← Eesti

2-24-125693/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-125693 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T.P vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 80 eurot 15 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht XXX), lepinguline esindaja Carlo Kask, epost XXX Kostja: T.P (isikukood XXX, registrijärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX) Kohtuistungi aeg
  2. detsember 2024 Protokollija Kohtuistungisekretär Evelin Õunapuu elukoht RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  4. Mõista T.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
  5. 72 eurot 61 senti (sealhulgas põhivõlg 41 eurot 29 senti, põhivõlalt 41 eurolt 29 sendilt
  6. oktoobri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 eurot 32 senti ja sissenõudmiskulu 25 eurot); 2.
  7. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 41 eurolt 29 sendilt alates
  8. oktoobrist 2024 kuni põhivõlgnevuse 41 euro 29 sendi tasumiseni määras 0,05% päevas.
  9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  10. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine e-post
  11. Jätta menetluskulud T.P kanda.
  12. Mõista T.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 303 eurot.
  13. Mõista T.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA
  14. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale T.P vastu hagiavalduse, milles palub kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõla 41,29 eurot, viivise 6,32 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 58326630 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest. Kostja kohustus tasuma arved sellel märgitud tähtajaks. Maksetega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud arveid alates
  15. novembrist
  16. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus kokku 41,29 2 eurot. Tele2 piiras kostja teenused alates
  17. detsembrist
  18. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates
  19. jaanuarist
  20. Vastavalt Tele2-ga kokkulepitule on kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜd kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud kostja aadressile kolm tasulist meeldetuletuskirja:
  21. juunil 2024 maksumusega 15 eurot,
  22. juunil 2024 maksumusega 5 eurot ja
  23. augustil 2024 maksumusega 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot. Tele2 loovutas
  24. aprillil 2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Arvestades viivisemäära 0,05% päevas ning viivitatud päevade arvu, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist hagi esitamise seisuga 6,32 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt alates
  25. oktoobrist 2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise määraga 0,05% päevas.
  26. Kostja saatis kohtule
  27. novembril 2024 e-kirja (aadressilt XXX), milles märgib inglise keeles, et ei nõustu maksetega ning dokumentides on vale informatsioon.
  28. novembri 2024 e-kirjas märkis kostja täiendavalt, et ta on hagejale öelnud, et saab kõik ilma kohtuta tasuda, kuid hageja ei ole oma töös professionaalne.
  29. Asjas toimus
  30. detsembril 2024 kohtuistung. Kostja istungile ei ilmunud. Kohtuistungisekretär helistas kostjale ning kostja avaldas, et ta ei ole kohtukutset kätte saanud. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ilmunud kohtukutse kostjale kättetoimetamisele vaatamata kohtuistungile. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  31. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus TsMS § 413 lg 1 kohaselt hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee TsMS § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsust, kui 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.
  32. Käesoleva hagi hind on 80,15 eurot. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.
  33. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja on kohtuga korduvalt suhelnud e-posti aadressilt XXX. Kohtukutse kohustusega ilmuda
  34. detsembril 2024 toimuvale kohtuistungile saadeti kostjale e-posti aadressile XXX esmalt
  35. novembril 2024 ning seejärel
  36. detsembril 2024 koos hoiatusega, et kutse loetakse kättetoimetatuks 3 päeva möödudes ning alusena viidati TsMS § 314 1 lg
  37. Hoiatus edastati kostjale inglise keeles, s.o samas keeles, mida kostja on kohtuga suheldes kasutanud. Kutses selgitati kostjale istungilt puudumise tagajärgi, sh seda, et kohus võib 3 juhul, kui kostja istungile ei ilmu, teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kostja ei ilmunud sellele vaatamata
  38. detsembri 2024 kohtuistungile. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja väide kohtukutse mittekättesaamise kohta on ümberlükatud eelnevalt kirjeldatud andmetega kohtukutse kättetoimetamise kohta. Kostja ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega kostja osavõtuta. Kohus saab TsMS § 413 lg 1 ja 3 kohaselt lahendada asja seega tagaseljaotsusega.
  39. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  40. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskuludena on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu
  41. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 122 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamise,
  42. detsembri 2024 väiksemahulise menetlusdokumendi esitamise ja lühiajalisel kohtuistungil videosilla kaudu osalemisega. Kohus ei ole hagejalt
  43. detsembril 2024 esitatud seisukohta küsinud. Kohus ei pea ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 1,5 tunni, s.o 183 euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ja ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 303 (100 + 20 + 183) euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 303 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.