← Eesti

2-23-136997/8

Obsah (11)§ 444§ 317§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 14.12.2024 Harju Maakohtule hagi A A vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 16.02.

  1. AS PlusPlus Capital esitatud 2 hagiavalduse kohaselt Xxx xxx AS (edaspidi Xxx) ja kostja sõlmisid 08.09.2017 Xxx liitumislepingu Nr. xxx, mille alusel kohustus Xxx pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Xxx ja kostja sõlmisid 04.01.2018 Xxx liitumislepingu Nr. xxx, mille alusel kohustus Xxx pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Xxx ja kostja sõlmisid 04.01.2018 Mobiil-ID lepingu nr. xxx, mille alusel kohustus Xxx pakkuma kostjale Mobiil-ID teenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Samuti sõlmisid Xxx ja Kostja 24.01.2020 osamaksetega vara müügilepingu nr. xxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Lenovo IdeaPad S340-15IWL maksumusega 599,00 €. Kostja kohustus tasuma seadme eest 36 osamaksega summas 16,639 €. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Xxx ei andnud kostjale laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega Xxx võimaldas kostjal tasuda saadud seadme eest osamaksetega 36 kuu jooksul koos sideteenuste eest tasumisega igakuiselt esitatava arve alusel. Xxx esitas kostjale osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja tasus arveid kuni 01.01.2021, kuna soetatud seadmete maksumusele ei lisandunud kõrvalkulusid, siis arvas Xxx kostja tasumisi osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna katteks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud Xxx arveid alates 01.03.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Xxx ees summas 564,76 €. . Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes Tingimuste p-le 3.8 piiras Xxx Kostja teenused alates 15.04.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Xxx lepingu ülesöelduks alates 01.05.
  2. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud eposti aadressile xxx, milles Xxx muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Xxx lepingu üles. Kostja ei reageerinud Xxx nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Xxx loovutas 13.04.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
  3. Harju Maakohtu 16.02.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5.

§ 317

lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. 6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1, 12 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 08.12.2024. Vastamise tähtaeg saabus 30.12.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 3 7. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 8.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 280 eurot, lepingulise esindaja kulusid 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 1500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 280 eurot. Tasutud riigilõiv 280 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, summas 150 eurot (käibemaksuta). Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 180 eurot (koos käibemaksuga).
  2. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 480 eurot (280 180+20). 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 4 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.