4-11-610/7

(20)Kohtuotsus jõustub selle tegemisest ja kuulub koheselt täitmisele. Arest kuulub kandmisele kohtu poolt määratud ajal ja karistuse algust arvestada arestimajja saabumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsiooniõigusest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on

1. päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Väärteoprotokolli kohaselt lõhkus X
2. jaanuaril 2011 kella 23:10 paiku /---/ asuva korteri välisukse ja lõhkus korteri rõduukse klaasi, tekitades materiaalset kahju 4500 krooni. X niisugune tegevus on kvalifitseeritud väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. X ei tunnista end süüdi ja keeldub ütluste andmisest. X väidab, et ei mäleta, kus ta
3. jaanuaril 2011.a. viibis. X on elanud selles majas lapsest saadik ja teab nimetatud korteris elavaid Yd ja Zi. Yga on tal juba lapsest saadik olnud konflikte. Y tunginud talle esimest korda kallale, kui ta oli 12 aastane ja maja keldris lauatennist mängis. Kui Y on purjus, siis ta pidevalt provotseerib. Y on läbi torganud tema jalgaratta kummid. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud teo tunnused X käitumises on tõendatud ja puuduvad süüd ning õigusvastasust välistavad asjaolud. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegude toimepanemine X poolt on tõendatud tunnistajate Y ja Zi ütlustega. Z ütlustest nähtub, et ta elab Xga samas majas kõrvuti trepikodades. X on seal elanud lapsest saadik. Tunnistaja korter on esimesel korrusel.
4. jaanuaril k.a. kella 23.00 paiku tunnistaja magas kodus, kui kuulis köögist tumedast mütsu. Kui ta kööki vaatama jõudis, siis lõhkus keegi juba korteri ukse taga ja hüüdis korduvalt „tule välja raisk.“ Hääle järgi tunnistaja karjujat ära ei tundnud. Köögis selgus, et rõduukse klaas oli õllepudeliga katki visatud. Seejärel nägi tunnistaja, et X tahtis väljast üle lumevalli rõdule tulla. Sama ajal tuli tema vend ja viis X ära. Pärast selgus, et korteri ust oli lõhutud trepikojas olnud harjaga, mis oli katki läinud. Tunnistaja ei tea, mis võis olla X käitumise põhjuseks. Tunnistaja on majas korteriühistu esimees ja on pidanud varem Xle ja tema vennale ühteteist ütlema. Viimasel ajal ei olnud tunnistaja X ja tema vennaga aga üldse suhelnud. Y ütlustest nähtub, et ta teab Xt alates 1984.a., kui sellesse majja elama asus.
5. jaanuari õhtul k.a. ärkas tunnistaja oma korteris selle peale, et X lõhkus korteri ukse taga ja karjus et „tule välja raisk.“ Tunnistaja vaatas läbi uksesilma ja nägi, et ukse taga oli just X. Mis põhjusel X teda välja kutsus, seda tunnistaja ei tea, sest tal ei olnud temaga pikemat aega mingeid konflikte olnud, isegi mitte enne seda, kui X koos vennaga vanglasse läks. Seejärel nägi tunnistaja, kui X tahtis üle lumehange rõdule tulla. Ta võttis juba kätega rõdu servast kinni. Tunnistaja oli ees ja seepärast ta rõdule ei pääsenu. Rõduukse klaas oli enne seda õllepudeliga katki visatud. Z helistas politseisse. Enne tuli aga X vend ja viis ta ära. Maja ees täiesti pime ei olnud ja tunnistaja tundis X selgesti ära. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et korteri rõduukse klaas oli purunenud ja korteri välisuks mitmest erinevast kohast deformeerunud – näha olid kraapimisele ja löögile iseloomulikud jäljed. Tegemist on metallist turvauksega. Trepikoja välisvalgustus põles. Rõdu põrandal oli katkine õllepudel mille kilde oli ka aknaraami sees klaasikildude vahel. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid X käitumises ei ole. Lisaks vara rikkumisele ja materiaalse kahju tekitamisele häiris X oluliselt tunnistajate kodurahu ja avaldas tunnistajate vastu ilmselget lugupidamatust, soovides näidata oma üleolekut. X ja tunnistajate varasemad kokkupuuted ja arusaamatused teole mingit õigustust ei anna. Kuna tunnistajad ei olnud Xga juba pikemat aega üldse suhelnud, siis ei saanud miski X ka vahetult ajendada kirjeldatud tegusid toime panema. Tegemist on KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult toime pandud tegudega. Aastatel 2009 ja 2010 on Xt karistatud avaliku korra ja varavastaste väärtegude eest viiel korral, milledest ühel korral on karistuseks olnud lühiajaline arest ja ülejäänud juhtudel rahatrahv, millised on tasumata. Neil põhjustel ei ole veelkordse rahatrahvi mõistmine enam otstarbekaks ja X karistuseks tuleb mõista arest. Teo ohtlikkuse ja muude asjaolude tõttu peab karistuse määr olema üle poole ettenähtust. Indrek Saar Kohtunik