Obsah (4)

§ 23§ 6§ 15§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2024, Tallinn 3-24-3405 Haldusasja number Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X

) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb

15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 23lg 1 p 1 ja p 3 asjaolud.

1.

1. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni reisidokumendi saamiseni ning sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, kuna isiku suhtes on VRKS § 3´ lg 1 p 2 kohane lõplik otsus, kuna Tallinna Halduskohus on 17.12.24 kohtuotsusega ja määrusega haldusasjas nr 3-24-2954 jätnud isiku kaebuse PPA tagasilükkava otsuse suhtes rahuldamata ega pole rahuldanud esialgse õiguskaitse taotlust. 1 Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu pole võimalik isikut 48 tunni jooksul välja saata. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valikuline koostöö PPA-ga, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise takistamiseks, võõra dokumendi kasutamine) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. 1.
2. PPA hinnangul esinevad

§ 23

lg 1 p 1 (põgenemisoht) ja p 3 (puudub reisidokument, millega isik kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saata) kohased kinnipidamise alused. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud

§ 6

⁸ p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita (viimati 31.10.2024 vestlusel tagasisaatmise nõustajaga). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smuugeldaja, et jõuda Schengeni alale, lõppsihtkohana Prantsusmaale. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille ta ka ellu viis ning oma eesmärgi saavutamiseks tegi ka märkimisväärseid rahalisi kulutusi. 1.

1. PPA hinnangul isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna ja sisse vormistamisel isik jätkas väitmist, et on isik, kelle passi esitas. Samuti on isik öelnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda ja lisaks oli tema sihtkoht Prantsusmaa. Sellest lähtuvalt leiab PPA, et vabaduses viibides, jätkaks isik oma teekonda Prantsusmaale ega oleks menetlustoimingute ja tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmise jaoks kätte saadav. Käesoleval hetkel on isik edastanud PPA-le enda passi ja isikutunnistuse fotokoopia. PPA hinnangul vähendab koostöövalmidust ja suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isiku suhtes on tehtud rahvusvahelise kaitse tagasilükkav otsus ning ka Tallinna Halduskohus kohtuotsusega ja kohtumäärusega 3-24-2954 on nõustunud PPA otsusega ega pole rahuldanud isiku esialgse õiguskaitse taotlust. Seda enam, et kohtumääruses on edasikaebamise korral peetud taotluse eduväljavaateid minimaalseks (p 6). 1.
2. PPA hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamata. Isiku poolt kirjeldatud sündmusi pole tegelikkuses toimunud ning isik on esitanud PPA-le valeandmeid oma varasema tegevuse kohta. Eeltoodust tulenevalt on PPA hinnangul isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. // Taotleja enda sõnade kohaselt pole tal kunagi varasemalt Bangladeshi ametivõimude probleeme olnud, teda pole kunagi kinnipeetud ning ta ise pole Bangladeshi politseiga suhelnud. Samal ajal oli taotleja varasemalt öelnud, et ta vabastati Bangladeshis kautsjoni vastu, peale mida ta koheselt põgenes riigist. Taoline väide aga ei saa olla tõene olukorras, kus taotleja pole politseiga suhelnud ning teda pole kinnipeetud. Samuti oli taotleja rahvusvahelise kaitse vestluse alguses öelnud, et ta sai teada enda suhtes algatatud menetlusest Dubais, kuid hiljem samas vestluses oli taotleja öelnud, et ta sai menetlusest teada järgmisel päeval ema käest. Seega on taotleja ütlused vasturääkivad, mis olulisel määral vähendab tema üldist usaldusväärsust. Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes on PPA-l alust kahelda taotleja poolt kirjeldatud sündmuste toimumises.// Tallinna Halduskohus on 17.12.24 kohtuotsuses PPA seisukohtadega ja järelmitega läbivalt nõustunud. Otsuse punktis 10 leiab 2 kohus täiendavalt, et: „/…/Ehkki PPA märgib otsuses, et taotleja ütlused on vasturääkivad, mis olulisel määral vähendavad kaebaja üldist usaldusväärsust, siis kohtu hinnangul on ütluste vastuolud sellised, et nende alusel ei ole põhjust pidada kaebajat usaldusväärseks ning ametivõimude huvi tema isiku vastu ei ole seotud kuidagi poliitiliste vaadetega. /…/“ 1.
3. Põgenemisohtu on jaatanud ka Tallina Ringkonnakohus oma 17.06.2024 sama asja määruses p 11 ning oma 14.11.2024 määruse punktis
4. Kuigi Ringkonnakohus on määrused teinud VRKS kinnipidamise osas, on juhtumi asjaolud samad ja seetõttu on ka

kohaldatav kinnipidamise aluste hindamisel. Isikul puudub kehtiv reisidokument. 30.10.2024 isik esitas isik isikutunnistuse ja passi fotokoopiad. Käesoleval hetkel puudub isikul kehtiv reisidokument, mille alusel isik 48 tunni jooksul kodakondsusjärgsesse riiki välja saata. Kuigi isik on üldiselt kinnipidamiskeskuse käitunud rahumeelselt ja esitanud ka enda isikutunnistuse ja fotokoopia, ei kaalu see tegevus üle isiku varasemat käitumist. Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta ning dokumentide puudumine ei ole isikul varasemalt takistanud reisimist ühest liikmesriigist teise. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on teadlikult rikkunud Eestis kehtivat õiguskorda, sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult, esitanud valed ja ka võltsitud dokumendid ning tema suhtes on koostatud RVK tagasilükkav otsus. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud ning isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ning võib ka seda tulevikus sihtriiki liikumiseks kasutada. 1.

1. PPA leiab, et eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks oma teekonda Prantsusmaale. Isikul on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. Tallinna Halduskohus oma 02.05.24, 14.05.2024 ja 11.07.2024 ning Tallinna Ringkonnakohus oma 17.06.2024 ja 14.11.2024 kohtumäärustes on nõustunud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isiku kinnipidamine on vajalik meede. PPA hinnangul on põhjendused jätkuvalt asjakohased. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. Vastuseks isiku esindaja seisukohale, et isiku võiks paigutada Vao varjupaigataotlejate keskusse, märkis PPA, et isikut ei saa Vaosse paigutada enam, sest ta ei ole varjupaiga taotleja.
3. Kohtuistungil märkis X. X. X, et ta ei soovi minna tagasi Bangladeshi, sest seal on probleem politseiga valesüüdistuse tõttu. Samuti selgitas ta, et tal puuduvad hetkel rahalised vahendid ja sotsiaalsed kontaktid Eestis. Kaebaja esindaja leidis istungil, et PPA taotlus ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Kuigi on olemas otsus haldusasjas nr 3-24-2954 isiku rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata jätta, on see hetkel veel edasi kaevatav ja isikul on võimalik taotleda Tallinna Ringkonnakohtust esialgset õiguskaitset sunniviisilise väljasaatmise vastu kogu võimaliku kohtumenetluse ajaks selles küsimuses ja esindaja kavatseb siinkohal kõiki õiguslikke vahendeid 3 kasutada. Samuti leidis esindaja, et PPA on jätnud arvesse võtmata isiku põgenemisohu hindamisel asjaolu, et ta on teinud koostööd (esitanud passi ja ID kaardi koopia) ning on ka PPA kinnitusel käitunud kinnipidamiskeskuses viibides eeskujulikult. Selle asjaolu arvestamata jätmisel koheldakse teda sisuliselt võrdselt nende keskuses kinnipeetavate isikutega, kes ei käitu korralikult ja rikuvad keskuse sisekorda. Esindaja arvates võiks isiku paigutada Vao keskuses kuni haldusasja nr 3-24-2954 menetluse lõpuni või vabastada ja lasta tal endal lahkumist korraldada. On olnud juhtumeid, kus sellisel juhul on isikud ise palunud PPA abi lahkumise korraldamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et PPA taotlus X. X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15

lg 1 ja 2 ja

§ 23lg 1 p 1 ja p 3 ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.

§ 15

lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

§ 23

lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.

§ 68

p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Tallinna Halduskohus on oma 02.05.2024 määruses nr 3-24-1310 märkinud, et isik on saabunud Euroopa Liitu ebaseaduslikult kasutades smuugeldajate abi. Isik esitas enda kohta dokumendid, mis on kas võltsitud või ei kuulu talle. PPA selgituse kohaselt jätkas isik ka KPK-s algselt väitmist, et ta on võltsitud passi omanik. Eeltoodust tulenevalt on isikul nii teadmised, oskused kui ka motiiv vabaduses viibides Eestist lahkumiseks, sh võib ta lahkuda ka Prantsusmaale sugulae ja sõprade juurde (dtl 33 haldusasjas nr 3-24-1310). Isik on ka varasemalt kinnitanud, et eelistab viibida KPK-s koju tagasi pöördumise asemel (dtl 33 haldusasjas nr 3-24-1310). Isik on ka korraldanud nii, et on olnud tuvastatud ja tuvastatav üksnes oma ütluste alusel. Enda isikusamasuse varjamine ja 4 tuvastamise raskemaks muutmine võib viidata sellele, et isik võib proovida vabaduses viibides ametivõimude eest varjatult oma sihtriiki edasi liikuda, sest ta on enda isiku varjamiseks ette valmistunud. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Viibimisaluse puudumine ei ole isikul takistanud Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liikumist. Isiku senist käitumisest, s.o smuugeldajate abi ja võltsitud dokumentide kasutamisest nähtuvalt ei tagaks üksnes registreerimiskohustus või kohustus elada kindlas kohas kättesaadavust PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes

§ 6

8 p-le 6 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt

§ 68p-le 6.

Ühtlasi jagab kohus ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta isiku põgenemisohu osas. Nimelt on Tallina Ringkonnakohus oma haldusasjas nr 3-24-1435 14.11.2024 tehtud määruse punktis 19 leidnud järgmist: „Ringkonnakohus jääb 17.06.2024 määruses väljendatud seisukohale, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht tulenevalt

§ 6

8 p-st 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohule viitavad isiku enda selgitused ja Eestisse saabumise asjaolud. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks teadlikult valedokumente ja smugeldajate abi, hävitades seejuures enda passi. Tema esialgsete selgituste järgi soovis ta minna Prantsusmaale majandusliku olukorra parandamise eesmärgil. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles pärast seda, kui talle selgitati kohustust päritoluriiki naasta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus nr 3-24-1435, p 11). Põgenemisohtu ei välista ka see, et isik ei kavatase enda sõnul põgeneda. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et arvestades isiku käitumist ja ütlusi oma reisi eesmärgi kohta, ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma taotluse menetluse lõpptulemust ära ootama. On tõenäoline, et isik ei ole vabaduses viibides võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA-le kättesaadav, vaid proovib Schengeni alal ilma loata edasi liikuda“. Õige on PPA tähelepanek selles, et kuigi Ringkonnakohus on määrused teinud VRKS kinnipidamise osas on, juhtumi asjaolud samad ja seetõttu kohaldatav ka

kinnipidamise aluste hindamisel. Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetlus on käesolevaks ajaks seaduse mõistes (VRKS § 31 lg 1 p 2) lõpliku otsusega sisuliselt lõppenud (otsus on siiski edasi kaevatav), siis on kohtu hinnangul põhjendatud ka PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. PPA on põgenemisohu osas välja toonud ka asjaolud seoses kehtiva reisidokumendi puudumisega. 30.10.2024 isik esitas isik küll isikutunnistuse ja passi fotokoopiad, kuid need ei ole reisidokumendid. Käesoleval hetkel on puudub isikul kehtiv reisidokument, mille alusel isik 48 tunni jooksul kodakondsusjärgsesse riiki välja saata. Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna. Kohus nõustub kokkuvõtvalt siinkohal PPA seisukohaga selles, et isik on oma käitumisega näidanud. et tema suhtes esineb põgenemisoht (

§ 68 p 6).

Samuti on isik nii vestlusel PPA ametnikega kui ka kohtuistungil kinnitanud, et soovib jääda Schengeni alale, isiku eesmärgiks on jõuda Prantsusmaale. Isik ei soovi kodumaale naasta. Samuti on isik kohtus kinnitanud, et tal puuduvad Eestis ise toime tulemiseks vahendid ning sotsiaalsed kontaktid. PPA ametnikega suheldes on isik väljendanud ka arusaamtust selles, et tal puudub alus Eestis viibimiseks. 5 Kohus leiab kõike eeltoodut kokku võttes, et vaatamata isiku korralikule käitumisele kinnipidamiskeskuses, on tema puhul jätkuvalt olemas põgenemisoht ja on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le väljasaatmiseks vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus leiab, et hetkel puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.

1. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik (käesoleval juhul ei ole seoses Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 otsusega haldusasjas 3-24-2954 see ka võimalik, sest isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses), vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik tegelikult ei soovi Schengeni alalt lahkuda ega kodumaale naasta on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik tulemuslikult puudutatud isikut Eestist välja saata.
2. Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid. Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks pidada ka ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust, tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi ning terviseseisundit. Lisaks puuduvad isikul sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. 9. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X. X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.02.2025 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6