← Eesti

3-24-2253/16

Obsah (5)§ 37§ 41§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2253 Haldusasi X kaebus Tall

§ 37

lg 2 p 2; dtl 46) kaebuse taotluse osas arvestades, et Tallinn linn saab inimese eluruumi vajajana ootele võtta, kui linn on hinnanud ära inimese abivajaduse ja talle on määratud eluruumi tagamise teenuse raames eluruum. 20. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda (sotsiaalhoolekandeseadus (SHS) § 14 lg 1). Tallinna linnas eluruumide üürile andmist reguleerivad järgmised määrused: 3

(7) Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord“ (määrus nr 1).  Tallinna Linnavolikogu on 07.10.2021 määrus nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25).  Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24).
  1. Eelnevat silmas pidades märgib vastustaja õigesti, et kaebaja viitab kaebuses kehtetule määrusele nr
  2. Kohus selgitab, et haldusorgan ei ole taotluse esitamisel seotud kaebaja taotluse õigusliku sõnastuse, vaid selle sisuga. Kaebaja sooviks on taotluse sõnastuse ja ka kaebuse kohaselt see, et kaebaja võetaks eluruumi taotlejana arvele (dtl 35 jj). Sisuliselt on taotluse eesmärgiks see, et kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt tagaks Tallinna linn kaebajale eluaseme.
  3. Vastustaja ei ole kaebaja abivajadust hinnanud, vaid tuginenud oma vastuses kaebajale (dtl 5) ja vastuses kaebusele sellele, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja on kinnipeetav, ei ole kaebaja elukoht Tallinna linnas. Johtuvalt ei ole täidetud määruse nr 24 § 4 lõikes1 toodud tingimus, et abi on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kinnipeetava võimalus taotleda eluruumi tagamise teenust
  4. Tallinna Ringkonnakohus on seoses kinnipeetava elukohaandmetega ja rahvastikuregistri kande täpsusega selgitanud, et kui kaebaja eesmärgiks on Tallinna linnale avalduse esitamisel saada endale Tallinnasse sotsiaaleluruum, kuhu asuda elama pärast vanglast vabanemist, eeldab see SHS § 5 lõike 1 ja Tallinna linna õigusaktide kohaselt, et inimese elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linnas asuv aadress. Rahvastikuregistri elukoha andmed peavad vastama tegelikkusele. Lisaks on samas lahendis märgitud, et aadressi, kus isik praegu alaliselt või peamiselt ei ela ja mis ei olnud tema elukoha aadressiks enne vangistuse kandmist, ei saa kanda registrisse pelgalt selleks, et hõlbustada sotsiaalteenuste taotlemist. Elukoha andmete usaldusväärsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuses asjas nr 5-18-7, p
  5. Olukorras, kus isikul pole faktiliselt Tallinna linnas elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt, ei saa kanda Tallinna linna etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel registrisse tema elukohana ka juhul, kui isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda (TlnRnKm 23.09.2024 nr 3-24-2050, p 10).
  6. Tallinna Ringkonnakohus on seoses eluruumi tagamisega selgitanud, et VangS § 60 lõige 2 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele vallavõi linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajavat kinnipeetavat puudutavad andmed edastatakse valla- või linnavalitsusele kinnipeetava vabanemise ettevalmistamisel. Kinnipeetava vabastamisetapi põhieesmärk on tema edasise elukorralduse selline ettevalmistamine, mis tagaks tema iseseisva toimetulemise pärast vanglast vabanemist (Madise, L., Pikamäe, P., Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, § 60 kommentaar nr 2). Võib eeldada, et kohalik omavalitsus ei saa eluruumi tagada viivitamata pärast isiku eluruumi taotlejana arvelevõtmist, vaid aega kulub ka eluruumi üürile andmise korraldamiseks. Kinnipeetava iseseisvale toimetulekule ei saa seega kaasa aidata olukord, kus puudub võimalus juba enne kindlaks määratud vabastamistähtaega saavutada kohalikult 4
(7)omavalitsuselt enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja nii tagada eluruum, kuhu vahetult pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda (TlnRnKm 19.08.2021 nr 3-21-1346, p 13). 24.
  1. Kuigi lahendis 3-21-1346 seisukohad on antud määruse nr 56 kehtimise ajal, leiab kohus, et need on asjakohased ka praegu sõltumata sellest, et Tallinna linnalt ei ole enam võimalik taotleda enda arvele võtmist eluruumi taotleva isikuna. Praegu saab Tallinn linn inimese eluruumi vajajana ootele võtta, kui linn on hinnanud ära inimese abivajaduse ja talle on määratud eluruumi tagamise teenuse raames eluruum, kuid põhjendatud vajadustele sobiv eluruum kohe puudub (määrus nr 1 § 4 p 1; määrus nr 24 § 8; määrus nr 25 § 18 lg 13). Vangistusseaduse asjakohased sätted ei ole viidatud lahendi tegemise ajast muutunud.
  2. Vabanemisfaasi osas ei ole seadustes ega määrustes kirjas konkreetset tähtaega. Sealjuures on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus teenusele suunamisel. Teenusele suunamisel lähtutakse hinnatud abivajaduse kiireloomulisusest. Põhjendatud vajaduse korral osutatakse abi esimesel võimalusel (määrus nr 25 § 1 lg 3). Seega tuleb selle hindamisel, millal on kinnipeetaval õigus abivajaduse hindamise taotlusega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole lähtuda mõistliku aja kriteeriumist võttes arvesse, kas abivajadus on kiireloomuline. Arvestades, et sobiva elukoha või muu meetme määramine võib võtta aega, ei saa kohtu hinnangul pidada ebamõistlikuks, et kinnipeetav esitab taotluse kohalikule omavalitsusele mõned kuud kuni aasta enne võimalikku vabanemist.
  3. Rahvastikuregistriseaduse eelnõu (382 SE) seletuskirjas (lk-d 51-52) on märgitud, et „Kui isik asub või ta paigutatakse viibimiskohta, ei muutu sellest elukoha andmed, isik saab oma teenuseid ikka elukoha järgi, samuti on nt eestkosteasutuseks elukohajärgne kohalik omavalitsus. Küll aga on viibimiskoht aluseks sellele, et teada, kus inimene tegelikult asub, ja isikule saab nt kirjutada kohe viibimiskoha aadressil, sest elukohas ta tegelikult ei asu. Ainult juhul, kui viibimiskoha andmed rahvastikuregistris on täidetud, kuid elukoha andmed on tühjad, loetakse seaduses sätestatud juhtudel viibimiskoha andmed ka elukoha andmeteks (kuid ei muutu automaatselt elukohaandmeteks). See põhimõte kehtib avaliku ülesande täitmisel (seonduvalt maksude ja valimistega), selle tõttu on rakendussätetes muudetud ka valimisi ja rahvahääletust puudutavaid seadusi. Säte on vajalik, sest kui isikul puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed, kuid isikuga on vaja ühendust saada, võib lähtuda viibimiskoha andmetest. Nende isikute elukohaandmeid, kelle elukoha andmeteks on juba eelnõu koostamise ajal registreeritud hoolekandeasutus, see regulatsioon ei muuda.“
  4. Tuginevalt eeltoodule leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et taotleja on kinnipeetav ja tema viibimiskoht on vangla, ei saa olla kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks. Kohus märgib, et vastustaja ei ole lahendanud kaebaja taotlust sisuliselt ja teinud keelduvat otsust, vaid jätnud selle läbi vaatamata. Eelnev ei välista siiski seda, et ebamõistlikult pika aja jooksul enne vabanemist esitatava taotluse puhul, mil kohalikul omavalitsusel ei ole veel piisavalt informatsiooni kaebaja abivajaduse hindamiseks tema vabanemisel, ei võiks kohalikul omavalitsusel olla alust jätta taotlus läbi vaatamata (määrus nr 24 § 8 p 4). See omakorda ei välista taotluse esitamist hiljem, kui asjaolud abivajaduse osas on võimalik täpsemalt välja selgitada. Rahvastikuregistri kande tähendus taotluse lahendamisel ning kohaliku omavalitsuse abistamis- ja selgitamiskohustus
  5. Määruse nr 24 § 4 lõike 1 kohaselt on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kuna kaebaja elukohakanne Tallinna linna osas praegusel juhul puudus, ei olnud vastustajal siiski praegusel koheselt kohustust kehtivate andmete alusel koheselt kaebaja abivajadust hinnata ja kaebajat eluruumi vajajana ootele võtta. 5
(7)
  1. Edasi tuleb siiski lahendada küsimus, kas kaebaja taotluse alusel tulnuks kaebaja rahavastikuregistri kannet siiski omal algatusel muuta (RRS § 86, § 87 lg-d 2 ja 3; vrdl TlnRnKo 19.01.2021 nr 3-20-289, p 14), mis võimaldanuks vastustajal abivajaduse hindamise menetlusega alustada või selgitada välja kaebaja tahe rahvastikuregistri kande muutmiseks.
  2. Kohtupraktikas on seoses kinnipeetavatega ja rahvastikuregistri kannetega selgitatud, et olukorras, kus isikul pole faktiliselt kohalikus omavalitsuses elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt, ei saa kanda kohalikku omavalitsust etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel registrisse tema elukohana ka juhul, kui isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda. Veel on märgitud, et kinnipeetaval on vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 96 lg-le 1 siiski õigus taotleda isiku kohalikus omavalitsuses olnud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas kohaliku omavalituse täpsusega. Selleks tuleb tal pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus tagab siis ka vajaliku sotsiaalabi (TlnRnKm 23.09.2024 nr 3-24-2050, p 10).
  3. RRS § 20 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud andmed, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, on aktuaalsed (edaspidi aktuaalsed andmed). „Säte selgitab, et rahvastikuregistri aktuaalseteks andmeteks on andmed siis, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, st need andmed on kehtivad ja need on kantud rahvastikuregistrisse alusdokumendi alusel ning isik ei ole nende andmete kohta esitanud uusi dokumenteeritud andmeid. Rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed on sätestatud täpsemalt kõnesoleva eelnõu §-s 26.“ (rahvastikuregistriseaduse eelnõu (382 SE), seletuskiri, lk 14).
  4. Kaebaja viimane elukoha aadress rahvastikuregistri ajakohaste andmete järgi on Lasnamäe linnaosas, lisa-aadress on märgitud Kohtla-Järvel. Selles poolte vahel vaidlus puudub (dtl 59). Seetõttu ei saanud vastustaja pelgalt kaebaja taotluse alusel järeldada, et kaebaja soovib Tallinna linna lisamist rahvastikuregistrisse aktuaalsete andmetena.
  5. Kuna kaebaja viimane elukoht on vastustajale registriandmetest nähtuv, siis tulnuks vastustajal kaebajale tulenevalt selgitamis- ja abistamiskohustusest (HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 7) selgitada võimalust esitada taotlus rahvastikuregistri aktuaalsete andmete muutmiseks või anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Praegusel juhul kaebajale selgitati küll, et kaebaja peab olema kohalikus omavalitsuses registreeritud, kuid vastuoluliselt eelviidatud kohtupraktikaga seoti selgitustes abivajaduse hindamise taotluse esitamise võimalikkus kinnipidamisasutusest vabanemisega. Kaebajale ei antud võimalust taotluse puuduse kõrvaldamiseks, vaid taotlus jäeti koheselt läbi vaatamata.
  6. Praegusel juhul nähtub kaebusest kaebaja tahe peale kinnipidamist asuda elama Tallinna. Seega tuleb vastustajal abistamis- ja selgitamiskohustusest tulenevalt haldusmenetluses välja selgitada, kas kaebaja soovib taotleda varasema elukoha aadressi aktuaalsete andmete hulgas säilitamist RRS § 96 lõike 1 alusel.
  7. Seega kuulub kohustamisnõue rahuldamisele ning vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate ruumide kasutusse andmise küsimuste üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel autonoomia ja kaalutlusõigus. See seab kohtule piirangud ka kohustamisnõude rahuldamisel (

§ 41lg 3).

36. Vastustajal tuleb kaebaja 02.07.2024 taotluse lahendamisel selgitada välja kaebaja tahe seoses registriandmetega või anda kaebaja tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning teha seejärel otsus, kas abivajaduse hindamine järgnevalt on võimalik. Kui abivajaduse hindamine ei ole võimalik, kuna kaebaja ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele, võib kaebaja suhtes teha keelduva otsuse (määruse nr 24 § 10 lg-d 3 ja 4). Keelduva otsuse ainsaks aluseks ei saa kohtu hinnangul olla siiski see, et kaebaja viibimiskoht 6

(7)on taotluse esitamise ajal kinnipidamisasutus ilma, et vastustaja selgitaks välja kaebaja tahte seoses registriandmete muutmisega. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 37.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja menetluskulude taotlust ei esitanud, võimalikud kulud jäävad kaebaja enda kanda (

§ 109lg 1).

Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõiv 20 eurot) Tallinna linna kanda (HMS § 118 lg 2). 38. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed (sh faili nimes) ja aadressiandmed tähemärkidega. Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (

§ 175lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.