← Eesti

2-23-4315/12

Obsah (7)§ 477§ 429§ 428§ 432§ 172§ 174§ 150

2-23-4315 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-4315 Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi V K, T Ž, J P, L V avaldus Narva linn

) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 alusel kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 2

(3)2-23-4315 Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev põhimõte kehtib ka loobumise avalduse puhul. Kuna korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist võib kohus algatada üksnes huvitatud isiku avalduse alusel, on isikul õigus ka avaldusest loobuda.

§ 429

lg 1 ja lg 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku- või menetlusosaliste huve. Tsiviilasjas on tekkinud olukord, kus korteriühistu esindajateks on nüüd avaldajad, L V on õigus korteriühistut üksi esindada. L V on väljendanud seisukoha, et tema on nõus menetluse lõpetamisega. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudutatud isikul avaldusest loobumise osas vastuväiteid ei ole. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse lahendit tegemata. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 172lg 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

Kooskõlas

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks menetluses kulusid tekkinud. Puudutatud isiku nimel vastuse esitanud A P tegutses korteriühistu seadusliku esindajana, seega ei ole korteriühistul õigusabikulusid tekkinud. Samuti ei tulene asja materjalidest, et korteriühistul võiks muid menetluskulusid tekkida. Kohus peab vajalikuks ka selgitada avaldajatele, et ei ole võimalik jätta menetluskulud endiste juhatuse ja initsiatiivgrupi liikmete S J, F A, A K, I M, L J, G B, N L, E A kanda. Need isikud ei ole menetluses menetlusosalisteks. Tsiviilasjas osales avaldajate vastaspoolena korteriühistu, seega lahendab kohus käesoleva menetluse raames ainult avaldajate ja korteriühistu võimalikke menetluskulusid. Kuna kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda ning korteriühistul ei ole menetluskulusid tekkinud, puuduvad menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Kohus märgib täiendavalt, et kui avaldajad leiavad, et endine juhatus või initsiatiivgrupp on korteriühistule kahju tekitanud, on võimalik pöörduda hagiga kohtusse kahju hüvitamise nõudes. Kahjuhüvitist ei ole võimalik menetluskuludena sisse nõuda. Kohus selgitab ka, et kooskõlas

§ 150lg 2 p-ga 2 võivad avaldajad taotleda poole tasutud riigilõivust tagastamist seoses avaldusest loobumisega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.