KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3170 Haldusasi Elironr OÜ

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus arestis 16.03.2012 määrusega asjas nr 1-12-2449 süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks Elironr OÜ (praegu likvideerimisel, edaspidi: Elironr OÜ) AS SEB Panga arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Harju Maakohus lõpetas 05.12.2022 määrusega asjas nr 1-15-6483 kriminaalmenetluse seoses süüteo aegumisega. Sama määrusega vabastati Elironr OÜ arvelduskonto ja sellel olevad rahalised vahendid aresti alt.
2. Elironr OÜ esitas 26.04.2024 prokuratuurile taotluse vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus jättis 11.09.2024 määrusega asjas nr 1-15-6483 kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamata ja taotluse läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.10.2024 määrusega Harju Maakohtu 11.09.2024 määruse, jättis Elironr OÜ taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ning vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 3-24-3170 Ringkonnakohus selgitas, et kuivõrd kriminaalasjas, mille raames tekitatud kahju hüvitamist taotletakse, lõpetati menetlus Harju Maakohtu 05.12.2022 määrusega, on taotluse menetlemine süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg 1 kohaselt ringkonnakohtu pädevuses. Vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamist võib menetluse kohtumäärusega lõpetamise korral SKHS § 5 lg 1 p 5 või § 5 lg 5 alusel taotleda süüdistatav või kolmas isik, § 7 alusel sõltumata süüasja lõpptulemusest aga igaüks, kes leiab, et talle on sellega kahju tekitatud. Elironr OÜ oleks pidanud esitama süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule kuue kuu jooksul Harju Maakohtu 05.12.2022 määruse kuulutamisest arvates (SKHS § 21 lg 3), kuid ta ei ole seda teinud. Elironr OÜ on esitanud taotluse tähtaja ennistamiseks hilinenult ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Seetõttu jääb läbi vaatamata ka taotlus kahju hüvitamiseks.
3. Elironr OÜ esitas 14.10.2024 Rahandusministeeriumile taotluse vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium edastas taotluse vastamiseks Justiitsministeeriumile.
4. Justiitsministeerium leidis 17.11.2024 vastuses, et SKHS § 21 lg 1 kohaselt kuulub taotluse lahendamine ringkonnakohtu pädevusse.
5. Elironr OÜ esitas 18.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et kuna tema suhtes ei ole süüteomenetlust läbi viidud, siis kohaldub SKHS § 3 ja selle alusel riigivastutuse seaduse (RVastS) §
7. Tallinna Halduskohus tagastas 28.11.2024 määrusega kaebuse. Kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine toimub SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kaebaja ongi asunud kahju hüvitamist taotlema kriminaalasja menetluses, ent ringkonnakohus jättis kaebaja taotluse 14.10.2024 määrusega läbi vaatamata, kuna kaebaja esitas taotluse hilinenult ning puudus alus tähtaja ennistamiseks. Kaebaja seisukoha, et kuna tema suhtes ei ole süüteomenetlust läbi viidud, siis kuulub kohaldamisele RVastS § 10, lükkas ringkonnakohus ümber sama määruse p-s

1. SKHS näeb kaebaja taotluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra, mistõttu ei kuulu praeguse vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Elironr OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.11.2024 määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile ja seega tuleb järgida sellisele taotlusele sätestatud menetluskorda, mis on sätestatud RVastS-s ja mis näeb ette asja lahendamise halduskohtus. Tegemist ei ole kriminaalmenetluses esitatud taotlusega. Kaebaja kontol arestiti vahendid väga pikaks ajaks väljaspool kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluses osaleva isikuga on tegemist siis, kui isik on asjasse kaasatud ja on tehtud sellekohane määrus, mh kannatanu osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 2

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohtu 28.11.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (

§ 4lg 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

1. Õige ei ole kaebaja väide, et tema vara ei arestitud kriminaalmenetluses. Kaebaja pangakontol olevad vahendid arestiti kriminaalasjas nr 1-12-2449 tehtud Tartu Maakohtu 16.03.2012 määrusega vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku sätetele. Sama on tuvastanud Tallinna Ringkonnakohus 14.10.2024 määruses asjas nr 1-15-
3. Riigikohus on selgitanud, et lähtuvalt mh SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) märgitust on SKHS-ga sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon ning kui pidada kahju tekitanud sündmust kriminaalmenetluse toiminguks või selle osaks, tuleb vaidlus lahendada SKHS-is ette nähtud korras (vt nt Riigikohtu 10.03.2023 määruse nr 3-22-500 p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Seejuures on SKHS §-de 4 ning 7 sõnastusest lähtuvalt nõudeõigus ka kahju kannatanud menetlusvälisel isikul ning ka sellise isiku kahju hüvitamise taotlus lahendatakse SKHS-is sätestatud menetluskorra alusel, sest tegemist ei ole kolmanda isikuga SKHS § 3 ja RVastS § 10 tähenduses (vt Riigikohtu 08.12.2017 määrus nr 3-16-2024, p 13). Seega asjaolu, et kaebaja väitel polnud ta kriminaalasjas süüdistatav ega muu menetlusosaline, ei tähenda, et kaebajale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks oleks pädev halduskohus. Vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamist saab SKHS alusel nõuda ka selline isik, kelle vara on arestitud kriminaalmenetluse raames karistusseadustiku
4. peatükis sätestatud korras (SKHS § 5 lg 5 ja § 7; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2024 määrus nr 3-24-3171).
5. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.11.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3