks, valeütluste andmine, Eesti on transiitriik ja isiku tegelik sihtriik on Prantsusmaa), on võimalik järeldada, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Isikul on teadmised ja oskused vahendajate kaasabil Schengeni alal liikumiseks. 4.3. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust tagasilükkava otsuse koos sundtäidetava lahkumisettekirjutusega, millest isik on teadlik. Samuti 2

(6)näitab suurt põgenemise ohtu see, et isik hävitas oma Senegali passi enda Senegali tagasisaatmise ärahoidmiseks. Lisaks üritas isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki välja saatmist sellega, et esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuigi soovis seda tegelikult esitada Prantsusmaal. Isik tegeleb nn varjupaiga poodlemisega, ehk otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada, ega soovinud esitada seda esimeses turvalises liikmesriigis. Isik hankis endale võltsitud dokumendid, et varjata enda ebaseaduslikku Eestis viibimist ja jõuda takistusteta Prantsusmaale. Vabanemise eesmärgil on isik üritanud luua väärarusaama nagu oleks tema tervis kinnipidamise ajal oluliselt halvenenud. 4.4. Isiku suhtes esineb ka

§ 23

lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada talle reisidokument. Rahvusvahelise kaitse menetluse raames isik ei esitatud PPA-le ühtegi fotot isikut tõendavast dokumendist. Pärast tagasilükkava otsuse saamist on isiku õde edastanud PPA-le tema dokumendid, mis aitavad kaasa dokumenteerimisele. Kinnipidamiskeskuses on isikuga korduvalt vestelnud tagasisaatmisnõustaja, kuid isik on keeldunud koostööst, öeldes, et tema ei kavatse Senegali naasta ning ei soovi arutada selle võimalikkust. Kuna isik on andnud PPA-le valeütlusi, ei ole eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks. 4.5.

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tema põgenemise ohust tulenevalt tõhusalt kohaldada. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu isiku Eestist väljasaatmise tagamiseks. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.

  1. Puudutatud isik vaidles kohtuistungil taotlusele vastu ja leidis, et tema põgenemise ohtu ei ole. Isik soovib saada Eestis rahvusvahelist kaitset ja jääda Eestisse. 5.
  2. Puudutatud isiku esindaja leidis kohtuistungil, et taotlus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Mida pikemalt on isikut kinni peetud, seda üksikasjalikumalt tuleb haldusorganil kinnipidamise jätkamise vajalikkust põhjendada, PPA ei saa piirduda taotluse põhjendamisel üksnes viidetega oma varasemates kinnipidamise ja kinnipidamise pikendamise taotlustes esitatud seisukohtadele. Isik pole kunagi üritanud politsei eest põgeneda ja põgenemise oht on üksnes teoreetiline. Isik on olnud kinni peetud alates
  3. a oktoobrist ja tema suhtes ei viida praegu läbi mingeid menetlustoiminguid, mis kinnipidamist õigustaksid. Puudutatud isik ei pea oma vabadusega kinni maksma seda, et PPA pole suutnud korraldada isiku väljasaatmiseks vajalike dokumentide saamist päritoluriigist. Ei ole arusaadav, miks ei võiks isik elada kuni väljasaatmiseks vajaliku dokumendi saamiseni kinnipeetavate majutuskeskuses (rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses). Taotluses on tuginetud isiku kinnipidamise pikendamise alusena mh

§ 23lg 2 p-le 3, mis on kehtetu.

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Taotluse resolutiivosas on tuginetud korrektselt

§ 23lg 1 p-dele 1 ja 3.

Taotluse edasises tekstis sisalduv ekslik viide

-i kehtetule normile ei muuda taotluse sisu ja PPA parandab taotluse kohtuistungil suuliselt. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses on õigus elada ainult rahvusvahelise kaitse taotlejatel, kelleks puudutatud isik ei ole. PPA ei ole väljasaatmismenetluse läbiviimisega viivitanud. Väljasaatmiseks vajalik dokument saadetakse Senegali saatkonnast PPA-le kohe, kui lahkumisettekirjutuse täitmise peatamiseks haldusasjas nr 3-24-997 kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus lõpeb. 3

(6)KOHTU PÕHJENDUSED 7. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud

§ 23lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 25 lg-le 2.

8.

§ 23

lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).

§ 23

lg 1 1 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kui

§ 23

lg-tes 1 ja 1 1 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud, pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks

§ 25

lg 1 kohaselt PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.

§ 25

lg-st 2 tulenevalt kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast

§ 25

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.

§ 25

lg-st 3 tulenevalt ei arvata väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise aega. 9. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 02.10.2024 tehtud jõustunud määrusega tuvastanud, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist õigustab tema põgenemise oht

§ 68p 6 ja § 23 lg 1 p 1 mõttes.

Ringkonnakohus leidis nimetatud määruse p-s 11: „ [---] puudutatud isiku puhul on tuvastatav põgenemise oht vastavalt

§ 68

p-le 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult. Kuigi isik viibis enne Eestisse tulekut peaaegu kaks kuud Lätis, ei esitanud ta seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka kohe pärast Eestisse saabumist, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti kasutades edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt kavatses ta minna Prantsusmaale. Sellest järeldub, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Ehkki tegemist ei ole

§ 6

8 p-s 2 nimetatud asjaoluga, iseloomustab see siiski tema käitumist kogumis muude asjaoludega. Praeguseks on isikule teada, et PPA on tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükanud ja teinud sundtäidetava ettekirjutuse Senegali lahkumiseks. Eelnevat arvestades on PPA ja halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib siit loata lahkuda. Seega oli puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine

§ 23

lg 1 p 1 ja § 25 lg 1 alusel põhjendatud, sest esineb põgenemise oht

§ 68p 6 järgi.“ 10.

Kohus leiab, et puudutatud isiku olukord ei ole eelmises punktis käsitletud asjaolude osas muutunud ning on võimalik eeldada, et jätkuvalt esineb ka tema põgenemise oht

§ 68 p 6 ja § 23 lg 1 p 1 mõttes.

Muutusi, mis tingiks põgenemisohu teistsuguse hindamise, ei nähtu ka puudutatud isiku ja tema esindaja poolt kohtuistungil esitatud väidetest ja selgitustest. Isiku 4

(6)põgenemise ohu hinnang on prognoosotsus, mille tegemisel arvestatakse isikuga seotud asjaolusid kogumis. Põgenemise oht võib esineda ka isiku puhul, kes pole varem tegelikkuses politsei eest põgenenud. 11. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on kohtu hinnangul põhjendatud ka

§ 23

lg 1 p 3 alusel vajaduse tõttu tagada isikule tema tagasisaatmiseks vajaliku dokumendi hankimine Senegali Vabariigi saatkonnast. Isikul puudub käesoleval ajal tema väljasaatmiseks vajalik reisidokument. PPA kinnitusel on isik hävitanud väljasaatmise vältimiseks oma passi ja ei ole teinud PPA-ga enda dokumenteerimiseks koostööd. Kohtu hinnangul on usutav PPA kohtuistungil esitatud selgitus, et PPA ei ole tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotlemisega põhjendamatult viivitanud ning tagasipöördumiseks vajalik dokument on võimalik päritoluriigi saatkonnast saada siis, kui lõpeb lahkumisettekirjutuste täitmise peatamiseks kohtu poolt haldusasjas nr 3-24-997 kohaldatud esialgne õiguskaitse. 12. Isiku kinnipidamise jätkamine nelja kuu võrra ei ületa

§ 25lg-s 2 sätestatud lubatud 18 kuu pikkust tähtaega.

Puudutatud isik on

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kinnipidamiskeskuses viibinud alates 18.06.2024 ning tema kinnipidamise aja hulka ei arvata

§ 25

lg-st 3 tulenevalt tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Täidetud on ka muud

§ 25

lg 2 sätestatud kinnipidamise jätkamise tingimused, sest väljasaadetav ei täida PPA taotlusest nähtuvalt jätkuvalt kaasaaitamiskohustust (vt määruse p 4.4.) ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib. 13. Kohtu hinnangul on taotluse kolmandal leheküljel esitatud ekslik viide kehtetule

§ 23lg 2 p-le 3 ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta taotluse õiguspärasust.

Taotluse esimesel leheküljel on taotluse õiguslike alustena viidatud õigesti VVS § 25 lg-le 2 ja § 23 lg 1 p-dele 1 ja

  1. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sh ei tagaks isiku piisavat kättesaadavust väljasaatmismenetluses tema viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.
  2. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni nelja kuu võrra ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel, mh ei ole alust pidada seda vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes.
  3. Eelnevat arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

§ 25

lg 2 ning

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks arvates praeguse määruse tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 5

(6)6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.