Obsah (5)

§ 69§ 66§ 424§ 6§ 75

1– 17-9545 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–17-9545 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele P.F-ile Harju Maakohtu 17.10.2017.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 ( üheksa) päeva vangistust. 2 2.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada P.F-il vangistust kanda ositi 3 (kolmel) - korral 3 (kolme) päeva kaupa 2 (kahe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. V angistuse kandmise tähtaja rikkumise korral kuuluvad kandmata jäänud vangistuspäevad ärakandmisele korraga.

1. P.F karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.
2. P.F suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.
3. KrMS § 180 alusel mõista P.F-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse P.F-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Määrus väljastada P.F-ile , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 17.10.
4. a kohtuotsusega tunnistati P.F süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti talle

§ 6

8 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 478 tundi.

§ 69

lg 4 alusel on P.F kohustatud täitma 24 -kuulise üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2, 5, 8 alusel kohustati P.F-i mitte tarvitama alkoholi, alluda alkoholiravile ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 02.11.

1. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 01.11.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande P.F karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune P.F ei ole sooritanud Harju Maakohtu 17.10.
3. a otsusega nr 1-17-9545 määratud kõiki üldkasuliku 3 töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 02.11.
4. a. Isikule tehti 23.10.
5. a üldkasuliku töö kontroll, mille käigus andis ametnik kriminaalhooldusalusele info, et ametnik võib otsida isikule koha üldkasuliku töö tundide tegemiseks nädalavahetusel (26.10.-27.10.), et üldkasuliku töö tunnid saaks õigeks ajaks tehtud. Isik ei soovinud üldkasuliku töö tunde sooritada nädalavahetusel tervislikel põhjustel. 31.10.
6. a saatis kriminaalhoolduse xxxx V. R e- maili teel arstitõendist koopia, mille järgi ei saanud isik sooritada oktoobrikuu ajakava järgi 14.
7. -18.10.
8. a kuupäevadel üldkasuliku töö tunde. Isik pidi sooritama 14.10.
9. a - 01.11.
10. a kuupäevadel kokku 94 üldkasuliku töö tundi, sooritas 76 üldkasuliku töö tundi. Kokkuvõtvalt saab öelda, et on talle kohtuotsusega määratud 478 tundi, sooritatud 466 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 12 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik Liisa Kaju esitas 02.12.
11. a lisa 01.11.
12. a erakorralisele ettekandele P.F kohta, mille põhjuseks üldkasuliku töö tundide mitte sooritamise kohta. Isikul oli kohtuotsuse nr 1-17-9545 kohaselt määratud lisakohustuseks alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. 27.11.
13. a helistatud hooldusalusele, kes ütles, et ta ei ole käinud psühholoogi juures ravil. P.F sõnul käis ta
14. aastal programmis Kaine Tallinn, mida ta ei lõpetanud ja täpset nime ei mäletanud, samuti ei teadnud aadressi. Hooldusalune lisas, et soovib teha kodeerimist 3-aastaks. 29.11.
15. a saadud päringu vastus Xxxx AS-ilt, et P.F on käinud ambulatoorsel vastuvõtul 29.11.
16. a ning viibis statsionaarsel ravil vahemikus 15.10.201917.10.
17. a. 02.12.
18. a ametnik helistas Xxxx AS peaarstile V J, kes ütles, et hooldusalune ei ole alkoholiravi läbinud. V. J ütles telefoniteel, et hooldusalune viibis statsionaarsel ravil lühikest aega ning psühholoogilist nõustamist ei toimunud. Uut aega isik ei ole endale broneerinud Xxxx. P.F ning Xxxx AS peaarsti telefoni kõnedest selgus, et hooldusalusel ei ole alkoholiravi läbitud. 07.10.
19. a registreerimisel tehtud hooldusalusele viimane ajakava, mille järgi pidi sooritama viimased 94 üldkasuliku töö tundi. Peale registreerimist lisas ametnik hooldusalusele programmis (läbitud liiklusohutusprogramm 23.03.
20. a - 27.05.
21. a) käidud 6 üldkasuliku töö tundi
22. a oktoobrisse, sellest tulenevalt jäi sooritada veel 88 üldkasuliku töö tundi. Ajakava ametnik ei muutnud. Kriminaalhooldusametnik vaatas uuesti üle hooldusaluse üldkasuliku töö tundide sooritamised, millest selgus, et esimese erakorralises on üldkasuliku töö tundides tulnud viga. Ametnikul on jäänud lisamata
23. detsembri arvestuslehe järgi 7 üldkasuliku töö tundi ning
24. a augusti arvestuslehe järgi on hooldusalusel tehtud 20 üldkasuliku töö tundi, mitte 24, mis algselt KIR-i süsteemis kirjas oli. Tehtud vastavad parandused ja ametnik vaadanud uuesti üle kõik üldkasuliku töö arvestuslehed on P.F määratud 478 üldkasuliku töö tunnist sooritanud kokku 469 üldkasuliku töö tundi ning sooritamata on 9 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil P.F karistuse täitmisele pööramist. Isik ul on senini tegemata 9 üldkasuliku töö tunde ning alkoholiravi ei ole lõpuni läbitud. Kriminaalhoolduse pikendamine ei ole võimalik, kuna üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on niigi määratud pikim seadusega võimaldatu. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta püüdis üldkasuliku töö tunde teha, kuid tervise tõttu see tal ei õnnestunud. Taotles üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja pikendamist. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata P.F karistust täitmisele. Isikul on osa üldkasuliku töö tunde tegemata tervislikel põhjustel ning ka 4 kriminaalhooldusametnikul oli segadus, kui palju isikul on ikkagi tunde tehtud ja kui palju tegemata. Taotles tõlgendada see segadus kriminaalhooldusaluse kasuks.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus P.F-ile Harju Maakohtu 17.10.

1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna P.F , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune P.F ei sooritanud tähtaegselt talle Harju Maakohtu 17.10.
2. a otsusega nr 1-17-9545 määratud kõiki üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 02.11.
3. a. Isikule tehti 23.10.
4. a üldkasuliku töö kontroll, mille käigus andis ametnik kriminaalhooldusalusele info, et ametnik võib otsida isikule koha üldkasuliku töö tundide tegemiseks nädalavahetusel (26.10 .-27.10.), et üldkasuliku töö tunnid saaks õigeks ajaks tehtud. Isik ei soovinud üldkasuliku töö tunde sooritada nädalavahetusel tervislikel põhjustel. Isik pidi sooritama 14.10.
5. a - 01.11.
6. a kuupäevadel kokku 94 üldkasuliku töö tundi, sooritas 76 üldkasuliku töö tundi. Ametnik tegi 07.10.
7. a registreerimisel hooldusalusele viimase ajakava, mille järgi pidi ta sooritama viimased 94 üldkasuliku töö tundi ning peale registreerimist lisas ametnik hooldusalusele programmis (läbitud liiklusohutusprogramm 23.03.
8. a - 27.05.
9. a) käidud 6 üldkasuliku töö tundi
10. a oktoobrisse, sellest tulenevalt jäi sooritada veel 88 üldkasuliku töö tundi. Ajakava ametnik ei muutnud. Kriminaalhooldusametnik vaatas uuesti üle hooldusaluse üldkasuliku töö tundide sooritamised, milles tuli teha parandused ning P.F-il oli talle määratud 478 üldkasuliku töö tunnist sooritanud kokku 469 üldkasuliku töö tundi ning sooritamata on 9 üldkasuliku töö tundi. Lisaks isikul on kohtuotsuse nr 1-17-9545 kohaselt määratud lisakohustuseks - alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Ametnik helistas 27.11.
11. a hooldusalusele, kes ütles, et ta ei ole käinud psühholoogi juures ravil, kuid ta teatas, et ta soovib teha kodeerumist 3-aastaks. Xxxx AS teatas 29.11.
12. a, et P.F on käinud ambulatoorsel vastuvõtul 29.11.
13. a ning viibis statsionaarsel ravil vahemikus 15.10.2019-17.10.
14. a. Xxxx AS peaarst V J teatas 02.12.
15. a, et hooldusalune ei ole alkoholi ravi läbinud, vaid hooldusalune viibis statsionaarsel ravil lühikest aega ning psühholoogilist nõustamist ei toimunud. Uut aega isik ei ole endale broneerinud Xxxx, seega P.F-il ei ole alkoholiravi läbitud. 5 K riminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et kriminaalhooldusaluse P.F karistus tuleb täitmisele pöörata 9 t egemata üldkasuliku töö tunni ulatuses . Ning samuti on tal läbimata kohtuotsusega talle pandud kohustus – alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. P.F teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus ärategemata tundide täitmisele pööramisega. Tal ei olnud võimalik üldkasuliku töö tunde teha tervislikel põhjustel ning alkoholiravi ta läbis, ta viibis Xxxx statsionaarsel ravil. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega ning võimaldada isikul tegemata 9 tundi veel ära teha. Kohtu hinnangul on põhjendatud P.F karistuse täitmisele pööramine. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet P.F-i suhtes, kuid isikule kohtuotsusega ettenähtud 2- aastane üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on praeguseks ajaks möödunud ning kriminaalhooldusalusel jäi tegemata 9 tundi üldkasulikku tööd põhjuseta. Xxxx AS 11.11.
16. a teatel käis P.F 27.11.
17. a psühhiaatri vastuvõtul, kus tehti kokkulepe, et ta käib vastuvõtul iga 3 kuu tagant, mida ta aga ei teinud. Xxxx teatas 05.11.
18. a, et P.F viibis statsionaarsel ravil ajavahemikus 15.10.-17.10.
19. a, s.o 3 päeva ning pärast haiglast väljakirjutamist ei ole ta ambulatoorsele vastuvõtule ilmunud. Xxxx AS teatas 02.12.2019.a, et P.F tegi 02.12.
20. a sensibiliseeriva T-protseduuri 1-aastaks. Seega kriminaalhooldusalune ei läbinud talle kohtuotsusega ettenähtud sõltuvusravi, et isik ei ole esitanud psühholoogi/psühhiaatri tõendit, et ravi ei ole enam vajalik. Kohus otsust tehes andis P.F-ile võimaluse vangistuse asemel teha üldkasuliku töö tunde vabaduses, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Kohtul ei ole võimalik enam üldkasuliku töö tegemise t ähtaega ka pikendada, kuna see oli määratud niigi pikimaks seadusega võimaldatud tähtajaks. Samuti ei saa kohus lugeda põhjendatuks osa seni tegemata üldkasuliku töö tegemata põhjusega, et kriminaalhooldusametnikul oli segadus P.F poolt ära tehtud tundide osas. Erakorralise ettekande lisast nähtub, et alles peale viimast registreerimist, s.o 07.10.
21. a toimumist, vaatas kriminaalhooldusametnik uuesti üle hooldusaluse üldkasuliku töö tundide sooritamised, milles tuli teha parandused ning selgus, et P.F-il on sooritamata on 9 üldkasuliku töö tundi. Kuna kriminaalhooldusalune tundide ülevaatamisest ametniku poolt ning nende arvu täpsustamisest midagi ei teadnud, siis ei saanud see olla ka põhjuseks, miks ta õigeaegselt tunde ei teinud. Ajagraafik oli isikule koostatud ning talle pakuti isegi välja võimalus teha üldkasuliku töö tunde nädalavahetustel, millest kriminaalhooldusalune aga keeldus. Seega kohtu hinnangul on P.F-ile kohtu otsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. P.F-ile mõistetud kriminaalhoolduse tähtaeg on praeguseks ajaks möödunud ning tegemata tundide osas kuulub karistus täitmisele pööramisele. Lisaks praegust kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et P.F oli kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistusega. Sotsiaalkindlustusameti poolt anti talle välja pensionitunnistusest nähtub, et isikule on töövõimetus määratud alates 30.11.
22. a ehk üle 2 aasta enne tema suhtes tehtud Harju Maakohtu 17.10.
23. a kohtuotsuse kuulutamisest, millega ta oli nõus üldkasuliku töö tunde tegema. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. 6 Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on P.F suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb P.F-ile Harju Maakohtu 17.10.2017 . a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et P.F suhtus talle kohtu poolt määratud kohustust e täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei olnud võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus e osa täitmisele pöörata. Kohus võimalda vangistuspäevi kanda ositi 3-korral 3 päeva kaupa, kohtumääruse jõustumisest 2 kuu jooksul, kuna isik läbib Töötukassa kaudu keevitaja kursust. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/