KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2791 Haldusasi OÜ GB INVEST kaebus Maksu- ja Tolli

) § 112 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ning tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel

§ 112

lõike 4 p-s 6 sätestatud asjaoludele, s.t maksuhaldur ei pea maksuvõla ajatamist otstarbekaks. 14.2 Kaebaja on juba enne 03.06.2024 esitanud taotlusi kehtiva ajakava muutmiseks, mille maksuhaldur jättis 21.08.2024 rahuldamata. Muuhulgas on nii 21.08.2024 kui ka vaidlustatavas otsuses maksuhaldur tuginenud sellele, et kaebaja ei ole vähendanud maksuvõlga maksuhalduri nõutud ulatuses ja esitamata on jäetud bilanss ja kasumiaruanne. Lisaks on kaebaja jätnud maksuhaldurile selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudab ta väiksema käibe korral (käive 2024 aastal vähenenud varasema 2023 aastaga võrreldes ca kaks korda) kõik maksukohustused tähtaegselt tasuda. 14.3 Samuti nähtub vaidlustatava otsuse põhjendustest, et 01.01.2025 aegub kaebaja maksuvõlg summas 7717,96 eurot ning just vältimaks maksuvõla aegumist koostas maksuhaldur kaebajale 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava 8 kuuks. Kaebajale on ka selgitatud, et ajakava muutmine on võimalik, kui kaebaja tasub vanemad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot. Vaidlustatavas otsuses on kaebajale selgitatud sedagi, et tagatise seadmine ei peata maksuvõla aegumist ning arvestades varasema maksuvõla aegumist 01.01.2025 summas 7717,96 eurot, ei pea maksuhaldur tagatise võtmist otstarbekaks. 14.4 Ka tagatise nõudmine maksuvõla ajatamisel on maksuhalduri kaalutlusotsus ning vaidlusaluses otsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei saa pakutavat tagatist arvesse võtta. Seoses sõidukile Renault 690MPY 28.05.2024 keelumärke panekuga selgitab vastustaja, et tegemist ei ole tagatise võtmisega, vaid sundtäitmise toiminguga. Otsitud on ka kaebaja etteheide, et keelumärge takistas tal sõiduki müümist. Vara, on võimalik müüa, kui selleks küsida MTA nõusolek. Kaebaja ei ole nõusolekut taotlenud. 14.5 Maksuvõla ajatamine ei või viia olukorrani, kus mingi osa maksuvõlast aegub ajatamisgraafiku täitmise kestel. Seega oleks maksuhalduril olnud võimalik kehtiva ajakava muutmist kaaluda, kui kaebaja oleks tasunud vanimad võlad, nagu maksuhaldur vaidlusaluses otsuses ka märkis. Kaebaja poolt 29.08.2024 taotletud 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava muutmine kaheksalt kuult perioodile 18 kuud osamaksega 1321,14 eurot oleks tinginud osaliselt maksuvõla aegumise. 14.6 Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest (

§ 111lg 1).

14.7 Seoses kaebaja väitega, et ta on korduvalt esitanud taotlusi ajakava muutmiseks jätab kaebaja märkimata, et on jätnud korduvalt selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas ta suudab väiksema käibe korral oma kohustusi täita. Kaebaja ei ole suutnud tasuda juba 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava esimest, s.o 20.06.2024 makset ning on võlgnevuses ka jooksvate maksukohutuste tasumisega. 14.8 Kuigi kaebaja on perioodil 23.05.2024 kuni kaebuse esitamiseni enda maksukohustusi (nii jooksvaid kui ajatamisgraafikus olevaid kohustusi) tasunud kokku summas 16 779,71 eurot, siis ei tähenda see kuidagi, et maksuhaldur saaks rahuldada sellist ajatamisgraafiku muutmise taotlust, kus mingi osa maksuvõlast aeguks ajatamisgraafiku täitmise kestel ära. 4

§ 113

lõikes 1 toodud tingimuste täidetuse korral on maksuhalduril aga õigus ajatamise otsus kehtetuks tunnistada. Ajatamise otsuse kehtima jäämiseks on muuhulgas oluline nii süsteemne ajatamise graafiku maksete õigeaegne tasumine, kui ka jooksvate maksukohustuste õigeaegne täitmine. Vastasel juhul tunnistatakse ajatamise otsus kehtetuks. 14.11 Vaatamata maksuvõla ajatamisele ei suutnud kaebaja 03.06.2024 otsusega määratud ajakava täita, sh ei suutnud kaebaja teha ühtegi makset õigeaegselt. Samuti olid täitmata jooksvad maksukohustused ja ka 01.01.2025 aeguma hakkavad maksukohustused. Vajadusele leida täiendavaid rahalisi vahendeid maksukohustuste täitmiseks on kaebajale korduvalt selgitatud. 14.12 Vastustaja juhib tähelepanu, et 03.06.2024 otsusega kinnitatud ajatamise graafiku näol ei olnud tegemist kaebaja esimese ajatamisgraafikuga ning eelnimetatud otsusega ajatati osaliselt sama maksuvõla tasumine, mis ajatati juba 25.05.2022 ajatamise graafikuga, kus muuhulgas juhiti kaebaja tähelepanu vajadusele leida suuremas summas lisavahendeid maksuvõla lõplikuks tasumiseks. 14.13 Ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud, sest

§ 113

lg 1 tingimused olid täidetud ning ei nähtunud, et ajatamine oleks aidanud kaebajal makseraskustest üle saada. Peale ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist on maksuhalduril

§ 128lg 2 kohaselt õigus asuda maksuvõlga sundtäitma.

Avalikust võlapäringust nähtub, et kaebajal on näiteks 19.12.2024 seisuga endiselt maksuvõlg summas 19 169,06 eurot, millest muuhulgas vanima tasumata nõude tasumise tähtpäev on 20.01.2020, mis tähendab, et kaebaja maksuvõlg oli olemas ka 16.12.2024 seisukoha esitamise hetkel. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 04.09.2024 otsuse õiguspärasus.
2. Vaidlusaluses 04.09.2024 otsuses (dtl 121-123) on maksuhaldur kaebaja 29.08.2024 maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena viidanud

§ 112

lõike 4 punktile 6.

§ 112

lg 2 loetleb asjaolud, mida tuleb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise otsustamisel arvestada (s.o tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust) ja mille kindlakstegemiseks on maksuhalduril õigus nõuda vajalike dokumentide esitamist.

§ 112

lg 4 loetleb alused, mille esinemisel on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata.

§ 112lõike 4 p 6 alusel on maksuhalduril õigus jätta taotlus rahuldamata, kui s.t maksuhaldur ei pidanud maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. 5

§ 112

lg-le 2 ning lg p-le 4, siis tuli maksuhalduril taotluse lahendamisel hinnata maksukohustuslase varalist seisundit ja majandusnäitajaid; maksuseadustest tulenevate kohustuste varasemat täitmist (

112 lg 2) ja maksuvõla ajatamise otstarbekust (

§ 112lg 4 p 6).

Otsusest järelduvalt olid taotluse rahuldamata jätmise põhjusteks:

1. a)äriühingu majandusnäitajate kohta asjakohaste andmete (bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024, sh tuli bilansis lahti kirjutada nõuded, kohustused, ja ettemaksed) ning selgituste esitamata jätmine, milliste tulude arvel kavatseb kaebaja väiksema käibe korral kõik maksukohustused tähtaegselt tasuda;
2. b)alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni oli maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot (laekus 16.08.2024);
3. c)maksuvõlg summas 7717,96 eurot aegub 01.01.2025 ning ajatamise graafiku koostamisel on nimetatud asjaoluga arvestatud. Maksuhaldur soostus ajatamise graafikut muutma üksnes eeldusel kui kaebaja tasub vanimad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot ja lisandunud maksukohustused. 18. Nagu nähtub 03.06.2024 maksuvõla ajatamise otsusest (dtl 181-184), siis oli kaebajal ajatamise otsuse tegemise seisuga maksuvõlg kokku summas 24 236,4 eurot, sh arvestuslik intress 0,00 eurot. Maksuvõlg on tekkinud 2019.a novembri, detsembri, 2020.a märtsi, aprilli, 2021.a mai, 2024. a juuni ja juuli maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksudest ning tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt arvestatud intressist. Otsuses on märgitud, et kaebaja maksuvõlg summas 12 655,65 eurot aegub 01.01.2025. Samuti nähtub otsusest, et maksuhaldur on kaebajale juba varasemalt, 20.04.2022 koostanud ajakava ja otsuses juhtinud tähelepanu ning selgitanud, et vältimaks võlasumma aegumist 01.01.2025, tuleb kaebajal leida suuremas summas raha maksuvõla lõplikuks tasumiseks. Aegumisele kuuluv summa peab olema tasutud vähemalt üks kuu enne aegumist ning tasumata võlaosa aegumise katkestamiseks on maksuhaldur sunnitud 2024. a detsembris esitama võla sissenõudmiseks kohtutäiturile. Otsuses on sõnaselgelt märgitud, et vältimaks maksuvõla aegumist koostab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajakava 8-ks kuuks, millest 5 kuud maksega 2531,16 eurot ja järgnevad kolm kuud kuumaksega 3860,15 eurot. Kuna kaebaja taotles kehtiva 8- kuulise ajakava muutmist 18 kuuks, siis oleks kaebaja taotluse rahuldamine toonud kaasa maksuvõla osalise aegumise (01.01.2025 seisuga aegus maksuvõlg summas 7717,96 eurot). Maksuhaldur ei saanud sellist ajatamisgraafiku muutmise taotlust rahuldada, kuna sellisel juhul oleks maksuvõla sisse nõudmine osaliselt muutunud võimatuks. Maksuhaldur ei saa jätta täitmata

§ 10lg 2 punktist 3 tulenevat kohustust nõuda maksuvõlad sisse.

Nimetatud asjaolu on kaebajale korduvalt selgitatud ka enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Ka otsuses on maksuhaldur kaebajale kohaselt selgitanud, et ajakava muutmine on võimalik üksnes eeldusel, et kaebaja tasub vanimad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot ja lisandunud jooksvad maksukohustused või siis jätkab ajakava järgsete maksete tegemist ja esitab uue taotluse jooksvatele maksukohustustele. Maksuvõla ajatamine ei või viia olukorrani, kus mingi osa maksuvõlast aegub ajatamisgraafiku täitmise kestel. 19. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuhalduril oli

§ 112

lg-st 2 tulenevalt kohustus nõuda asjakohaseid andmeid tema majandusnäitajate ja maksevõime hindamise kohta. Kaebaja on aga üksnes esitanud korduvalt taotlusi 03.06.2024 ajakava muutmiseks, kuid ei ole maksuhalduri põhjendatud nõuet täitnud ega selgitanud, milliste tulude eest ja kuidas ta suudab väiksema käibe korral (kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla MTA väidet, mille kohaselt oli kaebaja käive 2024 aastal võrreldes 2023 aastaga vähenenud ca kaks korda) kõik maksukohustused tähtaegselt täita. Kaebaja jättis vastamata MTA 14.08.2024 kirjale (dtl 26-27) ja ei ole esitanud mitte ühtegi asjakohast selgitust ka vaidlusaluse otsuse lisaks olevas 29.08.2024 taotluses ja selle põhjenduses (dtl 33-36). Kaebaja on jätnud täitmata taotluse vormil olevad lahtrid, milles tuleks esitada selgitused selle kohta, millised on ettevõtte tulud ja kulud ning kuidas ja millistest tuluallikatest suudetakse maksukohustused tähtaegselt tasuda. Kaebaja on märkinud vaid, et selgitused on esitatud taotluse lisas. Taotluse lisas aga vastavad selgitused samuti puuduvad. Kaebajale pidi vastavate dokumentide esitamise vajadus olema selge, kuid sellele vaatamata ei esitanud kaebaja ühtegi vastustaja poolt oluliseks peetud tõendit. 6

§ 111

lg 1 sõnastusest on maksuvõla ajatamine mõeldud olukorraks, kus maksukohustuslasel on tekkinud ajutised raskused maksukohustuste tasumisel, kuid aja jooksul on ta suuteline täitma nii ajatatud kui ka jooksvad kohustused. 26.

§ 113

lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei esita ajakava kehtimise perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, on maksuhalduril muu hulgas õigus tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks (p 1); tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117 7

§ 10

lg-st 1 tulenevalt kohustus nõuda maksuvõlad sisse ning võimalused maksukohustuslase huvidega arvestada ei ole piiramatud. Seega, ehkki ajavahemikul 01.05.202415.10.2024 laekus kaebaja poolt ettemaksukontole 18 279,71 eurot, ei muuda see fakti, et 15.10.2024 otsuse tegemise eeldused olid täidetud, st tasumata olid nii ajakava järgsed maksed summas 3967,09 eurot kui ka jooksvad maksukohustused summas 3494,88 eurot, sh tasumata olid maksukohustused, mis aeguvad 01.01.2025. Olukorras, kus maksuvõlg ajakava rakendamise tulemusena ei vähene ning maksukohustuslane jätab tähtaegselt tasumata ka jooksvad maksukohustused, sh tekib oht, et maksuvõla sissenõudmine võib muutuda võimatuks aegumise tõttu, on maksuhaldur põhjendatult tunnistanud maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuvõla ajatamine ja ajatamise otsuse täitmine ei saa viia olukorrani, kus osad maksukohustused jäävadki aegumise tõttu sisse nõudmata. Maksuhaldur on muu hulgas ka asjakohaselt viidanud, et 03.06.2024 graafiku puhul ei olnud tegemist kaebaja esimese ajatamisgraafikuga ning nimetatud otsusega ajatati osaliselt sama maksuvõla tasumine, mis oli juba ajatatud 20.05.2022 otsusega. Kohtule nähtub 21.08.2023 otsuse põhjendustest (dtl 29-30), et kaebajale on alates 21.11.2019 kinnitatud viiel korral maksuvõla tasumise ajakava, mida kaebaja ei suutnud täita. Nimetatu tähendab, et maksuvõla ajatamine ei ole täitnud oma eesmärki. 8

§ 113

lg-st 3 tuli maksuhalduril koos ajatamisgraafiku kehtetuks tunnistamisega tunnistada kehtetuks ka intressi vähendamise otsus.

1. Eeltoodut kokku võttes on vastustaja põhjendatult tunnistanud oma 15.10.2024 otsusega kehtetuks 03.06.2024 otsuse, sh ajatamise graafiku ning intressi vähendamise otsuse. 02.10.2024 vaideotsuse nr 6 1/5620-2 õiguspärasus ja kohustamisnõue
2. Kuivõrd kohus leidis, et 04.09.2024 otsus on õiguspärane, siis puudub alus tühistada 02.10.2024 vaideotsust.
3. Kuivõrd kohus 04.09.2024 otsust ei tühistanud, tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. siis jääb ühtlasi rahuldamata MENETLUSKULUD
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 9