← Eesti

4-23-2373/13

4-23-2373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2373 Kohtukoosseis Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus, millega jäeti O.E kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
  4. juuli
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2315,23,004457 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik O.E XXX), määruskaebus (ik RESOLUTSIOON Jätta O.E määruskaebus Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohtule
  9. juulil
  10. a esitatud kaebuses vaidlustas O.E O.E PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
  11. juuli
  12. a otsust väärteoasjas nr 2315,23,
  13. Harju Maakohtu
  14. augusti
  15. a määrusega jäeti O.E kaebus käiguta, sest see ei vastanud VTMS § 115 nõuetele. Kohus määras, et kaebajal tuleb puudused kõrvaldada
  16. septembriks
  17. a. O.E edastas kohtule
  18. augustil
  19. a e-kirja oma kontaktandmetega ja ühe lehekülje vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest. Kohus juhtis
  20. augusti
  21. a vastuses O.E tähelepanu sellele, et ülejäänud 16.augusti 2023 määruses esile toodud puudused on kõrvaldamata ja palus need tähtaegselt (s.o hiljemalt
  22. septembriks
  23. a.) kõrvaldada.
  24. O.E puudusi kohtu määratud tähtajaks ei kõrvaldanud. Kaebaja saatis
  25. septembril
  26. a kohtule e-kirjaga kohtuvälise menetleja otsuse tervikteksti ning märkis e-kirjas uuesti nii enda kui ka oma abikaasa ja lapse andmed. tervikuna ning taaskord märkis enda kontaktandmed ja lisaks ka enda abikaasa ja lapse andmed. Kaebaja lisas, et ta esitab vajadusel kirjalikud tõendid kohtus ning tal ei ole võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada. 1

(3)4-23-2373
  1. Harju Maakohus jättis
  2. septembri 20
  3. a määrusega O.E kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, sest kaebuse esitaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puuduseid tähtaegselt. Kohus märkis, et kaebaja ei taotlenud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Maakohus tõdes, et O.E kaebus on korrektselt vormistamata, kaebusele pole lisatud puuduolevaid andmeid ja tõendeid ning see on allkirjastamata. Digitaalse allkirja andmise võimatuse korral saanuks kaebaja kaebuse allkirjastada käsikirjaliselt. Kõik vajalikud juhised olid
  4. augusti
  5. a määruses ja kohtu
  6. augusti
  7. a e-kirjas välja toodud. Samuti olid kaebuses puudused, mis ei võimaldaks asja sisulist arutamist. Kaebaja vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmist, kuid kaebusele ei olnud lisatud väiteid kinnitavaid tõendeid ja võimalike tunnistajate kontaktandmeid.
  8. O.E esitas ringkonnakohtule
  9. septembril
  10. a määruskaebuse. Kaebaja taotleb väärteoasja uuesti läbi vaatamist ja karistuse tühistamist, sest juhtimisõigus on talle vajalik. Kaebaja kinnitab määruskaebuses, et esitab kõik vajalikud dokumendid, tõendid, tunnistaja nime ja maakohtule esitatud kaebuses välja toomata jäänud asjaolud. Ta ei teadnud varem kuidas seda täpselt tegema peab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on O.E kaebus perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
  12. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik lahendada kaebaja taotlust, mis puudutab talle väärteoasjas mõistetud karistuse tühistamist. Maakohus jättis kaebaja esitatud kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu pädevuses on hinnata üksnes seda, kas maakohtul oli selleks alust või mitte.
  13. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus seda, et O.E ei lisanud oma kaebusele kohtuvälise menetleja otsust ning tõendeid (sh tunnistajate andmed), olulisteks puudusteks, mis takistanuks kaebuse menetlemist. Kohtupraktikas (vt 4-21-489) varemgi asutud seisukohale, et mitte igasugune VTMS § 115 sätestatud nõude täitmata jätmine ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-19-04 tuleneb samuti, et kaebuse esitamisel VTMS § 115 nõuete vastu eksimine ei ole VTMS § 150 mõttes oluliseks rikkumiseks, sest kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seda, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtute andmebaasis ja kohtu käsutuses olemas, on ringkonnakohus pikemalt käsitlenud asjas nr 4 -21-
  14. Mis puudutab tõendeid, siis kaebaja ehk menetlusvälise isiku ütlused on väärteoasjas iseseisvaks tõendiks ning kohtupraktikas on loetud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks seda, kui tõendatusele esitatakse ülemääraselt rangeid nõudeid (viimati RKKKo 4-21-950). Käsiloleval juhul võib jääda mulje, et kohtu jaoks on kaebaja ütlused (mis puudutavad juhtimisõiguse vajalikkust) juba ette ebausaldusväärsed ning sel põhjusel peab ta esitama oma sõnu kinnitavad tõendid. Viimaseid saanuks kohus vajadusel nõuda jooksvalt olukorras, kus asja menetlemisel tõusetunuks kahtlus, et isik ei räägi tõtt.
  15. Kaebuse muudab perspektiivituks tõsiasi, et O.E jättis maakohtule esitatud kaebuse allkirjastamata. Kaebus on menetlusdokument ning sellelt allkirja puudumist (olgu siis tegemist kaebusega, kohtumääruse või -otsusega) on kohtupraktikas läbivalt käsitatud olulise puudusena. Kohus selgitas kaebajale
  16. augusti 2023 määruses mh seda, et kaebust on 2
(3)4-23-2373 võimalik allkirjastada ka käsitsi ning uuesti selgitas kohus seda kaebajale
  1. augustil 2023 saadetud e-kirjas. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele kaebaja kaebust ei allkirjastanud ning maakohtul oli seaduslik alus (s.o VTMS §-d 115 lg 4, 118 lg 1 ja 118 lg 2 p 3) jätta kaebus läbi vaatamata.
  2. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seadusega kooskõlas oleva seisukohta ümberhindamiseks. Maakohut ei ole võimalik kohustada läbi vaatamata kaebust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. Lähtuvalt KrMS § 326 lg -st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.