lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 2.5 Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasjanr 2-24-134749 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 2.6 Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt
2.7 Pooled välistavad tulenevalt
Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada. 2.8 Pooled annavad tahteavalduse sõlmida kohtulik kompromiss toodud tingimustel ilma nõude aluseks olevate asjaolude täiendavat kontrollimist kohtu poolt.
§de 430 lg 1 ja 2 ning § 432 alusel. Pärnu Maakohus edastas kompromissi kinnitamiseks Harju Maakohtule.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses
seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus edastas menetlusosalistele 14.01.2025 kirja, milles juhtis tähelepanu, et menetlusosalised soovivad kompromissi raames mh leppida kokku viivistes summas 689,72 eurot, samas kui põhivõlgnevuse suuruseks on kompromissis märgitud 288,48 eurot. Kohus leidis, et avaldajal tuleb kohtule selgitada, kuidas on nimetatud viivise suurus mõistlik ning kooskõlas heade kommete ja seadusega. Kohtunõude vastusena 15.01.2025 märkis avaldaja, et kompromissilepingus numbrilises viiviste summas on tehniline viga s.t summa sisestamisel on ekslikult vajutatud klahve 8 ja 9 korraga ning õigeks tuleb lugeda viiviste summa 68,72 eurot. Kogu nõue kokku 288,48 + 68,72 +30 + 65 + 20 = 472,20 eurot. Nimetatu nähtub ka kompromissilepingus sisalduvast tabelist, kus on tasumata nõude jäägina kirjeldatud summa kokku 472,20 eurot. Samuti avaldab PlusPlus Capital AS, et võlgnik on asunud kompromissi täitma ning tasunud 20.11.2024 avaldajale esimese osamakse summas 50,00 eurot. Kohus leiab, et arvestades esitatud selgitusi, saab kohus sellise ilmselge vea kinnitatavas kompromissis määruses parandada, hageja seda soovib ja kostja õigusi sellega ei riivata, kuivõrd parandus on kostja kasuks, lisaks kostja juba tegeleb kompromissi täitmisega vastavalt algusest peale korrektsele tabelile. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi kinnitamise kohtumääruse vaidlustamise välistanud. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.