Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 78

1-20-3769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3769 (20230200009) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Kristjan Lill Süüdistatav J.L Kaitsja Ik: XXX, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx, hetkel töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kohtueelsel menetlusel advokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON 1. J.L süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta J.L-ile mõistetud karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta J.L-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.L temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab J.L täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Kuninga 22, Pärnu, tel 447 9503). 3.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada J.L-i järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada J.L-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.08.

2. J.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 130 (sada kolmkümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; - joobeseisundi tuvastamise kulu 219 (kakssada üheksateist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1225 (tuhat kakssada kakskümmend viis) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 102, 15 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „J.L , 1-20-3769, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel J.L-i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu J.L-i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 08.12.2019 kella 10.07 ajal Harjumaal, Kiili vallas, Tallinna ringtee
5. kilomeetril mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis, rikkudes sellega LS § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg
6. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1785T ja selle lisa 2 kohaselt tuvastati isikul narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit). 2 Seega Maxin J.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 01.06.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristjan Lill, süüdistatav J.L ja tema kaitsja Alar Neiland sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Lähtudes

§-st 74 lg1 ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui J.L ei pane 1 aasta ja 6 kuu (ühe aasta ja kuue kuu) pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elada kohtu määratud alalises elukohas; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 32,40 eurot (riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus 12.05.2020), 98, 40 eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 130, 80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud 219 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 876 eurot. Menetluskulud kokku 32,40 + 98,40 + 219 + 876 = 1225,80 eurot tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 102,15 eurot kuus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3