← Eesti

2-24-5742/7

Obsah (8)§ 178§ 407§ 444§ 415§ 416§ 150§ 164§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2024. a, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-5742 Tsiviilasi Tsiviilasja hi

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, 3 siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1.

Hageja esitas 10.04.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ema ja kostja elavad eraldi üle aasta. 2023.a sügisel leppisid hageja seadusliik esindaja ja kostja kokku, et kostja tasub igakuist elatist 300 eurot kuus. Kostja viimane elatise tasumine toimus 12.01.2024, peale mida ei ole kostja elatist tasunud. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 10.04.2024 iga kuu 272,76 eurot, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 lg-etes 3–5 määratud määr kuni hageja täisealiseks saamiseni. Nimetatud summa on PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma. Elatise summa muutub vastavalt perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemile, mis on arvestatud muutuva suurusena. Samuti hageja soovib elatise tasumist tagasiulatuvalt alates 1.03.2024 kuni 9.04.2024, summas 335,84 eurot (260,33 eurot + 75,51 eurot (9 x 8,39 (260,33/31)). 2. Kohus võttis S. L. hagi menetlusse 10.05.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamises. Kostja sai 224-5742 hagimaterjalid kätte 16.05.2024. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 30.05.2024, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. 3. Kuna kostjale on hagi kätte toimetatud. Kostja ei ole vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hagi tuleb rahuldada. 4. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

5. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 6. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse 3 taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416). 7.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.