) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 7. Kuivõrd asjas ei ole lõppenud eelmenetlus, võib hageja hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus hagiavalduse tagasivõtmiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
lg-le 1 ning
8.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 9.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 10.
lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja hagi tagasivõtnud
lg 1 alusel ning seejuures ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on oma 24.11.2020.a seisukohas märkinud, et ta kavatseb oodata ära perekonnaseaduse minimaalse elatise regulatsiooni muutmise ning pärast seda taas elatise vähendamise nõudega kohtu poole pöörduda: „Ja kuna elatisraha seadus on nagunii taaskord muutumas siis ootaksin ära uue elatisraha seaduse ega soovi praegu elatisraha reguleerimist“. Seega ei esine
lõikes 4 sätestatud hagejapoolse menetluskulude kandmise kohustust välistavat asjaolu ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 11. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kostja õigusabikulud on 510 eurot ning kostja esindaja tunnitasumäär on 120 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on näiteks kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Kohus ei pea põhjendatud kostja ajakulu 4,25 tundi. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, hagiavaldus on kokku kahel lehel. Kostja vastus hagile on sisuliselt neljal lehel. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada kostja menetluskulu 2,5 tunni ulatuses. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt osaliselt summas 300 eurot (2,5 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, milleks on 300 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 13. Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (
). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.