KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023 Tallinn Haldusasja number 3-22-1063 Haldusasi X. X kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Te
§ 41
lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama. Sätte tähenduses ei ole isik küll suuteline endale ise eluruumi tagama, kuid on muudes aspektides suuteline oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema. Sotsiaalmajandusliku olukorra all tuleb mõista olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima.
§ 3
lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest.
§ 15
lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegutsemisvõimega seonduvad asjaolud; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. 26. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama. Eluruumi tagamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest (
§ 3lg 1).
27. Kohus leiab, et vastustaja ei ole oma kohustusi kaebaja ees rikkunud. Abi andmisel on lähtutud kaebaja ja tema pere (ema) põhjendatud vajadusest. 28. Vastustaja on andnud kaebaja kasutusse erinevaid sotsiaaleluruume ning püüdnud eluruumide vahetamise kaudu arvestada maksimaalsel määral kaebaja tundlikkusega helide suhtes. Kuivõrd kaebajale ei ole linna poolt antud eluruumid sobinud, on neid kohandatud ning vahetatud:
- a)Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2017 korraldusega nr 559-k anti kaebajale koos tema emaga üürile munitsipaaleluruum Vikerlase tn 15-171. Ülemisest korterist kostuva müra tõttu soovis kaebaja korteri vahetust teise korteri vastu;
- b)sellele järgnevalt anti kaebaja kasutusse Xxxxxxx xx x-xx asuv eluruum, kuid alumiste naabritega ilmnesid probleemid seoses olmehelide tugevusega;
- c)järgnevalt pakuti kaebajale Lasnamäe LOV poolt erinevaid kortereid, millest kaebaja valis korteri Xxxx xx xxx-xx. Ka nimetatud korter ei sobinud kaebajale;
- d)Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2022 korraldusega nr 648-k anti kaebaja ja tema ema kasutusse korter aadressil Xxxxxx xxx x-xx. korteris oli eelnevalt teostatud põhjalik remont ning paigaldatud heliisolatsioon. Kaebaja koos emaga asus nimetatud eluruumi elama 13.08.2020, kuid korteriühistu esitas korduvalt kaebusi korteri nr 35 ühiselureeglite rikkumise osas seoses erineva arusaamaga olmehelide tugevusest;
- e)5
(8)Tallinna Linnavaamet pakkus järgmise lahendusena kaebajale korterit Xxxxxxxx xxx xxx-xx viimasel korrusel.
- Haabersti Linnaosa Valitsus on oma 24.05.2021 kirjas informeerinud kaebajat sellest, et teostatakse Xxxxxxxx xxx xxx-xx keskmise toa kohandamine (vastustaja vastuse lisa 1). Lähteülesanne koostati koostöös akustikafirma Akukon OÜ-ga. Korteri remondiks koostatud tehnilises kirjelduses on ette nähtud täiendavad heliisolatsiooni tagavad tööd magamistoa osas (vastustaja vastuse lisa 5). Tööd teostati lähtuvalt korteri olemasolevast kandevõimest. Akukon OÜ esindaja D. T selgitas ka kohtuistungil, et põrandate valamine oli võimalik üksnes magamistoas, kuna hoone kandevõime ei oleks teistsugust lahendust vastu pidanud. Oma 21.04.2021 kirjas andis kaebaja teada, et on nõus asuma elama Xxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinn asuvasse eluruumi tingimusel, et korteris teostatakse täiendavad kohandustööd- keskmise toa 3 seina kaetakse heliisolatsiooniga (vastustaja vastuse lisa 9). Vastustaja tellimisel nimetatud tööd teostati ning vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusele nr 737 anti munitsipaaleluruum asikohaga Xxxxxxxx xxx xxx-xx kaebajale koos tema emaga üürile üheks aastaks. Üürileping sõlmitu 29.06.2021, mille lõppedes seda pikendati ühe aasta võrra. Kaebaja ei ole nimetatud korraldust vaidlustanud ning on sellega nõustunud. Eeltoodust nähtuvalt asus kaebaja korterisse elama olles teadlik sellest, et põrandad valatakse vaid ühes toas ning heliisolatsiooniga kaetakse keskmise toa 3 seina. Seega on põhjendamatu kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud etteheide, mille kohaselt lubati kohandada kõik seinad ja valada põrandad. Sellist lahendust ei ole kaebajale kunagi pakutud ega olekski saadud pakkuda, kuivõrd hoone kandevõime ei oleks lahendust vähemalt osaliselt võimaldanud.
- 09.12.2021 pöördus vastustaja Akokon OÜ poole, et saada nõu, mida oleks veel võimalik teha kohandatud korteri osas. Kirjas on välja toodud tööd, mida on tehtud selleks, et tagada korteri helikindlus. Akukon OÜ vastas oma 14.12.2021 kirjas, et kui ehitustööd on tehtud korrektselt ning vastavalt vastustaja kirjas toodud kirjeldusele, siis peaks korteri magamistoa ja alumise korteri vaheline õhu- ja löögimüra isolatsioon märkimisväärselt paremaks muutuma. Tegeliku olukorra hindamiseks pakkus D. T välja, et teostataks mõõtmisi. Spetsialist selgitas ka, et arvestada tuleb, et tegemist on suhteliselt vana kortermajaga, kus heliisolatsioon võib olla madal (vastustaja vastuse lisa 12).
- Heliisolatsiooni mõõtmised teostati vaidlusaluses korteris 21.12.2021 Akukon OÜ poolt (vastustaja vastuse lisad 12 ja 13). Spetsialist leidis, et: „Vastavalt saadud mõõtmistulemustele on mõõdetud õhu- ja löögimüra isolatsioon väga sarnane mõlema korteri köökide ja magamistubade vahel - õhumüra isolatsiooni indeksi väärtus jääb vahemikku R’w = 59-60 dB ja löögimürataseme indeksi väärtus on L’n,w = 44 dB nii magamistubade, kui ka köökide vahel. Kui võrrelda saadud mõõtmistulemused EVS842:2003 standardis toodud heliisolatsiooni nõuetega kahe korteri vahel, siis mõõdetud õhumüra isolatsiooni indeks väärtus R’w on kahe korteri vahel nõudest 4-5 dB võrra kõrgem (nõue on R’w ≥ 55 dB) ja alumisest korterist mõõdetud löögimürataseme indeksi väärtus L’n,w on nõudest 9 dB võrra parem (nõue on L’n,w ≤ 53 dB). Kuna käsitletavate korterite vaheline heliisolatsioon ei olnud enne ehitustööde algust ega ehitustööde käigus kontrollitud, siis on raske hinnata kui palju on korterite vaheline heliisolatsioon muutnud pärast ehitustööde teostamist. Kui tugineda ainult saadud mõõtmistulemustele ning arvestada, et köökide vahelist vahelaekonstruktsiooni ei olnud enne ega ka ehitustööde käigus märkimisväärselt muudetud ning see erineb algsest magamistubade vahelisest vahelaekonstruktsioonist, siis võib järeldada, et teostatud ehitustööde efektiivsus on väga madal. Kui aga esialgne köökide vaheline vahelae konstruktsioon oli parem võrreldes magamistubade vahelise heliisolatsiooniga, siis ehitustööde efektiivsus võib olla kõrgem.“. Spetsialist leidis kokkuvõtteks, et „Meie hinnangul saadud tulemused on antud juhul minimaalsed selleks, et tagada korteris nr 44 vaiksed tingimused arvestades, et korteri nr 44 elanik ei esita pretensioone korterite vahelisele õhumüra isolatsioonile, mille tulemus on normist 4-5 dB kõrgem. Kusjuures korteri omaniku peamine pretensioon on seotud löögimüra isolatsiooniga, mille tulemus on tunduvalt parem võrreldes EVS 6
(8)804:2003 standardis toodud nõudega. Meie praktika näitab, et isegi paremate löögimüra isolatsiooni tulemuste puhul on olnud juhtumid, kus korterite omanikud on esitanud 2 arendajatele pretensioone, mis käsitlevad löögimüra heliisolatsiooni. Selle põhjuseks on reeglina kõrval korteris elava korteriomaniku nö füüsilised omadused (nt. raske sammuga käik) ja aktiivsus, mis on inimestel väga erinev. Kuna antud juhul tegemist on korteris nr 44 elava väga mürale tundlikuga inimesega, siis isegi madalama löögimürataseme indeksi puhul ei ole võimalk garanteerida, et kõrval paiknevast korterist tekkiv struktuurimüra ei jää inimesele häirivaks, kui tegemist on korterelamu tüüpi majaga. Küsimuste või kommentaaride tekkimisel, palun võtke meiega ühendust.“. Ka kohtuistungil ütlusi andes kinnitas D. T, et kaebaja kaebused seonduvad peamiselt löögimüraga, mille osas on vastustaja poolt teostatud parendused andnud positiivseid tulemusi. Samuti selgitas tunnistaja, et kortermajas ei ole absoluutselt müravaba keskkonda võimalik tagada. Selliseid nõudeid ei ole võimalik tagada ka uuemates korterelamutes. Lisaks Akukon OÜ poolt läbi viidud mõõtmistele küsis vastustaja Kajaja Acoustics OÜ-lt hinnangut korteri heliisolatsiooni osas. Eksperdi vastusest (vastustaja vastuse lisa 15) selgub, et löögimüra summutamiseks tuleks teostada töid alumises korteris. Ka nimetatud arvamuses nentis ekspert, et ka uues kaasaegses kõigile akustilistele nõuete vastavas elamus inimeste tekitatud helid mingil määral kostavad ja absoluutset vaikust ei ole võimalik saavutada. Kui tegemist on eriti tundliku inimesega, siis on ka keeruline sellist eesmärki saavutada, kuivõrd nõuded on juba täidetud.
- Eeltoodust järelduvalt ei saa vastustajale kohtu hinnangul mingil juhul ette heita soovimatust kaebaja poolt tõstatatud küsimusega tegeleda, st pakkuda kaebajale tema vajadustele vastavat eluruumi. Kohtu hinnangul on vastustaja täitnud kaebaja ees oma seadusest tuleneva kohustuse ning andnud kaebaja kasutusse eluruumi, mille osas on teostatud kaebaja abivajadusest lähtuvaid kohandustöid. Kohandustööde maksumus on vaidlustatud 04.03.2022 otsuse kohaselt 17 490 eurot ning kaebajale on pakutud lisaks hüvitist 1600 euro ulatuses. Seejuures tehti heli isoleerimiseks vajalikke töid oma ala spetsialisti, Akukon OÜ, lähteülesande alusel (vastustaja vastuse lisa 2). Nii Akukon OÜ kui ka Kajaja Acoustics OÜ esindajad on heliisolatsiooni mõõtmisel välja toonud, et löögimüra tase on oluliselt parem võrreldes kehtivate normidega ning et korterelamus ei ole helide täielikku summutamist võimalik reaalselt tagada. Kaebaja pretensioonid seonduvadki löögimüraga, mitte õhumüraga. Vastustaja ei ole olnud kaebaja suhtes hoolimatu ega pakkunud kaebajale eluruumi, mis ilmselgelt kaebaja vajadustele ei vasta. Vastupidi, vastustaja on püüdnud oma võimaluste piires kaebaja huvidega igati arvestada. Vastustajale ei saa ette heita, et ta ei teosta töid kaebaja korteri all olevas korteris, kuivõrd nimetatud eluruum ei ole vastustaja omandis. Kaebajale on pakutud erinevaid eluruume, neid on vahetatud ning kaebaja vajadustele vastavalt kohandatud. Vastustaja võimalused ei ole aga piiramatud, kuivõrd linna käsutuses olevate ressursside abivajavate isikute vahel jaotamisel ei saa kaebajale luua eeliseid teiste abivajavate isikute ees. Vastustajal on kaalutlusõigus, millises ulatuses abi anda. Kaebaja vajadustele võiks istungil arutletu kohaselt vastata eramaja, kuid sellise eluaseme pakkumine kaebajale ei ole vastustajal vastava elamispinna puudumise tõttu võimalik. Kohtu jaoks on usutav, et kortermajas ei ole kaebaja vajadustega täielikult võimalik arvestada, kuivõrd naabrite elutegevusega kaasnevad helid kanduvad igal juhul kas suuremal või väiksemal määral teistesse korteritesse. Seega ei ole vastustajal ka praktiliselt võimalik kaebaja huve suuremal määral arvestada. Muu hulgas on oluline, et kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole kaebaja ööuni häiritud, kuivõrd öösiti on vaikne. Seega on kaebaja olukord juba oluliselt leevenenud.
- Kohus märgib täiendavalt, et nagu nähtub kaebaja raviarsti Ü. K 12.04.2021 vastusest Haabersti LOV pöördumisele, siis ei ole kaebaja puhul tema jaoks müra fooni taseme kohta kortermajas ühtegi täiendavat näidustust. Seadus ei kehtesta psühhiaatrilist ravi saava isiku eluasemele täiendavaid tingimusi (vastustaja vastuse lisa 19). Nimetatud kirjast järeldub, et tegelikkuses on vastustaja teinud kaebaja eluruumi kohandamisel enam, kui kaebaja haigusest tulenevad näidustused seda nõudnud on. Edasise abi andmine tähendaks kaebajale põhjendamatu eelise loomist teiste linna abi vajavate isikute ees, mis oleks ebaproportsionaalne. Seega puudub alus kohustada vastustajat tegema uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus, mis tagab X. Xile 7
(8)tema erivajadusele vastava müravaba eluruumi. Vastustaja on vastava kohustuse täitnud. Kuna vastustaja ei ole kaebaja ees oma kohustusi rikkunud, siis jätab kohus rahuldamata kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude.
- Täiendavalt väärib märkimist, et vastustaja tellimisel hindas kaebaja abivajadust MTA Papaver, kes koostas 02.02.2022 hinnangu. Hinnangu koostamise eesmärgiks oli hetkeolukorra kaardistamine ja toimetulekut häiriva müra hindamine. Soovitusena soovitati koostada akustiline ekspertiis ning teha vajalikud ehitustööd. Peale kohandustööde tegemist hinnata uuesti tugiteenuste vajadust. Kohtumenetluses on vastustaja korduvalt rõhutanud, et vastustaja ei saa pakkuda kaebajale vajalikku abi, kuivõrd selleks on vaja teha põhjalik abivajaduse hindamine. Abivajaduse hindamise järgselt oleks võimalik pakkuda kaebajale muid teenuseid, mis aitaksid kaasa tema iseseisvale toimetulekule. Vastustaja selgitas, et kaebajaga neil kohtuda ei ole võimalik, kuna seda takistab kaebaja ema. Kohtu hinnangul tuleks kaebaja perel teha vastustajaga koostööd ning võimaldada hinnata kaebaja abivajadust. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsustamine on vastustaja pädevuses. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, milline on see ainuvõimalik abi, mida kaebaja vajab.
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
- Tunnistaja ei ole tunnistajatasu kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotlenud, mistõttu tuleb kaebajale ettemaksuna tasutud tunnistajatasu summas 39,75 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 8
(8)