) § 163 lg-le
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejatelt kostja kasuks täiendavalt välja 688,90 eurot. Pärast vastastikuste nõuete tasaarvestust mõistab ringkonnakohus hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud 8620,84 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes
lg-st 2 2 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 16.
ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 198,83 eurot ja hagejatelt kostja kasuks 8130,77 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 727,50 euro (millele lisandub käibemaks) ulatuses rahuldamata. Hagejad ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. 17. Kostja esitas koos määruskaebusega täiendavad tõendid. Maakohus ei ole määruskaebuse menetlusse võtmisel ja selle rahuldamata jätmisel otsustanud tõendite vastuvõtmist (
Ringkonnakohus saab eeltoodud mitteolulise minetuse kõrvaldada.
lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja on esitanud tõenditena kostja esindaja poolt 10.06.2022, 17.06.2022, 29.07.2022 ja 31.08.2022 maakohtule saadetud e-kirjad (lisa 1, lisa 3.1, lisa 3.2 ja lisa 4), mis on toimikus juba olemas (I kd 156, 158, 159 pöördel, 165). Samasisulise dokumendi korduv esitamine ei ole vajalik. Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust ega võta neid tsiviilasja toimikusse. 4 2-21-6878 Kolleegiumi hinnangul on ülejäänud esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja ringkonnakohus hindab neid vaidluse lahendamisel (
18.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
Eeltoodud norm sätestab erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust. Vaidlustatud menetluskulud kanti maakohtu menetluses ja maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäeti hagi rahuldamise proportsioonist lähtudes 94,5% ulatuses hagejate kanda. Praeguses menetlusstaadiumis, s.o menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei saa enam vaidlustada ega muuta menetluskulude jaotust.
lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kõik väited ja seisukohad, mis kostja hinnangul oleksid pidanud mõjutama menetluskulude jaotust, tuli tal esitada maa- ja ringkonnakohtu otsuste, millega määrati menetluskulude jaotus, vaidlustamisel. Maakohus sai kulude suuruse kindlaksmääramisel õigusabikulude osas lähtuda üksnes
Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väide, et maakohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel kostja vastutulelikkust ja soovi lahendada asi kompromissiga. Siinses vaidluses on jaotus määratud Harju Maakohtu 19.05.2023 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2024 kohtuotsusega. Mõlemad kohtuotsused on jõustunud. 19.2. Samas on kostja põhjendatult ette heitnud seda, et maakohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel asjaoluga, et pooled üritasid lahendada vaidlust kompromissiga ja sellega kaasnesid kulud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei saanud maakohus võtta seisukohta kompromissi teksti koostamise ja täiendamisele kulunud aja osas üksnes seetõttu, et kohtule ei esitatud kompromisslepingut sisaldavat kirja ja seetõttu on tegemist täielikult põhjendamatu kuluga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selles osas ületanud diskretsioonipiire. Kompromissile jõudmine eeldab kliendiga arutamist, poolte esindajate vahelist suhtlust ja eelduslikult ka võimalike kokkuleppe projektide koostamist. Kliendisuhtluse osas on kohtupraktikas leitud, et see on mõistlikus ulatuses
lg 1 järgi vajalik ja 5 2-21-6878 põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jms. Ringkonnakohtu hinnangul on antud põhimõte kohaldatav ka praegusel juhul. Lisaks märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus toimikust nähtub, et pooled tegelikkuses läbirääkimisi pidasid, saab kohus anda hinnangu kompromissläbirääkimiste mõistlikele kuludele isegi siis, kui läbirääkimiste kohta ei nähtu asja materjalidest kõiki detaile. 19.
lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Läbirääkimised toimusid maakohtus ning maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 kohaselt on jäetud poolte menetluskulud maakohtus 5,5% ulatuses kostja ja 94,5% ulatuses kostjate kanda. Maakohus luges hagejate menetluskulude põhjendatud suuruseks 3615 eurot. Antud kulu jäi 5,5% ulatuses kostja kanda, s.o 198,83 eurot ulatuses. Kostjate põhjendatud menetluskulu suuruseks määras maakohus I astme menetluses 7119,90 eurot. Siinses määruses on ringkonnakohus leidnud, et maakohtu menetluses kantud kuludest tuleks täiendavalt põhjendatud ja vajalikuks pidada ka kompromissläbirääkimistega seotud kulud 729 euro ulatuses, seega kokku 7848,90 eurot. Nimetatud kulu jäi kostja kanda 5,5% ulatuses (s.o 413,69 eurot) ning hagejate kanda 94,5% (s.o 7417,21 eurot). Apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud suuruseks määras maakohus 1402,46 eurot, mis jäi täielikult hagejate kanda. Kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks on seega 8819,67 eurot. Kuna hagejate menetluskuludest jäi 198,83 eurot kostja kanda, tuleb see kostjale hüvitatavast menetluskulust maha arvestada. Ringkonnakohus teeb vastavasisulise tasaarvestuse kohtumääruse resolutsioonis. Kokku on kostjale hüvitatava menetluskulu suuruseks pärast tasaarvestust 8620,84 eurot. 23. Vastavalt
lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 24.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.