Obsah (5)

§ 37§ 120§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2118 Määruse kuupäev 17.9.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu Menetlusosalised Kaebaja X RESOLUTSIOON 1. Tagastada X kaeb

§ 37lg 2 p 4).

5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on

§ 121

lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamis alus, mille kohaldamisel tuleb arvestada, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud.

1. Kohus märgib, et vanglameditsiini teenistuse eesmärgiks on osutada tervishoiuteenust lähtuvalt patsiendi tervisekaebustest. Kohus nõustub SA Ida-Viru Keskhaiglaga, et kinnipeetavalt, kes soovib terviseteenust, ootab meditsiiniteenistus ka koostööd. Tervishoiuteenuse osutamine on raskendatud, kui patsient esitab ainult nõudeid, tervishoiutöötaja selgitusi ei kuula ega soovi neid täita. Alates 20.02.2024 on kaebaja käinud erinevatel arsti vastuvõttudel, saanud kolmel korral saatekirja koloskoopia uuringule (20.02.2024, 2.04.2024 ja 15.05.2024). Kaebaja on kõigil neil kordadel keeldunud uuringule minemast. Kuna olete uuringutest keeldunud, ei saa arst ka korraldada edaspidist ravi. „See, et saadate kirjaga meditsiiniteenistusele oma väljaheitega WC-paberi, ei aita kuidagi Teie ravimisele kaasa. Ilmselgelt tunneb meditsiiniteenistus sellest vägagi häiritult ning jätab Teie saadetud pöördumise tähelepanuta. Väitega, et olete jäänud ilma meditsiinilisest abist, vanglameditsiini teenistus ei nõustu“.
2. Haldusasja materjalide järgi keeldus kaebaja ise uuringutele/arstile minemast, sest kaebaja arvates ei oleks käeraudade kasutamise tõttu olnud võimalik uuringuid teha, juba selle asjaolu tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja leiab, et vangla riivas tema väärikust ja andnud talle arstiabi, seetõttu nõuab ta hüvitist summas 3 000 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku 2 3-24-2118 subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
3. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib ohjeldusmeetmeid kasutada kinnipeetava saatmisel. Õigusaktidest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kaebaja omavahele. Selge on see, et vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmisel kaasneb alati julgeolekurisk. Vangla peab välistama isiku põgenemise võimaluse. Samuti on vangla kohustatud tagama vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja turvalisuse, sest eeldada ei saa, et tervishoiuteenuse osutajal endal oleksid piisavad kogemused ja oskused isikust lähtuva ohu äratundmiseks ja võimaliku ründe tõrjumiseks. Lisaks peab vangla kindlustama, et isik ei saaks tervishoiuteenuse osutaja kabinetist salaja kaasa võtta tervishoiutöötajate töövahendeid, sh ravimeid ning lõike- ja torkevahendeid, millega isik võiks saatmise käigus ohustada vanglaametnikke ja vanglasse jõudmisel vangla julgeolekut laiemalt. Kuna kaebaja ise keeldus uuringutele /arstile minemast, siis pole ka kaebaja suhtes kasutatud tervishoiuteenuse osutamise ajal käeraudu koos ohjeldusvööga.
4. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelkirjeldatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema tervis seati ohtu. Kuid olukorras, kus kaebaja ise ei lähe uuringutele või arstile, on ebatõenäoline, et kaebajale oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks, st. talle oleks tekkinud tervisekahju ja kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

§ 121lg 2 p 2 1 ja p 3 alusel.

11. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest kaebaja on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul 3 3-24-2118 kahtlust, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist vanglas. Vangla käsutuses olevate dokumentide väljastamist saab vajadusel kaebaja ise taotleda vanglalt või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit tervisekahju tekkimise kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 4