Obsah (5)

§ 152§ 45§ 43§ 108§ 175

X HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3142 Määruse kuupäev 28. jaanuar 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 18. augusti 2024. a taotlusele nr

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja
2. augusti
3. a taotlusele nr 3-24/2-2/
4. Arvestades, et Viru Vangla vastas kaebaja eelnimetatud taotlusele
5. jaanuari
6. a kirjaga nr 6-7/3-25/157-3, leiab kohus, et kohustamisnõudes menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
7. Vastavalt

§ 152

lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 7. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu

§ 45

lg-st 2 tulenevad piirangud.

§ 152

lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule selge eelise ehk õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel.

1. Kaebaja
2. jaanuari
3. a vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Juhul, kui vangla peaks tulevikus jätma talle antud tähtaja jooksul vastamata kaebaja esitatud taotlusele, tuleks kaebajal vaatamata vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisele kaebajal esitada kohustava sisuga vaie kaebaja taotluse lahendamise nõudes. Tuvastamisnõude rahuldamine ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Ka ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib esitada kahju hüvitamise kaebust, mistõttu annaks õigusvastasuse tuvastamine talle reaalse eelise kahju hüvitamiseks, ega teatanud talle tekitatud menetluskuludest, mis kaebuse põhjendatuse korral oleks võimalik kaebaja kasuks välja mõista (vt Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3-18-2249, p 9).
6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ning lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud. 10.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, siis pole kohtul vajalik analüüsida, kas vastustaja vastas kaebaja taotlusele kaebuse esitamise tõttu, ning võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2