Obsah (9)

§ 45§ 43§ 18§ 44§ 46§ 49§ 8§ 54§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17572 Tsiviilasi A.N.i maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esind

§ 45

lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamise. 3/7

1. Kohus andis 12.12.2024 määruses võlgnikule võimaluse esitada kirjalik seisukoht varanimekirja, võlanimekirja ja usaldusisiku hinnangute suhtes hiljemalt 08.01.
2. Võlgnik vastavat õigust ei kasutanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine Pankroti väljakuulutamise taotluse lahendamine
3. Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
4. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (

) ei ole sätestatud teisiti (

§ 43). 9. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ning usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on maksejõuetusavalduse järgi töötasu juhutööde eest suurusjärgus 500 eurot kuus (dtl 35, 42). Võlgniku igakuised jooksvad kulud on võlgniku vara- ja võlanimekirjas ja usaldusisiku aruandes määratlemata, ent võlgniku maksejõuetusavalduses hindas võlgnik oma jooksvateks kuludeks 479 eurot. Võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 12 448,58 euro ulatuses (dtl 36, 44-45). Seejuures enamuse nõuetest moodustavad võlanõuded, ühe nõude puhul on tegemist rahatrahviga, ühe nõude puhul on tegemist alustamise tasuga ja ühe nõude liik on määratlemata. Kõigi nõuete puhul peale selle nõude, mille liik on määratlemata, on algatatud täitemenetlused (dtl 44-45). Võlgnikule kuuluvad LHV Pensionifondi XL (II samba fond) osakud väärtusega 9,50 eurot, ,muu vara võlgnikul puudub (dtl 40-42). Eeltoodud asjaoludest johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga (dtl 36, 46), et võlgnik on maksejõuetu ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
3. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
4. Usaldusisik Kristjan Aava andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg 6).
5. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
6. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8).

4/7 Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine

1. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
2. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (

§ 45lg 1).

18. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

§ 45lg-s 3 sätestatud alustel.

19. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud, et käesoleval juhul esineks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgniku kontoväljavõtte kohaselt näib võlgnik olevat külastanud 12.08.2022, 14.11.2022, 12.12.2022, 13.02.2023 hasartmänguteenuste osutajaid ja kulutanud seal kokku 260 eurot (dtl 5596). Kohtu hinnangul ei ole need külastused nii sagedased ja kulutatud summad nii suured, et jätta kohustustest vabastamise menetlus vara raiskamise kaalutlusel

§ 45

lg 3 p 4 alusel algatamata ning jätta võlgnik ilma võimalusest püüda kohustustest vabastamise menetluses oma kohustuste hoolika täitmise läbi saavutada kohustustest vabastamine ja uus majanduslik algus. Küll aga tuleks võlgnikul kaaluda endale vabatahtliku hasartmängude mängimise piirangu seadmist Maksu- ja Tolliametis, et võimalik hasartmängude mängimise jätkamine ei saaks kohustustest vabastamise takistuseks edasises kohustustest vabastamise menetluses. Kohtule ei ole teada, et esineks muid

§ 45lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 20. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1).

21. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (

§ 46lg 3).

Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 22. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 49lg 1).

23. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1). Menetluskulud 24. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). 5/7 25. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

26. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3). 27. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1110,00 eurot, millele lisandub käibemaks 244,2 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1354,2 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 9 tundi ja 15 minutit. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot jääb alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). 28. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1110,00 eurot, millele lisandub käibemaks 244,2 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1354,2 eurot. 29.

§ 54lg 2 teise lause ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

1. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 627,00 eurot, millele lisandub käibemaks 137,94 eurot ehk koos käibemaksuga 764,94 eurot (alustatud pooltunde 19 x 33).
2. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
3. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (registrikood 11966881), arveldusarve XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is (

§ 54lg 9).

6/7 KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

1. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
2. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
3. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (

§ 47

lg 1-2): • • • • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 35. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik 7/7