KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2185 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Teele Masin

§ 238alusel rahatrahviks 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. 3. Kr

MS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jätta menetluskulud Kalmer Joonase kanda.

1. Edastada käesolev kohtuotsus Kalmer Joonasele, tema kaitsjale ja PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatava otsuse sisu
2. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 04.06.2024 otsusega väärteoasjas nr 2780,24,007234 määras politseiametnik Alina Remets liiklusseaduse (

) § 34 lg 6 rikkumise eest

§ 238järgi Kalmer Joonasele karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 160 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis Kalmer Joonas 06.05.2024 Nõlvakaare 2, Raadi alevis, Tartu vallas, Tartu maakonnas autorongi, millel veos puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu tekkimine, lendumine ja pudenemine sõiduteele. Kalmer Joonas rikkus sellega

§ 34

lg 6 nõudeid, millega pani toime

§ 238järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Menetlusaluse isiku kaitsja Gunnar Leht on 20.06.2024 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse (täiendused 27.06.2024 ja 18.09.2024), milles taotleb tühistada Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse 04.06.2024 otsus väärteoasjas nr 2780,24,007234 ja jätta Kalmer Joonase menetluskulud kaevatava otsuse tegija kanda. Kaebuse esitaja selgitab, et juhitud sõidukil oli suur kast, mistõttu killustiku koorem kaaluga ca 26 tonni täitis vaid osa kastist, seega oli kast pooltühi. Killustik ei ulatunud kasti servadeni, ega saanud seetõttu pudeneda üle servade teekattele. Tegu oli linnasisese veoga, kus kiirus ei ületa 50 km/h. Killustik oli pigem niiske kui kuiv ja seetõttu tolmuvaba ning tavapärasemast raskem. Seega oli välistatud selle tolmamine või lendumine. Tegu oli raske kivikillustikuga (läbimõõduga 8 - 11 mm), mitte aga kerge puisteainega, mis igal juhul vajaks koorma katet. 16.08.2019 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 53 „Veose paigaldamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ regulatsiooni kohaselt peab juht olema visuaalselt veendunud koorma ohutuses ja alati ei pea ilmtingimata koormakatet kasutama. Seda oli
2. oktoobris toimunud Sõiduõppe ABC täiendkoolitusel selgitanud ka Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse juht politseikapten Priit Kiidron. Kalmer Joonas juhindus autoriteetse politseiniku poolt koolitusel õpetatust ning see tundus igati mõistlik ja loogiline. Kõik määruses loetletud tingimused olid sõiduki juhi Kalmer Joonase poolt täidetud. Veos oli paigutatud vastavalt oma eripärale nii, et see ei vajanud kinnitamist ja katmist, see ei ohustanud inimesi ega keskkonda, ei põhjustanud varalist kahju ega takistanud liiklust. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et kuigi tunnistaja väitis, et sõites veoki taga, oli näha, et koorem on üle ääre, oli see tunnistaja väide. Kaebuse esitaja selgitas, et antud koormat vedanud sõiduki kast ongi tagant poolt madalam ja sealt vaadatuna võib jääda mulje, et see ületab serva. Kohtuvälise menetleja tehtud foto on tehtud veoki kasti servadest kõrgemalt, mistõttu jääb mulje, et killustiku koorem ulatub üle kasti serva, kuigi tegelikult on see servadega samal joonel. Teiselt menetleja fotolt on näha, et kasti servades on ruumi. Sõidukiiruse juures 0-50km/h, on välistatud selle koorma tolmamine ja kui koormas on killustik, mis ei tolma, puudub igasugune vajadus hakata seda koormat katma. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
3. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas tehtud lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused. Menetlusaluse isiku juhitud veoauto vedas killustikukoormat, mis oli keskelt kuhjaga ja ulatus visuaalsel vaatlusel kõrgemale kasti servast ning oli katmata. Kuna politseipatrull samuti nägi seda koormat ja andis omapoolse hinnangu selle ohutuse osas, siis leiti et kuna koorem ulatub üle kasti serva, siis kiiruse tõustes võib sealt koormast tuulejõul ka peenemat liiva või kildu lendlema hakata. Seega selgitati isikule olukorda ning alustati menetlust. Menetlusalusele isikule on määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses ehk 160 eurot, mis on veidi madalam sanktsiooni keskmisest määrast, seega igati proportsionaalne ja õiguspärane. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja enda seisukohtade juurde, tuues välja, et politsei uuendab oma metoodikat, taktikat ja toimimisviise vastavalt kohtupraktikale. Kohtuväline menetleja leiab, et killustik fraktuuriga 8-11mm, mille terakesed võivad olla niisked, võivad olla kuivad, peab olema kaetud ka siis, kui see ei ületa serva, sest lahtises kastis hakkab siiski kiiruse ja kõigi muude füüsikaliste mõjutuste olemasolul tekkima tuulelont, mis veab natukenegi väiksemat sodi kohe ka kastist välja. Seda, et sees ei ole üldse peenemat tolmu, liivasodi ja muud, mis sealt võib lendama minna, seda ei saa garanteerida ükski veose vedaja ega laadija. Politseil tuleb killustiku ja muude fraktuuride lendlemise kohta päris palju väljakutseid, sest kuigi ei ole tegemist olnud nii jämeda killustikuga, mis oleks klaase lõhkunud, ei ole peene killu ja tolmurahe sõiduki värvi peal just meeldiv kogemus kellelegi. Kohtuvälise menetleja hinnangul aitab määratud karistus kujundada menetlusaluse isiku hoiakuid ümber, et tulevikus katta oma veosed kõik, mis vähegi on peenema killuga ja teoreetiliselt võivad ühel või teisel moel paigutades tekitada lendlevaid osakesi. KOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.
5. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
6. 06.05.2024 koostatud väärteoprotokollis nr 20240506137401 sisalduva kirjelduse järgi juhtis Kalmer Joonas 06.05.2024 kell 10.51 Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare tänav 2 aadressil Terminali tankla parklas autorongi, millel veos puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu tekkimine, lendumine ja pudenemine sõiduteele. Sellega rikkus Kalmer Joonas

§ 34

lg 6 nõudeid ja pani toime

§ 238järgi kvalifitseeritud väärteo.

7.

§ 238

kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 34

lg 6 sätestab, et veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

§ 34

lg 16 kohaselt kehtestab veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määrus nr. 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ sätestab autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid. Eelviidatud määruse § 3 lg 4 kohaselt tuleb veos paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Määruse § 3 lg 5 kohaselt peab sõiduki juht enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Määruse § 7 lg-st 1 tulenevalt võib veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavust kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil.

1. Kalmer Joonas märkis kohtuistungil, et
2. mail sõitis veosega Raadi lennuvälja lõpus asuvast asfalditehasest mööda lennuvälja. Politsei patrulliauto seisis Raadi autoaia kõrval. Kui jõudis oma sõidukiga autoaedadest mööda, siis nägi, et politseibuss hakkas talle järgi liikuma ja enne Raadi Terminali pandi vilkurid põlema. Kalmer Joonas peatas enda sõiduki bussitaskus ja siis suunati ta Terminali parklasse, kus kontrolliti tema dokumente. Ei teostanud üldse maanteesõitu, saatelehel oli kirjas, kuhu suundub. Sõitis Raadi lennuväljalt Tartu Teguri tänavale AS Tref-i selle koormaga, tegemist oli linnasisese tööga, kus ei kasvanud kiirus üle 50 km/h. Ilm oli sademeteta ja koormas oli eri niiskusega materjale. Kui võetakse hunnikust materjali, siis hunnikus on alati materjal niiske, sest niiskus püsib hunnikus sees. Ta pindmiselt kuivab tõesti ära tuulega, aga see ei pane seda lendlema kui see on jäme ja raske graniitkillustik. Koormakatet kasutatakse kui on näiteks liiv, kruus. Tolmuoht on alati kui fraktsioon hakkab nulliga. Siis on alati tolmamise oht kui just vihma ei saja. Veoki kast ei olnud ääreni täis, miinimum 7-8 tonni oleks võinud veel panna. Siis oleks triiki täis olnud. See, et seal väikene kühm oli üleval, selle kohta võib öelda, et oli võib-olla tõesti hästi pisike laadurijuhi näpukas. Et politsei nägi tagant seda hunnikut, on tingitud sellest, et haagis ongi sellise ehitusega poolhaagiskallur. Käru tagumine ots on madalam ja esimene on sadulast ja raami kõrgusest olenevalt püsti. Siis on tagant näha kergelt seda kuhilat. Veoki juhi kontroll algab sellest hetkest kui laadur peale laeb. Siis on juba ära näha, kas ja kui palju selles materjalis üldse võib tolmu sees olla. Ka jämedamast kivist tekib tahes-tahtmata mingisugune minimaalne tolm, kui kivi vastu kivi läheb, ikka pudeneb. Teiseks peab alati peale koorma laadimist käima autole ringi peale, sest alati on oht, et laadur, kuna tema on keskliigendiga auto, võib poetada alati „sirmile“, mis on luugi taga, ja see peab alati puhas olema. Sellega on politseiga väga palju pahandusi olnud ja mõistab, et kui sealt kivi kukub ja põrkab sõiduautol esiklaasi, lööb mõra sisse. Need asjad peavad alati ära kontrollima. Peavad olema veendunud, et koorem ei ole sattunud, ka laadur võib tõmmata selle koorma silumisega vastu kasti äärt, ja siis võibki terve kast olla tühi, aga ühest kohast on vastu äärt, ehk selle serva peal. Sealt võib küll tekkida, et üksiku kivi võib tuulega viia. Sellist asja selles koormas ei olnud. Kalmer Joonas oli täiesti veendunud, et selline koorma paigutus on kaasliiklejatele ohutu. 8-11 mm killustik, kui see on tõmmatud ääre peale võib sealt pudeneda, kui tekib tuulekott, tuleb nt hästi suur auto vastu. Muidu sealt ei tule isegi siis üle. Sellest kuhjast metsaveo auto vastutulekul seda ei võtaks kaasa. Ka 90 km/h kiirusel sellest koormast midagi ei pudeneks.
3. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt oldi
4. mail Raadi kandis liiklusjärelvalvet teostamas, kui märgati veokit, mille koorem oli peene killustik, mis ei olnud kaetud. Sõiduk võeti Raadi Terminali tanklas maha ja paarimees koostas väärteoprotokolli. Juht arvas, et see ei pea olema kaetud, kuna koolitusel oli väidetvalt nii öeldud või vähemalt tema sai nii aru. Killustik oli peenikese fraktsiooniga, pigem ühtlane väikestest koosnev, vist liigituks puistematerjali alla. Kui taga sõitsid, oli eemalt näha, et üle serva läheb. Silma jäigi sõiduk selle pärast, et koorem oli näha, et üle äärte ja katmata. Algul märkasid külje pealt, et koorem oli üle ääre. Märkamise hetkel võis sõiduk liikuda u 30 km/h, üle mille seal sõita ei saanudki. Killustik tundus kuiv olevat ja oli koormas paigutatud keskel kuhjaga, äärtes oli vaba ruumi. Kõnealusel kuupäeval oli sademeteta kuiv ilm. Ei mäleta nimeliselt tänavat, kus esimest korda sõidukit märkas, kuid võis olla autoaia juures. Sealt kuskil pool kilomeetrit sõitsid sõidukil järel kuni Terminali Tanklani. Selle kiiruse juures sõidukil järel sõites faktiliselt koorem ei tolmanud.
5. XXX 06.05.2024 saatelehelt nähtuvalt kuulub kaup nimetusega „TAU 8-11“ autoga nr XXX transportimisele TREF AS-i.
6. Väärteoasja materjalidele on lisatud 4 fotot. Fotod 1 ja 2 kujutavad vedavat sõidukit reg nr XXX ning haakes olnud kallurit reg nr XXX. Fotolt nr 3 nähtuvalt on kalluri kasti paigutatud killustik kahes suuremas kuhjas selliselt, et külgedel on mõningane vaba ruum. Foto nr 4 on tehtud veosekasti serva kõrguselt suunaga kasti sisemuse poole ning sellelt nähtub, et killustikukoorma ülemine osa ulatub vähesel määral üle kasti äärte.
7. Käesolevas asjas on võimalik lugeda tuvastatuks, et 06.05.2024 kella 10.51 ajal juhtis Kalmer Joonas Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare tänav 2 aadressil Terminali tankla parklas sõidukit Volvo FH460 registreerimisnumbriga XXX, mille haagises oli kallur registrinumbriga XXX. Kalluri veosekastis oli killustik fraktuuriga 8-11 mm, mis kuulus transportimisele AS-i TREF asukohaga Teguri tänaval, Tartus. Koorem oli katmata.
8. Fotodelt nähtuvalt oli veosekastis ühtlaselt pisemate osakestega killustik, mis oli pigem kuiv. Menetlusalune isik on samuti selgitanud, et hunnikust peale tõstes on erineva niiskusega killustiku tükke, kuid märg antud materjal ei olnud. Ka tunnistaja on kinnitanud, et pigem oli koorem kuiv. Killustik oli paigutatud kasti kahes kuhjas, mille ülemine osa ulatus vähesel määral üle kalluri kasti servade. Kaitsja on välja toonud, et foto on tehtud kasti servast kõrgemalt ja seetõttu jätab mulje justkui ulatuks koorem üle äärte, kuigi tegelikult ei ulatunud. Foto tegemise nurk, kõrgus ja objektiivi kalle mõjutavad fotol kujutatavat, samas sageli ei anna ka foto just eelnimetatu tõttu 100% inimsilmaga samaselt tajutut edasi. Seda, et koorem ulatus üle veosekasti servade kinnitas ka tunnistaja R. P., kes tõi välja, et sõiduk jäigi liikluses silma seetõttu, et killustikukoorem ulatus üle äärte ja oli katmata. Seega saab tuvastada kohtu hinnangul, et killustikukoorma ülemine osa ulatub vähesel määral üle kasti servade.
9. Kohtuväline menetleja on isikule ette heitnud, et Kalmer Joonas juhtis autorongi, mille veos puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu tekkimine, lendumine ja pudenemine sõiduteele. Seega heidetakse isikule ette tegevusetust.
10. Eelviidatud määruse nr 53 § 3 lg 5 ja 4 tulenevalt peab sõiduki juht enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele, sh et veos oleks paigutatud selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud selle pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Määruse § 6 lg 1 kohaselt tuleb avatud kaubaruumi kasutamisel veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.
11. Kohtu hinnangul, jättes 06.05.2024 pigem kuiva, väiksefraktuurse ja kalluri veosekasti servi osaliselt ületava killustikukoorma katmata, rikkus Kalmer Joonas

§ 34

lg 6 ja 16.08.2019 määruse nr 53 § 6 lg 1 sätestatud nõudeid, et veos peab olema kaetud, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.

§ 34

lg 6 ei eelda, et koorma nõuetekohase kinnitamata jätmise tulemusena oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju. Veos tuleb katta kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks. Kohtu hinnangul kõnealust veost arvestades selline oht esines ning isikult nõutav tegevus oli koorem katta. Kõigest 8 millimeetrit kuni 11 millimeetrit läbimõõduga kuivad kiviterakesed on siiski sedavõrd väiksed ja kerged, et täis kastiga ja osaliselt servade kõrgust ületava koormaga sõites ei ole ka linnakiirusel välistatud veose tolmamine, lendumine või pudenemine. Seda kuidas erinevate füüsikaliste mõjurite tulemusel võivad koormalt kivid lenduda selgitas ka menetlusalune isik ise, sh märkis ta et kivi kivi vastu liikumisel tekib tolm, sh koorma peale laadimisel. Seda tolmu satub ka veetava koorma sekka ning sõiduki liikumisel kiiruse kasvades, aga ka tuule tõustes, võib kivitolm lenduma hakata. Ka sõidu ajal liiguvad teatud määral killustikukoormas kivid teineteise vastu ning sõidukite vastuliikumisel tekkivate õhuvoolude tulemusel ei ole välistatud veose tolmamine, kiviosakeste lendumine või pudenemine, millise tulemusel võib tekkida kahju keskkonnale, isikute tervisele ja varale. 17. Seega tuli 06.05.2024 kell 10.51 Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare tänav 2 aadressil Terminali tankla parklas kinni peetud sõidukiga reg nr XXX (kalluri reg nr XXX) veetav veos katta, kuivõrd esines oht selle tolmamiseks, lendumiseks või pudenemiseks. 18. Jättes 06.05.2024 killustikukoorma katmata, rikkus Kalmer Joonas

§ 34

lg 6 ja 16.08.2019 määruse nr 53 § 6 lg 1 sätestatud nõudeid, et veos peab olema kaetud, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks. 19. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Kalmer Joonas juhtis 06.05.2024 kell 10.51 Tartu maakonnas Tartu vallas Nõlvakaare tänav 2 aadressil Terminali tankla parklas autorongi, millel veos puistematerjal (killustik 8-11) ei olnud nõuetekohaselt kaetud, millega ei olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose tolmu tekkimine, lendumine ja pudenemine sõiduteele. Seega on Kalmer Joonas rikkunud veoseveo nõudeid ning tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 238järgi. 20. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Kalmer Joonas süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et menetlusalune isik oleks varasema elukogemuse pinnalt pidanud aru saama, et katmata killustik võib teekonna jooksul tekitada tolmu, lenduda füüsikalist tegurite mõjul ja olla pudenemisohtlik. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Kalmer Joonase väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
3. Aset on leidnud tegu, milles Kalmer Joonast süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Kalmer Joonas on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
4. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistuse kohaldamisest
5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Kalmer Joonas on toime pannud

§ 238sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt.

Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga karistuse mõistmisesse puutuvalt. 26.

§ 238

kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Kalmer Joonast karistanud rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot.

1. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
2. Käesoleval juhul on

§ 238

sätestatud väärteo toimepanemise eest määratava rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut.

1. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohus lähtub süü suuruse hindamisel ka väärteo toimepanemise asjaoludest. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et kuigi koorem oli keskosast kõrgem koosnedes 8-11 mm läbimõõduga killustikust, mis oli katmata, ei kaasnenud antud teoga reaalset kahju. Tegelik sõitmine toimus kiirusel kuni 30 km/h ja pidi ka edasi saatelehe ning isiku selgituste kohaselt aset leidma linnakiirusel Raadilt Teguri tänavale, milline vahemaa ei ole ülemäära pikk. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Kalmer Joonase süü suurust saab hinnata keskmisest väiksemaks.
3. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Seetõttu piisab kohtu hinnangul Kalmer Joonase mõjutamiseks hoidumaks edaspidi sarnaste väärtegude toimepanemisest rahatrahvist, mille suurus on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra madalam. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot, põhjendatud võttes arvesse Kalmer Joonase süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid, ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, sanktsioonivahemiku esimese neljandiku ulatuses, on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
4. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,007234 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab Kalmer Joonasele

§ 238alusel rahatrahviks 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Menetluskulu

1. Kalmer Joonase kaitsja jurist Gunnar Leht esitas kohtule 31.10.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kaebuse esitaja kulu 600 eurot (tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta), mille palub kaebuse esitajale hüvitada.
2. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata ning kohtumenetluses valitud kaitsja menetluskulu tuleb jätta Kalmer Joonase kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak