3-24-3198/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3198 Määruse kuupäev 20.1.2025 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 19.08.2024-12.09.2024 öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga S1 eluosakonnas (mustus) RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.
2. Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja kanda.
3. Jätta X-i muud menetlusliku taotlused läbi vaatamata.
4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Vangla on 20.11.2024 otsusega nr 1-13/24/529-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab öörahu häiritust kuni
6. augustini 2024 ja 24.-
7. augusti
8. a öösel. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes S1 osakonnas ajavahemikul
9. juuli kuni
10. oktoober
11. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse
12. septembril 2024, siis saab tema taotlus puudutada perioodi
13. juuli kuni
14. september
15. Kaebaja taotlus on osaliselt kattuv tema varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotlustega. Olukorras, kus vangla on kahjunõude sisuliselt läbi vaadanud ja selliste asjaoludega seonduvalt on tema hüvitamisnõue ka juba kohtumenetluses, siis ei saa sama ajaperiood olla uuesti kaebaja hüvitamisnõude aluseks. Tartu Vangla viitab oma varasematele otsustele ning haldusasjale nr 3-24-
16. Kaebaja väited öörahu rikkumise ja ametnike provotseeriva käitumise osas on üldsõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi sündmust, mille aset leidmist oleks vanglal võimalik tagantjärele kontrollida. Vangla praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja püüavad isikuga rääkides veenda, et viimane sellise tegevuse lõpetaks. Paraku on ametnikel väga piiratud võimalused takistada sellist tegevust lõhkuja enda isikust sõltumata. Kaebaja ei ole esitanud alates
17. juulist 2024 vanglale avaldusi seoses öise lärmi 3-24-3198 ja une häiritusega, s.t kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks või vähendamiseks. Ka väited seoses osakonna puhtusega on üldsõnalised. Vanglas koristatakse regulaarselt. On paratamatu, et kainenevate isikute tõttu võib olla osakonnas ebameeldivat lõhna tunda, kuid pärast kainenejate vabastamist koristatakse alati ära ka nende kasutuses olnud kambrid. Ka sellist asjaolu puudutavas osas ei ole kaebaja alates
18. juulist 2024 esitanud vanglale mingeid avaldusi ega nõudnud osakonna koristamist. Ka kaebaja enda käitumine ei ole kaasa aidanud osakonnas puhtuse hoidmisele.
19. X (kaebaja) esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kurdab, et alates 19.08.2024-12.09.2024 igal ööl purjus isikud karjusid ja lõhkusid ning lõhnasid rooja järgi Tartu Vangla S1 eluosakonnas jj. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot.
20. Tartu Vangla vastas kohtunõuetele 25.11.
22. Tartu Halduskohtu 19.12.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta.
23. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 30.12.
24. KOHTU SEISUKOHT
25. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale
26. septembril 2024 esitatud kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga perioodil 19.08.2024-12.09.
28. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et seoses öörahu häirimisega ja lõhnahäiringutega (mustus) on varasemalt kaebaja juba esitanud kohtule kaebusi nr 3-24-2927 ja 3-24-
29. Kohus leiab ka, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses (3-24-3085 pole veel jõustunud ja 3-24-2927 on kohtu menetluses).
30. Öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjaolu, et ajavahemikul 19.08.2024-12.09.2024 võis kaebaja öörahu olla mõningatel öödel häiritud ning et ta pidi vahepeal taluma kainenema toodud isikutest tulenevat ebameeldivat lõhnahäiringut ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ning mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul ning tegemist ei ole selliste ebameeldivustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaebaja on ka ise käitunud viisil, mis põhjustas tõenäoliselt teistele isikutele olulisi heli- ja lõhnahäiringuid (vt Tartu Vangla
31. novembri
32. a otsust nr 1-13/24/529-2 ja seal viidatud ettekandeid). 2 3-24-3198 RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
33. juuni
34. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh öörahu tagamist ning kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas tuleb arvestada, et vanglas viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mingitel öödel olla häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kainenema toodud isikud võisid tingida teatud lõhnahäiringud. Vangla aga selgitab
35. novembri
36. a otsuses nr 1-13/24/529-2, et vangla tavapärases praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja proovivad neid veenda sellist tegevust lõpetama. Samuti koristatakse vanglates osakondi ja kambreid regulaarselt. Halduskohtul puudub alus vangla väidete tõesuses kahelda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kaebaja ei ole välja toonud ka konkreetseid intsidente, mis võimaldaks anda vastupidist hinnangut ametnike tegevuse või tegevusetuse õiguspärasusele mingil ajahetkel. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks saanud talle väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud vanglale alates
37. juulist 2024 avaldusi, milles oleks juhtinud vangla tähelepanu kahjunõudes välja toodud asjaoludele ning palunud vanglal selles osas midagi ette võtta. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
38. Kirjeldatu alusel tagastab kohus X-i kaebuse öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 3 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
39. Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja kanda.
40. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
41. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja ülejäänud taotlusi ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata (vt kaebuse p1-2.1).
42. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2025 lahendis nr 3-24-3198 toodud muudatustega 07.02.
43. 3 3-24-3198 4