KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2025. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15006 Tsiviilasi T K, J K, T K ha

) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 1 kohaselt 3 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69- 13 p 17, Riigikohtu
3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12 p 13 jt).
4. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejad 1-3 on kostja alaealised lapsed, hagejad elavad ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

1. Hagejad on palunud välja mõista elatise vastavalt 290 eurot (hageja 1), 320 eurot (hageja 2) ja 690 eurot (hageja 3).
2. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12).
3. Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja 3 nõude osas. Eelduslikult mõlemad vanemad osalevad võrdselt hageja 3 kulude kandmisel, siis peaks kohustatud vanem osalema hageja 3 kulude kandmisel 690 euro asemel 345 eurot.
4. Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suured on hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus arvestades hagejate poolt esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad laste kulutusi ja kostja vastuväiteid. Kohtu hinnangul on nimetatud vaja kohtuotsusega tuvastada, sest hagejad väidavad, et nende ülalpidamiskulud kuus on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise miinimummäär.
5. Kohus arvestab laste kulude kindlaksmääramisel muuhulgas ka sellega, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
6. Kohus tuvastas alljärgnevalt: - nõue transpordikulu 3 x 10 eur. Kohtu hinnangul põhjendatud ei ole transpordikulu, sest laste elukoht on xxx ja xxx on ühistransport tasuta. Isa vastuväitel sõidab laste ema xxx vahet seoses tööga, sest tegelikkuses tegeleb L. U ettevõtlusega osutades xxx teenust. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja sotsiaalvõrgu väljatrüki, mille kohaselt L. U osutab xxx teenust nii xxx kui xxx (xxx, dtl 165 töökuulutus). L. U xxx pangakonto väljavõte kinnitab, et L. U sõidab tihti xxx vahet, kuid kohtu hinnangul pangakonto väljavõtte ei tõenda, et kulu on kantud laste huvides. Kuna L. U enda sõnul on ta xxx, mille tõenduseks on esitatud xxx otsus (dtl 5), siis kohtu hinnangul kui raha pole, tuleb vanavanematel ise xxx tulla. 4 - - - nõue tervishoiukulu 1x 50 eur (hageja 1), 2 x 100 eur (hageja 2 ja hageja 3). Kohtule ei ole esitatud puude taotluse otsust ega arstliku komisjoni otsust, et lapsed põevad mõnda kroonilist haigust. Puuduvad tõendid, et laps vajab erilisi ravimeid elu toetamiseks, esitatud dokumentidest ei ole tõendit, mis kinnitaks seda, et laps vajaks igakuiselt kalleid ravimeid. Hambaravi on Eesti Vabariigis alla 19-aastastele lastele tasuta. nõue hügieenikulu 3 x 20 eur. Kohus leiab, et hambapastat, seepi, šampooni, dušigeeli kasutavad lapsed enamasti ühiselt ja igakuiselt neid ei osteta. nõue riided ja jalanõud 3 x 200 eur. Kohus märgib, et riided ja jalanõud ostetakse sesoonselt, mitte igaks kuuks uued, ning aegajalt on võimalik kasutada ostetud riideid ka paar hooaega järjest. Lasterõivaste ja -jalanõude kaubanduses on nii kallimaid kui odavamaid kaupu ning juhul kui vanematel on soov kulutada lapse riietele enam, on vanematel võimalik teha seda kokkuleppel või ka kummalgi vanemal eraldi. Järelmaksuga ostulepinguid (xxx AS, xxx AS) ei tõenda kulutuste seost lastega. Lisaks on kahe esimese lapse vanusevahe alla 3 aasta, st et mingil määral on võimalik pere noorematel lastel kasutada vanemate laste jaoks soetatud riideid ja jalatseid. nõue muud vältimatud kulud 3 x 30 eur (mänguasjad ja raamatud). Kohus leiab, et raamatukogust on võimalik raamatuid laenutada tasuta. Mänguasjad arendavad last. Mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega rohkem kui üks kord.
7. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate kulud on ülepaisutatud, hagejad ei ole põhistanud ega tõendanud, et ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise miinimummäär.
8. Jaanuarist 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot. 23.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Hagejate ema on kinnitanud, et lapsetoetused laekuvad hagejate eest tema pangakontole. Seega on

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud arvata elatisest maha pool hagejatele makstavast lastetoetusest, samuti kostja osa lasterikka pere toetusest. 24.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda 5 hagejad kostja juures regulaarselt aega. Seega ei ole

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust.

25.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on kostjal kolm last, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Kõik kolm last on samast soost ja kahe esimese lapse vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Seega on

§ 101lg 7 kohaldamiseks alust.

26. Vastavalt perekonnaseadusele § 101 kujunevad elatised järgnevalt: Hagejale 1: elatis summas 250,22 eurot (

§ 101

alusel arvutatult: 272,76 eurot (baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva PHS § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) – 37,50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 21 lg-s 2 märgitud lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kolme lapse vahel ning seejärel jagatud kahega)). Hagejale 2: elatis summas 212,69 eurot (

§ 101

alusel arvutatult: 272,76 eurot (baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 kehtiva PHS § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) – 37,50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 21 lg-s 2 märgitud lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kolme lapse vahel ning seejärel jagatud kahega) x 0,85 (

§ 101lg 7 alusel vähendatud summa)).

Hagejale 3: elatis summas 240,22 eurot (

§ 101

alusel arvutatult: 272,76 eurot (baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) – 37,50 eurot (1/2 kehtiva PHS § 21 lg-s 2 märgitud lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kolme lapse vahel ning seejärel jagatud kahega)).

1. Edasi kontrollib kohus, kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte ehk kas on toimunud ülalpidamise kohustuse rikkumine. Riigikohus on mitmetes otsustes kinnitanud seisukohta (nt nr 3-2-1-37-11 (punktis 14); 3-2-1-108-07 (punktis 11)), et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et elatisehagi saab rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral (nr 3-2-1-3711, punkt 14). Samas juhtis kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste, täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-11, punkt 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.
2. Kostja V K töötab xxx xxx töötasuga 1000-1800 eurot kui teeb ületunde. Tõendavad palgateatised (dtl 106-112) ja pangakonto väljavõte (dtl 131). Kostja elab xxx lähedal xxx, mis on ostetud laenuga, igakuine laenukohustus on 250 eurot. Kostja vastuse 6 kohaselt on laste isa käitunud ausalt ja kohusetundlikult. Peale lahkuminekut jättis kostja laste emale renoveeritud korteri xxx ja sõiduauto xxx. Korter on laste ema sõnul praegu müügis hinnaga 22 000 eurot. Kohus selgitas ärakuulamisel, et emale jäetud korterit ja sõiduautot saab elatisena arvestada siis kui vanemad on selles eraldi kokku leppinud. Kohtule sellist kokkulepet ei ole esitatud. Kohus tuvastas, et kostja on tasunud regulaarselt laste ülalpidamiseks elatist, elatisraha on kantud laste ema arvelduskontole. Kostja on tõendina esitanud xxx AS pangakonto väljavõtte, mis tõendab igakuist elatisraha maksmist summades 550-650 eurot (kostja pangakonto väljavõte, dtl 88).
3. Kohtuistungil kohus selgitas L Ule, et laste ülalpidamiskohustus kehtib mõlemale vanemale. Asjaolu, et hagejate ema on xxx, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Laste ema on tööealine ja töövõimeline isik, puudub igasugune põhjendus, miks ema ei ole peale kolimist ja seda eriti xxx elades endale tööd leidnud.
4. Kuna mõlemad lapsevanemad panustavad hagejate ülalpidamisse võrdselt, siis mõlema vanema panus

§ 101

mõistes on hagejale 1 summas 250,22 eurot (2 x 250,22 eur), hagejale 2 summas 212,69 eurot (2 x 212,69 eur) ja hagejale 3 summas 240,22 eurot (2 x 240,22 eur). L Ule maksab riik lapsetoetusi kokku 710 eurot (80 + 80 + 100 + 450).

1. Kostja osa lapsetoetustest on 242,50 eurot (40+40+50+37,50+37,50+37,50), mis laekub laste ema kontole. Perekonnaseaduse §-le 101 on hagejate 1-3 elatis kokku 703,13 eurot, millest tuleb maha arvata kostja osa lapsetoetustest 242,50 eurot, mis teeb kostja elatiseks 460, 63 eurot. Kohus tuvastas kostja xxx kontoväljavõttelt, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust makstes igakuiselt üle 460,63 eurot hagejate ülalpidamiseks. Arvestades kostja tegelikke elatismakseid 550-650 eurot (dtl 88), siis sellises määras on kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagi kostja vastu rahuldamiseks, sest kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamise kohustust. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja täidab edaspidigi ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikust, seaduslikust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral. Menetluskulude jaotus
3. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest alaealisel hagejal puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane hageja kui elatise saaja suhtes.
4. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8