Obsah (7)

§ 180§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8255 (20284000081) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada K.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata K.K-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui K.K ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista K.K-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 08 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1042 (üks tuhat nelikümmend kaks) eurot 08 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2021.a. märtsikuust igakuise menetluskulu osa 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 84 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700007804 ning selgituse “K.K , otsus nr 1-20-8255, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.K toime pannud kuriteona lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise KarS § 169 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul september 2016.a kuni veebruar 2020.a hoidis teadlikult kõrvale temalt Tartu Maakohtu 15.04.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-11947 oma alaealiste laste X.X (sünd xx.xx.xxxx ) ja X.X (sünd xx.xx.xxxx ) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmisest. Eelnimetatud kohtuotsusega kohustati K.K tasuma oma laste ülalpidamiseks perioodi

1. märts –
2. aprill 2014 kohta 177,50 eurot ja alates
3. aprillist 2014 igakuiselt 177,50 eurot kummagi lapse eest eraldi kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101 lg 1). Elatisraha maksmisest kõrvalehoidumise teadlikkus seisneb selles, et K.K ei ole eelnimetatud perioodil maksnud elatist vaatamata ajavahemikul september 2016 – märts 2017 registreeritud töökohast xxxxxx OÜ-st saadud sissetulekule, ajavahemikul detsember 2016 – juuni 2017 Eesti Töötukassast saadud sissetulekule ning alates märts 2019 K.K poolt varjatud töökohast välisriigis saadud sissetuleku omamisele. K.K on teadvalt hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse maksmisest, olles töövõimeline isik, jättis pikema aja vältel, välja mõistetud elatise täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata. Samuti ei ole isik teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust täita. K.K poolt elatusraha mittemaksmine seisuga 08.07.2020.a on viinud olulise võlgnevuseni X.X ees 14 264,70 eurot ning X.X ees 13 617,26 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 2 Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 169 näeb ette süüdlase karistamiserahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava K.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 166,08 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1042,08 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 166,08 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint 3