) §-s 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu. Täpsemad põhjused saab välja selgitada menetluse jätkamisel. Ajutine haldur nõustub võlgniku hinnanguga maksejõuetuse põhjuste kohta – pandeemia mõju ja energiahindade tõusu osas, kuid lõpptulemusena viisid maksejõuetuseni juhatuse valed äriotsused ja nõrk äriplaan. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Välja tuleb selgitada varasemate tehingute asjaolud, sh 2022. a-l kinnistute võõrandamine (2022. a tegevuskahjum oli -111 651 eurot), kui sel ajal oli võlgniku majandustegevus juba vaibumas ja võlgnikul oli suuri kohustusi mitme võlausaldaja ees.
§-des 109–113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused eeldavad pikemat analüüsi ja võivad selguda menetluse edasises käigus. Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina makstava summa suuruseks 10 000 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista enda tasu 3100 eurot (31 tundi × 100 eurot) välja võlgnikult solidaarselt juhatuse liikmega.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused vara väärtust. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi 1 401 523 euro ulatuses (sh lühiajalised laenukohustused 329 234 eurot, võlad töötajatele 7653 eurot, tarnijatele 685 121 eurot, maksuvõlg 171 173 eurot (Maksu- ja Tolliameti andmetel 170 922 eurot 73 senti), muud võlad 4594 eurot, ettemaksed 191 448 eurot ja pikaajalised laenukohustused 12 300 eurot). Vara on võlgnikul 4305 euro väärtuses (sh kassaraha 80 eurot, nõuded ostjate vastu 2000 eurot, müügiks ostetud kaubad 2000 eurot, ettemaksed varude eest 225 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning vahendid tegevuse jätkamiseks puuduvad. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku muutus maksejõuetuks 2023. a lõpus. 12. Võlgnikul vara puudumise tõttu määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 10 000 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud. Seega tekkis
lg-s 1 sätestatud raugemise olukord.
lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul MJT-le ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. MJT tegi kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. 13.
lg 3 järgi kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Kohus nõustub, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi – võlgniku juhatuse liige D.K võib olla teinud raskeid juhtimisvigu, rikkudes talle seadusega pandud kohustusi, mis tulenevad raamatupidamise seadusest ja äriseadustikust ning tema tegevuses võivad muuhulgas esineda kuriteo tunnustusele vastavad teod. 5 Võlgniku juhatuse liige võib olla rikkunud äriseadustiku § 180 lõikes 5¹ sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus või astuda samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Lisaks on võlgnik
14. Kohus nimetab pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku. 15. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget
lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Samuti kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget pankrotihaldurile üle andma võlgniku raamatupidamise. Kohus hoiatab võlgniku juhatuse liiget
§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise, vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 16. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (
Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 3100 eurot. 6 16.1.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
16.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 31 tundi (tunnitasu 100 eurot). Taotluse kohaselt tegi ajutine haldur järgmised toimingud: tutvus menetluse materjalidega (2 tundi); tegi päringud (3 tundi); suhtles võlgniku ja võlausaldajatega (2 tundi); analüüsis raamatupidamisdokumente (4 tundi); esitas võlgniku täiendava päringu (5 tundi); analüüsis kogutud materjali (4 tundi); koostas kohtule aruande (8 tundi); avas digitaalse menetlustoimiku, salvestas ja haldas dokumentatsiooni (3 tundi). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu ei ole täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohtu arvates ei ole praeguses asjas pankrotiavalduse menetlus olnud keskmisest keerukam ning asja materjalide (sh pankrotiavalduse, ajutise halduri koostatud aruande) mahtu arvestades mahukam, mis põhjendaks ajutise halduri märgitud ajakulu. Asja materjalide järgi on ajutine haldur aruande koostamisel tuginenud andmebaaside, kolmandate isikute ja võlgniku vastustest saadud andmetele, kuid ei nähtu, et ta oleks teinud süvaanalüüsi võlgniku raamatupidamisdokumentide kohta, mis põhjendaks taotluses märgitud ulatuses raamatupidamise analüüsi ajakulu (13 tundi). Ajutise halduri aruandes toodud võlgniku majandusnäitajate analüüsid on pankrotiavalduse menetluses tavapärased. Seejuures peab kohus analüüsi ajutise halduri aruande koostamise osaks. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu päringute ja digitaalse toimiku avamisele, salvestamisele ning haldamisele. Eelmärgitut arvestades peab kohus põhjendatud ajakuluks 15 tundi. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1500 eurot, mis tuleb välja maksta võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud summa arvel. Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja ajutise halduri tasu võlgniku praeguselt juhatuse liikmelt, kuivõrd ajutine haldur ei ole vastavat taotlust põhistanud. 16.3.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Kodukontor AT OÜ; registrikood 14802938; konto nr EE252200221073434712), mille kaudu ta tegutseb. 7 17. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (
Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (
lg-d 1 ja 2).
näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-des 85–89 sätestatut vastavalt
lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.