Obsah (5)

§ 124§ 46§ 71§ 152§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-22 Määruse kuupäev 19. juuni 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvit

) § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

See säte ütleb, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 3 6.1. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel tuleb kaebus kahju hüvitamise nõudes esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

§ 46

lg 5 alusel saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Kaebaja kinnitusel sai ta toimingust, kahjust ja selle põhjustanud isikust teada 06.07.

1. Kohus nõustub sellega, et kui kaebaja hinnangul põhjustasid 06.07.2018.a sündmused talle kahju, siis pidi kaebaja kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust aru saama kohe, kui kaebaja kainenemiselt vabastati. Kaebus tuli nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõudes esitada hiljemalt 06.07.
2. Kaebaja esitas käesolevas kohtuasjas kaebuse 04.01.
3. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 6.
4. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Esiteks leiab kohus, et kaebaja tervislik seisund või kaebaja teovõime piiramine 17.08.201821.02.2022 ei takistanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Seda tõendavad kaebaja avaldused määruse punktis 5.3 nimetatud kohtuasjas. Kaebaja esitas selles kohtuasjas oma käega kirjutatud avaldused, milles ta põhjalikult, loogiliselt ja mõtestatult kirjeldas oma etteheiteid erinevatele isikutele avalik-õiguslikes vaidlustes. See näitab, et soovi korral oleks kaebaja saanud tähtaegselt koostada ja kohtule esitada ka nõuded seoses tema kainenema toimetamisega 06.07.
5. Teiseks sätestavad

§ 71

lg 1 ja 2, et kohus ennistab seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja tugines 06.07.2018.a juhtumile esmakordselt määruse punktis 5.2.1 nimetatud kaebuses, mille kaebaja esitas ligikaudu 1,5 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Sel ajal olid kaebaja võimalused saavutada kaebetähtaja ennistamine oluliselt paremad kui praeguses kohtuasjas. Kaebus jäi menetlusse võtmata, kuna kaebaja eestkostja Y ei kiitnud kaebuse esitamist heaks. Kuid kaebaja ja tema seadusjärgne esindaja ei ole erinevad menetlusosalised, vaid Y tegutses kaebaja esindajana ja tema nimel. Sisuliselt loobus kaebaja nimel tegutsenud isik kaebuse puuduste kõrvaldamisest. See näitab, et kaebajal oli (esindaja vahendusel) võimalik esitada kaebus punktis 5.2.1 nimetatud kaebuse esitamise ajal. See, et eestkostja seda vajalikuks ei pidanud, võib kaebajale anda aluse esitada nõue Y vastu, see kuulub lahendamisele maakohtus. Isegi kui möönda, et kaebajal oli tema teovõime piiramise perioodil kaebuse esitamine takistatud, lõppes see takistus 21.02.

1. Kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus oleks tulnud esitada 14 päeva jooksul sellest arvates, hiljemalt 07.03.
2. Kaebaja on pärast eestkoste lõpetamist esitanud halduskohtule neli kaebust, milles kaebaja tugineb kaebuse alusena 06.07.2018.a juhtumile (määruse punkt 5.2.3-5.2.6). Neist esimese esitas kaebaja kohe pärast seda, kui kohus tegi määruse eestkoste lõpetamise kohta, ning loobus seejärel kaebusest. Määruse punktis 5.2.5 kirjeldatud kohtuasjas selgitas kohus kaebajale konkreetselt võimalust esitada kahju hüvitamise nõue Politsei- ja Piirivalveameti vastu seoses 06.07.2018.a juhtumiga, kaebaja seda ei teinud. Kohus leiab, et kui kaebaja on sedavõrd 4 mitmel korral esitanud sama sisuga kaebuse, mida kohus ei saanud menetleda kaebaja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu, siis ei ole kaebetähtaja ennistamine enam võimalik. 6.
3. Määruse punktis 6.1 ja 6.2 toodu tähendab, et

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud.

Kohus lõpetab menetluse. 7.

§ 152

lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kohtu hinnangul on täidetud ka selle sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja esitatud kaebusest kohtuasjas 3-22-451 (määruse punkt 5.2.3) on üheselt mõistetav, et kaebaja soovis esitada uuesti kaebuse, mille ta varem esitas määruse punktis 5.2.1 ja 5.2.2 nimetatud kohtuasjades. Kohus tegi kohtuasjas 3-22-451 määruse menetluse lõpetamise kohta ja see on jõustunud.

1. Käesolevas määruses esitatud põhjendused menetluse lõpetamiseks kehtivad ka siis, kui kohus tõlgendas Tallinna Halduskohtus toimunud menetlust valesti ja Tartu Halduskohtule üle antud kaebus sisaldas ka muid algses kaebuses esitatud nõudeid. Kohtu põhjendused kehtivad kõigi algses kaebuses esitatud nõuete ja nende aluste suhtes.
2. Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5