Obsah (7)

§ 51§ 26§ 27§ 60§ 61§ 62§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-1547 Haldusasi OÜ Contrailer kaebus Stat

) vastavatest sätetest, tulenevalt tegevuse eesmärgist. Statistikaamet on kohustatud täitma andmete kogumisel RStS § 1 lg 2 sätestatud eesmärki, mille kohaselt tuleb kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Sealjuures näeb RStS § 30 lg 1 ette, et riikliku statistika tegija teatab andmeesitajale piisavalt vara temalt kogutavate andmete koosseisu, nende kasutamise eesmärgi, statistilise töötlemise ja levitamise põhimõtted ning esitamise tähtpäeva. See 2 tähendab, et andmeesitajaid, kelle hulka kuulub kvartalipõhise küsimustiku 14512024 „Majandustegevus 2024. kvartal“ osas ka kaebaja, tuleb vastavalt

§ 51

lg 1 nõuetekohaselt teavitada neile haldusaktiga ehk antud juhul käskkirjaga pandud kohustusest koos esitatavate andmete koosseisuga. Lisaks on RStS § 30 lg-s 1 sätestatud nõue, et riikliku statistika tegija teavitab andmeesitajat vastutusest RStS sätestatud nõuete rikkumise eest. Kohustuse täitmise hõlbustamiseks on Statistikaameti veebilehel avaldatud ja kõigile kättesaadavad nii küsimustikud kui ka kohustatud andmeesitajate loetelu ning esitamise tähtajad. Lisaks on kaebajale 15.12.2023 saadetud teavitus andmete esitamise kohustuse kohta

1. aastal Statistikaameti kogumisrakendusest eSTAT koos detailsemat infot sisaldava lingiga nii äriregistri järgsele e-posti aadressile contrailer@contrailer.ee kui ka eSTAT-is tegevjuhi rolli täitva isiku aadressile mikk@contrailer.ee. Seega on kaebaja poolt viidatud eposti aadressid Statistikaameti kui riikliku statistika tegija jaoks suhtluskanaliks andmeesitajaga seoses küsimustiku täitmise kohustuse ja tähtaja meelde tuletamisega, et vähendada varakult riske ka kliendi vaatest, et kohustus jääb teatud asjaoludel täitmata. Vahemikus 16.04.2024-13.05.2024 saatis Statistikaamet kaebaja poolt kogumisrakenduse eSTAT kaudu eSTAT-is tegevjuhi rolli määratud isiku aadressile mikk@contrailer.ee küsimustiku 14512024 „Majandustegevus
2. kvartal“ andmete esitamise kohustuse tähtaegse (21.04.2024) täitmise tagamiseks neli meeldetuletust enne nõude kohtutäiturile suunamist. See toimus 5 päeva enne andmete esitamise tähtpäeva ning vastavalt 3, 7 ja 20 päeva pärast seda. Vastustaja ei nõustu, et Statistikaamet saanuks ettekirjutus-hoiatuse edastada otse kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile sarnaselt Statistikaameti kogumisrakenduse eSTAT kaudu toimuva suhtlusega. Selleks seab oma piirangud haldusmenetluse seadustik. Kui

§ 26

lg 3 kohaselt loetakse dokument postiga kättetoimetamisel menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud, siis elektroonilise kättetoimetamise korral on teistsugused reeglid. Elektrooniline tähitud kiri on võrdväärne paberil edastatava tähitud kirjaga, kuivõrd

§ 27

lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Konkreetse elektroonilise kanali (infosüsteem, e-post jms) kasuks otsustab haldusorgan otstarbekusest lähtudes. Siin on eelkõige mõeldud, et kui haldusorgan on loonud asjakohase infosüsteemi, siis on mõistlik eeldada, et dokumentide kättetoimetamine toimub läbi selle süsteemi. Statistikaamet ei ole loonud endale

tähenduses infosüsteemi dokumentide elektrooniliseks kohaletoimetamiseks. Kogumisrakenduse eSTAT puhul on tegemist elektroonilise andmeedastuskeskkonnaga küsimustike täitmiseks, mitte dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks mõeldud infosüsteemiga. Statistikaamet on sarnaselt mitmete teiste riigiasutustega sõlminud riigihanke läbiviimise tulemusena AS-ga Eesti Post, mis Omniva kaubamärgi all osutab postiseaduse alusel universaalset postiteenust, postiteenuste tellimise lepingu. Postiseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt kuulub universaalse postiteenuse hulka kirisaadetise edastamine tähtsaadetisena. Alates

1. aastast kasutas Statistikaamet Omniva poolt pakutavat elektrooniliselt üleantavate kirjade saatmise rakendust Kirjakeskus, mis hõlmas ka tähitud e-kirjade edastamist. Nimetatud rakendus suleti Omniva poolt alates 31.05.
2. Vastustaja kinnitab, et Statistikaametini ei ole jõudnud info, et kaebaja oleks pöördunud Omniva poole täiendavate küsimustega kaebajale saadetud teatise päritolu väljaselgitamiseks. Tavapäraselt Statistikaamet laadis Omniva Kirjakeskusesse kirja saaja nime, registrikoodi ja äriregistri järgse e-posti aadressi ning lisas digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Saadetud kirjale tekkis staatus „Edastatud“. Kui saaja avas kirja, tekkis staatus „Kättetoimetatud“ ja oli näha kirja vastuvõtja. Statistikaamet Kirjakeskuse kasutajana sai jälgida staatuse muutumist 3 ning kui saaja ei avanud kirja, siis kiri jäigi staatusesse "Edastatud". Siin on Statistikaamet juhindunud

§ 27

lg 2 p-st 3, mille kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks juhul, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. On esinenud juhtumeid, kus ettevõtte esindaja on probleemide korral kirja avamisel pöördunud Omniva poole, millest Omniva kliendihaldur on Statistikaametit teavitanud ning teatud juhtudel on vastav kiri edastatud paberkandjal. Statistikaameti praktikas on ühel korral ettevõtte esindaja pöördunud küsimusega, miks tähitud kirjal ei ole infot tegeliku kirja saatja kohta. Sellest tulenevalt pöördus Statistikaamet 18.11.2022 Omniva kliendihalduri poole. Omnivalt saadud info kohaselt ei olnud neil kohustust näidata saatja infot, kuna info etähtkirja osas oli avaldatud nende kodulehel, kus oli välja toodud lingi näidis, mis saabub saajale e-posti aadressile. Sealjuures tõid nad alusena välja universaalse postiteenuse tüüptingimustes sätestatu ehk postisaadetise saabumise teade on saajale edastatav teade saadetise saabumise ja selle väljastamise koha kohta. Saadetise saabumise teade edastatakse saajale postkasti kaudu. Vastustaja viitab siinkohal asjaolule, et kohtupraktikast tulenevalt on juriidilistele isikutele seatud kõrgemad nõuded posti vastuvõtmisel. Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada oma posti korraldus. Vastustaja ei nõustu, et Statistikaamet on piiranud ligipääsu eSTATi keskkonnale ebavõrdsetel alusetel. Vastavalt Statistikaameti kodulehel avaldatud juhendile tuleb eSTATiga liitumiseks ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus eSTATis, autentides ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Taotluse alusel loob Statistikaamet ettevõttele/asutusele tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid. Seega on kasutusõigustel erinevad profiilid. Kõige tähtsam roll on tegevjuht, kes on esindusõiguslik isik äriregistris ja kellel on eSTAT-is kõik lisamise, muutmise ja täitmise õigused. Tegevjuht vastutab andmete esitamise kohustuse täitmise eest ja tal on ainsana õigus hallata jaotist „Nõusolekud“ andmete avaldamiseks ning tema saab eSTAT-is luua ja kustutada peakasutaja, andmeesitaja ja parooliga andmeesitaja õigusi. Seega saab esindusõiguslik isik äriregistris ise otsustada, millise rolli ta kellelegi enda ettevõttest määrab. Samas on olemas vastav tugi, kui peaks tekkima tõrkeid süsteemi kasutamisel. Vastustaja on kontrollinud vahemikus 23.08.2016 – 23.05.2024 kaebaja poolt eSTATi keskkonnas teostatud toiminguid seoses kasutusõiguste määramisega 23.08.2016 – 24.07.2018 oli Andrus Lode roll peakasutaja ning alates 24.07.2018 tema ja eelmise tegevjuhi rolli täitja õigused blokeeriti ja uueks tegevjuhiks oli määratud Mikk Miller. Kuni 21.05.2024 ei ole rollide osas midagi muudetud. Pärast seda on tehtud keskkonnas kokku 18 toimingut kuni 23.05.2024, mille jooksul on korduvalt muudetud, kustutatud ja loodud tegevjuhi roll, jättes lõpptulemusena tegevjuhiks Mikk Milleri ja peakasutajaks Andrus Lode. Arvestades, et kaebaja ettevõttel on alates

1. aastast nelja erineva Statistikaameti küsimustiku täitmise kohustus tulenevalt vastavasse valimisse kuulumisest, ei saa pidada tõenäoliseks, et rollide muutmise vajadus tekkis alles küsimustiku 14512024 „Majandustegevus
2. kvartal“ täitmisel. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lõike 1 kohaselt on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 16.05.2024 Statistikaameti kontrollimisel selgus, et kaebajal olid andmed vaatamata korduvatele meeldetuletustele esitamata ning sunniraha vabatahtlikult tasumata. Samuti ei ole kaebuse esitaja kordagi pöördunud Statistikaameti poole ning teavitanud täiendavast kohustuse edasilükkamise vajadusest. Sellest tulenevalt andis Statistikaamet samal päeval OÜ Contrailer võlgnevuse üle kohtutäiturile kohtutäiturite portaali ETIS vahendusel. RStS § 39 lg 1 annab Statistikaametile õiguse teha statistika tegemiseks kogutavate andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutusi. Siinjuures on oluline, et kogu andmete esitamise kohustuse 4 täitmise perioodi jooksul püüab Statistikaamet teha andmeesitajatega igakülgset koostööd ning tõrgete korral pakub võimalusi saada tuge andmete sisestamisel või pikendada tähtaegu. Seega ettekirjutus riikliku järelevalve meetmena võetakse kasutusele nende andmeesitajate puhul, kes jätkuvalt eiravad neile pandud kohustust ega soovi teha koostööd Statistikaametiga lahenduste leidmiseks. Kaebaja on jätnud küsimustiku „Majandustegevus kvartal“ varasemate aastate andmed tähtaegselt esitamata vaatamata korduvatele meeldetuletustele, kuigi teiste kaebaja ettevõttega seotud Statistikaameti küsimustike puhul on andmed esitatud pärast kaebaja esindajaga ühenduse võtmist. Tulenevalt asjaolust, et selline tegevus ei saa asutuse ressursi vaatest olla mõistlik, pidas Statistikaamet asjakohaseks teha küsimustiku „Majandustegevus kvartal“ andmete esitamata jätmise osas ettekirjutuse. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Vaidlusalune Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus-hoiatus nr. 1.8-6/00928 (edaspidi ettekirjutus või ettekirjutus-hoiatus) on haldusaktiks

§ 51

lg 1 mõistes.

§ 60

lg 1 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.

§ 61

lg 2 esimene lause sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

§ 62

lg 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks haldusmenetluse seaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatud korras isikule kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Vaidlusaluse ettekirjutusega pandi kaebajale peale täiendavaid kohustusi, mistõttu tuli ettekirjutus kaebajale kätte toimetada. Kaebaja on seisukohal, et kaebajale Omniva poolt saadetud elektroonilise tähitud kirja teavituse saatmisega ei toimetatud kaebajale ettekirjutust nõuetekohaselt kätte. Kaebaja sai ettekirjutustes teada alles 20.05.2024 läbi kohtutäituri ja ettekirjutus enne seda kehtima ei hakanud. Vastustaja on seisukohal, et Omniva poolt elektroonilise tähitud kirja saabumise teavitusega kaebaja e- posti aadressile saab lugeda ettekirjutuse kätte toimetatuks.
3. Tähitud e-kirjaga dokumendi kättetoimetamise kohta Omniva vahendusel seaduses eriregulatsioon puudub. Dokumendi kättetoimetamisel nn. tähitud e-kirjaga tuleb rakendada

-s sätestatud elektroonilise kättetoimetamise kohta kehtivaid nõudeid.

§ 27

lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil.

§ 27

lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumenti saab lugeda kätte toimetatuks. Üldjuhul saab dokumendi kätte toimetatuks lugeda vaid siis, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Sellistel juhtudel on isik oma aktiivse tegevusega andnud haldusorganile märku, et ta on dokumendi kätte saanud.

§ 27

lg 2 p-d 3 ja 4 näevad ette juhud, mil dokument loetakse kätte toimetatuks pelgalt teatud elektronposti aadressidele saatmisega.

§ 27

lg 2 p 3 sätestab, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kätte toimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Vaidlus puudub selles, et vastustaja ei saatnud ettekirjutust kaebaja äriregistrisse kantud elektronpostile ega saatnud ka sellekohast teadet. Kaebajale saatis teate elektroonilise tähitud kirja saabumise kohta Omniva. Teates oli märgitud, et kaebajale on saabunud e-tähtkiri, kuid puudus info sarnaselt paberil saadetava tähitud kirjaga, kes kaebajale tähitud kirja saadab. Puudus ka igasugune info, mida kaebajale saadetakse, oli vaid link, millelt oli võimalik sisse logides tähitud kirjaga tutvuda. Kohus nõustub kaebajaga, et selliselt ei saa lugeda ettekirjutust kätte toimetatuks, teates oleks vähemalt pidanud olema info, kes tähitud kirja kaebajale saadab.

§ 27

lg 2 p 3 nähakse ette dokumentide kättetoimetamise fiktsioon ning elektronposti aadressi omajal on hoolsuskohustus ise tagada, et ta saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte. Fiktsioon ei saa kehtida olukorras, kus isik ei saanud ette teada, et haldusorgan kavatseb oma 5 dokumendi just selle suhtluskanali kaudu teatavaks teha. Kättetoimetatuks lugemine eeldab, et kaebaja mõistab selgelt, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt. Eeltoodu kohaselt oleks Omniva poolt saadetud teated pidanud sisaldama vähemalt seda, kellelt tähitud kiri pärineb ja eelduslikult ka tähitud kirja pealkirja, mis oleks omakorda kaebajale indikeerinud, et talle on saadetud dokument, mis paneb talle peale kohustusi. Või oleks vähemalt tulnud vastustajal kaebajale varasemalt öelda, et ta saadab kaebajale ettekirjutuse. Kokkuvõtvalt nõustub kohus kaebajaga, et Omniva poolt saadetud teadetega ei saa pidada vastustaja ettekirjutust kätte toimetatuks ja kaebajale toimetati ettekirjutus kätte alles 20.05.2024 kohtutäituri kaudu. Ettekirjutus hakkas kaebaja suhtes kehtima 20.05.2024. Nimetatud ajaks oli ettekirjutuses näidatud kohustuste täitmise tähtaeg 10.05.2024 möödunud ja kaebajal polnud võimalik enam tähtaegselt ettekirjutust täita. 9. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes on rikutud ka ärakuulamiskohustust. Kuigi kaebaja sellele otseselt ei tugine on ärakuulamiskohustuse rikkumine otseselt kaasa toonud kaebaja kohustuse sunniraha tasumiseks.

§ 40

lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamine võimaldab isikul nõustumise korral täita kohustus ilma täiendavate kuludeta. Siiski sätestab

§ 40

lg 3 ka erisused, mille esinemisel võib haldusmenetluse läbiviimisel jätta menetlusosalise arvamuse ja vastuväited ära kuulamata. Antud juhul on kohus seisukohal, et nimetatud aluste kohaldamiseks ettekirjutus- hoiatuse andmise menetluses eeldused puudusid. Kaebaja on pärast ettekirjutuse kättesaamist 20.05.2024, koheselt tasunud sunniraha ja täitnud ettekirjutuses toodud nõuded. Ühtlasi on kaebaja ka välja toonud, et kaebajal oli ka probleeme eSTAT keskkonda ligipääsuga, mida tõendab vastustaja poolt menetlusse esitatud andmeesitajaga seotud toimingute ajalugu, kus ajavahemikul 21.05 kuni 23.05 on kaebaja teinud kokku 18 toimingut. Kui kaebaja suhtes oleks enne ettekirjutushoiatuse andmist viidud läbi nõuetekohane ärakuulamine, on enam kui tõenäoline, et kaebaja oleks koheselt täitnud oma kohustuse ja sunniraha rakendamine poleks olnud vajalik. Pealegi oleks ärakuulamise käigus saanud vastustaja kontrollida, kas kaebajale tema suhtes tehtud ettekirjutus- hoiatus siiski kohale jõudis või mitte. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus- hoiatus nr. 1.86/00928 on õigusvastane ja tuleb tühistada.

1. ATSS § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 sätestab, et sunnivahendit ei tohi rakendada kui ATSS § 8 lg 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud. Antud juhul ei olnud sunnivahendi rakendamise hetkel kaebaja suhtes kehtivat ettekirjutust, sest kohtu hinnangul ei tehtud vastustaja poolt kaebajale ettekirjutust korrektselt teatavaks ehk ei toimetatud kätte. Kuna kehtiv ettekirjutus puudus, ei tohtinud kaebaja suhtes sunniraha rakendada. Isegi, kui hinnata, et kaebajale toimetati ettekirjutus korrektselt kätte ja ettekirjutus oli sunniraha rakendamise hetkel kehtiv (millega kohus ei nõustu), ei oleks sunniraha tohtinud kaebaja suhtes siiski rakendada. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.04.2015 otsuse nr 33-1-72-14 punktis 19 selgitanud, et sunniraha rakendamise menetluses tuleb isikut teavitada sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha sissenõudmise alustamist. Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Kohtule ei selgu, et kaebajat oleks teavitatud sunniraha rakendamisest. Kui kaebajat oleks teavitatud, oleks see andnud järjekordse võimaluse kaebaja suhtes kontrollida ettekirjutuse kättesaamist, kohustuste täitmist ja sunniraha tasumist ilma kohtutäiturit 6 kaasamata. Vastustaja kaebajat ei teavitanud, mistõttu on vastustaja käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Riigikohtu halduskolleegium on oma 27.10.2015 lahendi nr 3-3-1-31-15 punktis 12 selgitanud, et kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; RVastS § 11 lg 2). Tasutud kohtutäituri tasu hüvitamiseks tuleb esitada hüvitamisnõue (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 12). Eeltoodu kohaselt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus- hoiatuse nr. 1.8-6/
4. Ühtlasi kohustab kohus Statistikaametit tagastama tasutud sunniraha 200 eurot. Ülejäänud nõude summa (73,20 eurot) on kohtule arusaadavalt kohtutäituri tasu, mille nõudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri tasu hüvitamiseks tuleb kaebajal esitada hüvitamisnõue.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab kaebuse tühistamisnõudes ja enamikus osas heastamisnõudes ehk kohtu hinnangul rahuldab kohus kaebuse 75% ulatuses. Kaebaja tasus riigilõivu 20 eurot. 75 % 20st eurost on 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 7