← Eesti

4-24-3377/17

Obsah (5)§ 68§ 66§ 16§ 47§ 48

Väärteoasi nr 4-24-3377 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30. oktoober 2024. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piir

§ 68lg 2 alusel arvata karistusaja hulka Priit Palmipuu kinnipidamise aeg 16. oktoober 2024. a kell 08.54 – 17. oktoober 2024. a kell 12.51, s.o üks

(1)päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on üheksa
(9)päeva aresti.

§ 66lg 1 alusel on Priit Palmipuul kohtuotsuse jõustumisel õigus karistust kanda osade kaupa. Priit Palmipuu ärakandmata karistus üheksa

(9)päeva aresti tuleb tema poolt ära kanda hiljemalt
  1. detsembriks
  2. a, kandes korraga mitte vähem kui kaks
(2)päeva aresti. Priit Palmipuule mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas. Kohtu poolt määratud karistuse kandmise tähtaja mittejärgimisel Priit Palmipuu poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu. Väärteoasjas olev DVD-plaat jätta toimiku materjalide juurde. Kohtuotsus edastada Priit Palmipuule, tema kaitsjatele, Tartu Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise 1 soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Väärteoprotokolli nr 2780,24,016543 kohaselt juhtis Priit Palmipuu
  1. oktoobril
  2. a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
  3. novembril
  4. a. Sellega rikkus Priit Palmipuu liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatut ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil tunnistas Priit Palmipuu väärteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku sõnul oli tal vaja minna XXX juurde korstnapitsi parandama, sest neil oli päästeameti poolt pandud kütmise keeld. Ta alustas sõitmist oma kodust ja kasutas sõitmiseks Volkswagen Crafter bussi, mis kuulub tema tuttavale, kuid seisis tema maja ees. Sõiduki omanik ei teadnud, et Priit Palmipuu seda sõidukit kasutab. Menetlusalune isik avaldas, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, kuid ta on läbinud 2007-2008 aastal autokooli ning tegemata on üksnes eksamid. Tal on ka varem samalaadseid rikkumisi olnud, mille eest on määratud karistuseks nii aresti, üldkasulikku tööd kui ka rahatrahvi. Priit Palmipuu avaldas, et arestiga ta nõus ei ole, sest peab käima tööl ja XXX ülal pidama ning soovis rahatrahvi määramist. Kaitsjad leidsid, et arest ei ole põhjendatud, sest tegu ei olnud niivõrd raske, et isik tuleks ühiskonnast isoleerida. Priit Palmipuu oli kaine ning ei pannud oma käitumisega kedagi ohtu. Samuti pidasid kaitsjad vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et juhtimiselt kõrvaldamise otsuse näol on tegemist haldustoiminguga, mis kehtib kuni juhtimisõiguse saamiseni, mistõttu ei ole Priit Palmipuul kunagi võimalik enam LS § 201 lg 1 sätestatud koosseisu alla sattuda, sest haldustõkend kehtib kuni surmani või kuni politsei selle kas tühistab või kehtetuks muudab. See aga tähendab, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Samuti jääb kaitsjate hinnangul õhku XXX ja XXX küsimus ajal, mil menetlusalune isik kannab aresti. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Priit Palmipuu süü on tõendamist leidnud ning teda tuleks karistada 10 päevase arestiga, millest arvestada maha kinnipidamisel viibitud aeg. Kohtu seisukoht Priit Palmipuule heidetakse väärteoasjas ette, et ta juhtis
  5. oktoobril
  6. a Tartu maakonnas Kõnnu külas Kõnnu-Ahunapalu teel kella 08.54 ajal mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samas oli Priit Palmipuu juba varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
  7. novembril
  8. a. Toimiku materjalidest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 9) ja isiku kinnipidamise protokolli (tl 7) kohaselt juhtis Priit Palmipuu Tartu maakonnas Kõnnu-Ahunapalu tee
  9. km-l
  10. oktoobril
  11. a kell 08.54 mootorsõidukit VW Crafter registreerimismärgiga XXX. Asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal Priit Palmipuul juhtimisõigus puudub, nähtub detailandmete päringu väljavõttest (tl 10). Seda, et Priit Palmipuu on juba varasemalt mootorsõidukit juhtinud ilma vastavat õigust omamata, tõendab
  12. novembri
  13. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 11). Priit Palmipuu on tunnistanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning on andnud selgitusi mootorsõidukiga sõitma asumise asjaolude kohta. 2 Seega tuleb lugeda tõendatuks, et juhtides
  14. oktoobril
  15. a mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud, pani Priit Palmipuu toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 kohaselt. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Kohus leiab, et Priit Palmpuu tuleb süüdi tunnistada mootorsõiduki juhtimises ilma vastavat õigust omamata ja seda korduvalt. On ilmne, et Priit Palmpuu oli
  16. oktoobril
  17. a autoga sõitma asudes teadlik, et tal puudub juhtimisõigus kuna ta ei ole seda kunagi omandanud. Samuti on teda ka varem juba korduvalt karistatud samasuguse rikkumise eest. Priit Palmipuu on oma tegu tunnistanud ning selgitanud selle toimepanemise põhjuseid – tal oli vaja XXX juurde korstnapitsi parandama minna ning ta asus tahtlikult mootorsõidukit juhtima, kuigi teadis, et tal puudub selleks seaduslik õigus. Kuna teda on juba varem mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, siis on ta ka teadlik asjaolust, et selline teguviis on karistatav. Seetõttu leiab kohus, et Priit Palmipuu pani süüteo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Kohus ei ole tuvastanud Priit Palmipuu puhul õigusvastasust ega süüd välistavate asjaolude esinemist. Eeltoodu alusel on põhjendatud Priit Palmipuu LS § 201 lg 2 järgi süüdi tunnistada. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 47

kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

§ 48sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Priit Palmipuu süü suuruse määramisel arvestab kohus, et isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel väiksemal teel, mitte suure liiklustihedusega maanteel. Samas tuleb arvestada, et tegemist oli tööpäeva hommikuga, kus liiklustihedus ka sellisel teel võib olla tihedam. Kuigi menetlusalune isik ise kinnitas, et teisi liiklejaid sel hetkel teel ei olnud, siis ei saanud ta seda eeldada sõitma asudes. Ta viibis autos üksinda, mis tähendab, et kuigi juhtimisõiguseta rooli asumine ei ole mitte üheski olukorras õigustatud, lõi menetlusalune isik kõiki asjaolusid kogumis arvestades sel korral oma käitumisega väiksema ohu. Menetlusalune isik selgitus, et ta on umbes aastatel 2007-2008 käinud autokoolis, mis on aga jäänud lõpetamata, näitab, et ta ei adu millist ohtu ta tegelikult liikluses kujutab, kui juhib mootorsõidukit, kui tema õpingustest autokoolis on möödunud märkimisväärne aeg ja mis ei ole lõppenud tema juhtimisoskuste ja -võimekuse kinnitusega ning talle ei ole antud riigi poolt volitusi asuda juhtima suurema ohu allikana käsitletavat sõidukit. Priit Palmipuud iseloomustavana tuleb kindlasti arvestada ka tema varasemat käitumist liikluses. Teda on karistusregistri õiendi kohaselt viimati väärteokorras karistatud LS § 201 lg 2 järgi

  1. novembril
  2. a. Samuti nähtub, et tegelikult on teda ka varasemate aastate jooksul korduvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud. Politsei menetlusinfosüsteemi väljavõttest on näha sedagi, et menetlusalusest isikust kui lubadeta sõitvast meesterahvast on ainuüksi
  3. aastal politseid teavitatud lisaks käesolevale väärteoasjale vähemalt neljal korral. Seega ei ole Priit Palmipuu käitumises liikluseeskirjade täitmise ja liiklusohutuse tagamise seisukohalt näha mitte mingisuguseid paranemise märke, vastupidi – tema ühiskonnaohtlikkus on kestev. Tema käitumist ei ole muutnud ka temale varasemalt mõistetud eriliigilised karistused. Priit Palmipuu selgitas kohtuistungil, et tema juhilubadeta sõitmise jada ei ole jätkunud, sest ta pole igapäevaselt sõitnud. Ta leidis, et kui naaber ei oleks tema peale kaevanud, ei oleks politsei teda ka kätte saanud. Kohtu hinnangul on selline avaldus 3 murettekitav ning näitab eriti selgelt menetlusaluse isiku küünilist suhtumist õiguskorda ja oma väärkäitumise võimalikesse negatiivsetesse tagajärgedesse. Priit Palmipuu on ilmselgelt juhtinud mootorsõidukit oluliselt rohkem, kui seda kajastab tema karistusregister. On alust arvata, et ta loodab lihtsalt mitte n-ö vahele jääda või pääseda kergemal viisil, mida ta ka kohtistungil ennastõigustavalt väljendas, et kui keegi naabritest ei oleks kaevanud, ei oleks ta politseile vahele jäänud. knaa ja on valmis, vaatamata juba varasematele kogemustele karistuste näol, siiski riskima nii enda karistamisega kui ka ohtu seadma teisi ühiskonnaliikmeid. Kohus ei ole tuvastanud, et Priit Palmipuu suhtes esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud ning möönnud, et täna käituks ta samas olukorras teisiti. Ta asus seisukohale, et ta oleks pidanud leidma kellegi, kes oleks teda XXX juurde viinud, kuid niivõrd kiiresti ta seda teha ei saanud. Kohtu hinnangul annavad menetlusaluse isiku kohtuistungil antud selgitused ning tema tegevuse korduvus piisavalt alust kahelda, et isik ka tegelikult mõistab oma tegevuse väärolemust. Kohus leiab, et korstnapitsi parandamise vajadust ei saa pidada niivõrd aegkriitiliseks tegevuseks, mis tingiks ilma juhtimisõiguseta rooli asumist. Menetlusalune isik sai oma XXX abivajadusest teada vähemalt eelmisel päeval ning kohtu hinnangul pidanuks see andma talle piisavalt aega ja võimalust võimalike alternatiivide väljaselgitamiseks. Seda enam, et tema XXX elukoht on tema omast kõigest viie kilomeetri kaugusel. Väärteoasja materjalidest ning Priit Palmipuu antud selgitustest saab järeldada, et juhtimisõiguseta sõitmisest võib olla kujunemas menetlusaluse isiku jaoks elustiil ning on alust arvata, et pigem kahetseb ta vahele jäämist ja karistada saamist, mitte aga oma tegevust kui sellist. Kohus arvestab Priit Palmipuule karistuse mõistmisel tema süü suurust, varasemaid karistusi, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Oluline on siinkohal arvestada, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske väärteoga, mis võib kaasa tuua väga raskeid tagajärgi nii rikkujale endale kui ka kõigile teistele avalikus ruumis liiklejatele. Selline tegevus väärib eelkõige selle levimuse ja ohtlikkuse tõttu ühiskonnas selget taunimist ja hukkamõistu. Käesoleval juhul ei ole järjekordne kergema karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega. Priit Palmipuule on alles eelmise aasta novembris juhtimisõiguseta sõitmise eest karistuseks määratud rahatrahv ja eelneva elu jooksul on teda samasuguse rikkumise eest korduvalt nii rahatrahvide, üldkasuliku töö kui ka arestiga karistatud. Kõik need varasemad sekkumised pole tema õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Oluline on kohtu hinnangul arvestada, et esitatud maksekorralduse kohaselt maksis menetlusalune isik viimase rahatrahvi ära alles kolm päeva enne kohtuistungit ning ka selle jaoks andsid XXX talle vahendeid. Kuigi Priit Palmipuu kaitsjad on kohtule esitanud töövõtulepingu, nähtub sellest selgelt, et leping on sõlmitud alles
  4. oktoobril
  5. a, seega on töösuhe alles väga värske ja eeldatavad sissetulekud ei ole teada. Samuti on isikul mitu XXX. Seega ei ole põhjendatud Priit Palmipuule järjekordselt määrata rahalist karistust, mille täitmine tema enda poolt oleks küsitav või mis paneks raskesse olukorda tema perekonna või tema näiteks järjekordselt XXX, kes peavad oma täiskasvanud töövõimelise XXX eest nö karistust kandma. Isiku varasem korduv käitumine ja karistustest mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et kergemaliigiline karistusliik talle mingit õiguskuulekusele suunavat mõju ei avalda. Samuti ei täidaks see ka karistusena oma eesmärki, kuna nii üldise kohtupraktika kui ka seaduse mõttest tulenevalt määratakse iga järgmine karistus, mis ei ole isikut positiivselt mõjutanud hoiduma uutest süütegudest, varasemast raskem. Kui isegi eeldada, et ka raskemaliigilisem karistus isikut uute õigusrikkumiste toimepanemisel ei mõjuta, siis vähemalt rikkuja eemaldamine mingiks ajaks ühiskonnast annab ülejäänud isikutele suurema turvatunde. Eeltoodut arvestades on põhjendatud määrata Priit Palmipuule karistuseks arest, siiski eeldusega, et seekordne karistus teda rohkem mõjutab. Samas arvestab kohus, et kuna Priit Palmipuul on XXX ja ta on äsa saanud töö, siis on mõistlik võimaldada tal karistuse 4 kandmine ositi. Selline karistuse täitmise viis võimaldab Priit Palmipuul käia karistuse kandmise kõrvalt tööl ning tegeleda XXX eest hoolitsemisega. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks märkida, et vaatamata Priit Palmipuu kaitsjate osundatule, ei lahendata väärteomenetluses perekonnaõiguslikke küsimusi. Priit Palmipuu elab koos XXX, mistõttu ei näe kohus probleeme XXX või XXX osas ajal, mil Priit Palmipuu kannab mõne päeva kaupa talle tema õigusvastase käitumise eest mõistetud aresti. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111 ja §
  6. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.