Obsah (10)

§ 49§ 54§ 2x§ 26§ 28§ 43§ 46§ 45§ 18§ 4x

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6x Tsiviilasi G.T (G.T) võlgade ümberkujundamise menetl

) § 4x lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

1. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
2. Jätta menetluskulud G.T kanda.
3. Määrata G.T usaldusisiku Annika Rau tasuks 1485 eurot. 10.
4. Usaldusisiku tasust (1485 eurot) maksta 600 eurot välja G.T poolt kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EEx), mille kaudu usaldusisik tegutseb. 10.
5. Jätta rahuldamata usaldusisiku Annika Rau menetlusabi taotlus tema tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. 10.
6. Ülejäänud usaldusisiku tasu 885 eurot mõista välja G.T pankrotivarast usaldusisiku Annika Rau kasuks ning kanda see Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EEx), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
7. Kanda märkus kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx G.T väljakuulutamise kohta. pankroti
8. Avaldada võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise kohta teade ning pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning täitmiseks pankrotihaldurile ja resolutsiooni punkti 11 osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
10. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 28 lg 2. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. G.T (endine G.T K. ) (avaldaja, võlgnik) esitas
2. mail 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse ning
3. mail 2023 selle täpsustuse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja igakuised sissetulekud 1100 eurot ja väljaminekud 650 eurot. Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 5069 eurot. Avaldajale kuulub korter (registriosa nr xxxxxxx) asukohas XXX x, XXX-i , mida soovib säilitada. Avaldajal tekkisid makseraskused terviseprobleemide tõttu.
4. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse
5. mai
6. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Annika Rau (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu. Kohus määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 900 eurot. Võlgnik maksis deposiidina 600 eurot.
7. Usaldusisiku
8. juuni
9. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
10. Maakohus algatas x. augusti
11. a määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks
12. oktoober
13. Kohus rahuldas
14. oktoobri
15. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks
16. november
17. Usaldusisik esitas
18. novembril 2023 maakohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava ning
19. märtsil 2024 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus kohustas 2x. märtsi
20. a kohtunõudega usaldusisikut esitama muudetud võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 2x. maiks
21. Täiendavalt esitas usaldusisik
22. juunil 2024 taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja määras kava esitamise tähtajaks
23. juuni
25. Usaldusisik esitas 2x. juunil 2024 maakohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava). Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palus
26. jaanuari
27. a täpsustusi määrata enda tasuks 1485 eurot, millest 600 eurot välja maksta võlgniku poolt tasutud deposiidist ja 885 eurot riigi vahenditest ning kanda tasu Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 16 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot).
28. Võlgnik avaldas 2x. jaanuari 2025 ärakuulamisel, et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetada ning välja kuulutada enda pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik ei suutnud tasuda usaldusisiku tasu katteks deposiidina viimast osamakset 300 eurot ning praeguseks on ta jäänud töötuks. KOHTU PÕHJENDUSED
29. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgade ümberkujundamise menetlus tuleb lõpetada ning välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 8.

§ 2x

lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Praegusel juhul on võlgnik 2x. jaanuari 2025 ärakuulamisel palunud lõpetada võlgade ümberkujundamise menetluse, kuulutada välja tema pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse põhjusel, et ta on jäänud töötuks. Võlgnik ei ole enam muutunud asjaolude tõttu võimeline usaldusisiku koostatud võlgade ümberkujundamise kava täitma, samuti ei ole ta olnud võimeline tasuma viimast osamakset (300 eurot) deposiidina usaldusisiku tasu katteks. Usaldusisik toetab võlgniku taotlust võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamiseks, pankroti väljakuulutamiseks koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Ka kohus leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud tasuda viimast osamakset (300 eurot) deposiidina usaldusisiku tasu katteks, tal puudub piisav sissetulek (töötasu) usaldusisiku koostatud kava täitmiseks ning kiiresti realiseeritav vara, ei ole ümberkujundamiskava täitmine tõenäoline. Võlgnik on kinnitanud, et on praegu töötuna arvel. Kohus jätab seega ümberkujundamiskava kinnitamata. 9.

§ 2x

lg 3 p 2 sätestab, et

lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-des 31 ja 45 sätestatule. Kohus lõpetab seega võlgade ümberkujundamis menetluse ning otsustab pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise kohta määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 28lg 1 teine lause).

10.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 11. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tuvastatu kohaselt vähemalt 16 6x eurot 9x senti, võttes arvesse nõuete aegumist ja tarbijakrediidinõuete puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmist võlausaldaja poolt) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgnikule kuulub varana kinnisasi registriosa nr xxxxxxx, mille eeldatav väärtus on usaldusisiku kinnisvaraportaalidest tuvastatu järgi eelduslikult 10 000 eurot. Lisaks jäi ta võlgade ümberkujundamise menetluse kestel töötuks, mistõttu ei saa enam täita kohustusi kava alusel. Võlgnik ei ole seega enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 2x. jaanuari 2025 ärakuulamisel avaldanud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 1x), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (

§ 49lg 8). 12. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu Pankr

S § 22 lg 5 tähenduses (laenukohustuste täitmiseks ebapiisav sissetulek), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 13. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.

§ 46

lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 14. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26. veebruar 2025 kell 10.00 (PankrS § x lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt. 15. Kuna võlgnik on soovinud ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kohus ei ole tuvastanud

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, leiab kohus, et algatada tuleb ka kohustustest vabastamise menetlus.

1. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).
2. Koos kavaga on usaldusisik taotlenud enda ülesannete täitmise eest maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses tasu 1485 eurot (16 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90 eurot). 17.1.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 17.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 17.
2. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kokku 16 tundi 30 minutit tunnitasuga 90 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ning võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste ja vara nimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava, millega enamus võlausaldajaid nõustusid) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus märgib, et kuigi võlgnik enam võlgade ümberkujundamise menetlust ei soovi, teavitas võlgnik seda pärast, kui usaldusisik oli oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning menetlustoiminguid teostanud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1485 eurot. 17.
3. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Avitase OÜ-le (registrikood 12683613; EEx), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. 17.
4. Kohus lisab, et kuna usaldusisik esitas oma tasu taotluse koos kavaga, määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise maksejõuetusavalduse menetluses täidetud ülesannete eest võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise üle otsustamisel. 17.
5. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 600 eurot. Usaldusisiku tasust (1485 eurot) tuleb 600 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9). 17.7. Ülejäänud usaldusisiku tasu osa (885 eurot) on usaldusisik taotlenud hüvitada riigi vahenditest (Ts

MS § 183 lg 2). Kohus leiab, et usaldusisiku menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata ning puudujääv osa välja mõista võlgniku pankrotivarast. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lõike 4 alusel mh juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45

lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (

§ 54lg 2).

Kõnealuse sätte eesmärk on kindlustada usaldusisikule tasu juhul, kui võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetlust ning tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Muudel juhtudel, sh olukorras kui võlgnikul on nii maksejõuetusavalduse kui pankrotimenetluse kulude katteks vara, ei ole usaldusisikul õigus saada tasu menetlusabi korras riigi arvel. Praegusel juhul on võlgnikul piisavalt vara (võlgnikule kuulub varana kinnisasi registriosa nr xxxxxxx, mille eeldatav väärtus on usaldusisiku enda tuvastatu järgi eelduslikult 10 000 eurot). Seega tuleb usaldusisiku puudujääv osa (885 eurot) välja mõista võlgniku pankrotivarast. 18. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (

§ 4xlg-d 1–6).

Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtu-le ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saa-dud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tege-vuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik