Obsah (10)

§ 11§ 10§ 291§ 21§ 24§ 26§ 36§ 37§ 292§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-24-10344 Tsiviilasi I

) § 11 lg-s 9 nimetatud tagajärjed. Saneerimisnõustajal tuleb teavitada saneerimismenetluse lõppemisest

§ 11lg 1 p 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivat kohtutäiturit.

Maakohus vabastas saneerimisnõustaja L. Müürsoo alates saneerimismenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Saneerimismenetluse kulud jäeti ettevõtja ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Saneerimisnõustaja tasu suuruseks määrati 5000 eurot (sisaldab käibemaksu 901,64 eurot), mis makstakse välja pärast määruse jõustumist Rahandusministeeriumi deposiidikontole tasutud vahendite arvelt OÜ Riguldi Camp & Law kontole. Määruse kohaselt esitas saneerimisnõustaja 04.10.2024, seega

§ 10

lg 2 p 3 tähtaega järgides, kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamiseks ja sellega koos nõustaja arvamuse saneerimiskava kohta vastavalt

§ 291lg-tele 1 ja 2.

Võlausaldajate teavitamisel, kava koostamisel ja kava osas hääletamisel on järgitud saneerimisseaduse nõudeid. Kohus nõustus Swedbank AS-ga, et lähtudes

§ 21

lg-st 3 oleks pidanud saneerimiskava hääletamiseks moodustama ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest eraldi rühma. Eäriregistri ja ettevõtja 2023. a majandusaasta aruande andmetel on lähikondsed Primatek Est OÜ (alates 15.10.2024 Intercoat OÜ), Primatek Coatings Finland OY, Primatek GmbH ja Artem Vedunov. Samas lähtudes hääletustulemustest on kava II rühma võlausaldajate poolt

§ 24

lg 4 alusel vastu võetud olenemata sellest, kas seotud isikud hääletasid või mitte. Teises rühmas on 35 võlausaldajat. Mitteseotud isikutest hääletas kava poolt neli võlausaldajat, ülejäänud võlausaldajad ei hääletanud. 01.07.2022

§ 24

lg-t 4 muudeti ja kaotati isikuline kvoorum, st kava vastuvõtmiseks ei pea olema kava poolt 2/3 kõigist häältest ning arvuliselt vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Kehtiva seaduse järgi tuleb lähtuda eelkõige nõuete suurusest ja sellega määratavast häälte arvust. Swedbank AS leidis, et teisi võlausaldajaid kahjustab olukord, kus Maksu- ja Tolliamet (MTA) saab oma võla kätte maksuvõla ajatamise otsuse alusel. Maksuvõlg ajatati MTA 30.11.2023 otsusega, viimase osamakse tähtaeg oli 30.11.

1. Kuna MTA avaliku võlapäringu andmetel puudub ettevõtjal 02.11.2024 seisuga võlg, saab järeldada, et ettevõtja on maksegraafiku täitnud. MTA nõue moodustab marginaalse osa ümberkujundatavatest nõuetest, mistõttu ei saa selle kava väliselt tasumist pidada võlausaldajaid oluliselt kahjustavaks. Swedbank AS nõuded saneerimismenetluse algatamise (07.08.2024) seisuga on kokku 1 489 786,44 eurot, sh põhinõue 908 856,54 eurot ja kõrvalnõue 580 929,90 eurot. Swedbank AS kasuks on seatud hüpoteegid ettevõtja kinnisasjadele registriosa numbritega 3897309 ja 3897209 (kaaskoormatud kinnistud) kokku summas 2 532 000 eurot (1 674 000 + 858 000). Samuti on Swedbank AS-i kasuks seatud kommertspant esimesele järjekohale pandisummaga 400 000 eurot. Seega on Swedbank AS-i nõue täies ulatuses tagatud pandiga. Saneerimiskavaga ei ole Swedbank AS-i põhivõlga vähendatud. Pandiga tagatud kõrvalnõuet on vähendatud 100%. Kohtupraktikas on seisukoht, et saneerimiskavaga ei ole võimalik vähendada pandiga tagatud võlausaldajate nõudeid. Pandiga tagatud nõude vähendamine võib olla õigustatud juhul, kui tagatise väärtus ei vasta tagatise suurusele kinnistusraamatus. Kinnistu registriosa nr 3897209 (büroo- ja tootmisehoone) on olnud avalikul enampakkumisel (menetlus nr 066/2023/3201)
2. a veebruaris alghinnaga 3 000 000 eurot, mais alghinnaga 1 900 000 eurot ja juulis alghinnaga 1 800 000 eurot. Saneerimisnõustaja on rõhutanud, et ettevõtja vara näol on tegemist väga spetsiifilise varaga, millele läbi kiirmüügi täitemenetluses või pankrotimenetluses on raske ostjat leida. Swedbank AS on leidnud, et kinnisasja müümine 4 1 800 000 euroga on tõenäoline. Sellisel juhul on Swedbank AS-il pankrotimenetluses võimalik nõue rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kui saneerimismenetluses. Võttes arvesse, et kava alusel tehtaks esimene põhiosa väljamakse pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatele alles kahe aasta möödumisel kava kinnitamisest, on nõue võimalik rahuldada ka oluliselt varem kui kavaga planeeritud neli aastat. Seega ei ole kavaga järgitud

§ 26

lg-s 2 sätestatud võlausaldajate huvide testi, mille kohaselt ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei tohi olla saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Kohtu hinnangul on Swedbank AS-i kui esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldaja seatud kavaga oluliselt halvemasse seisu, kui ta oleks pankrotimenetluses. Hääletusprotokolli lisade 1 ja 2 järgi ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) saneerimiskava osas hääletanud. Kohus leidis, et hilinenult esitatud vastuhäält ei saa kohus kava kinnitamisel arvesse võtta, samuti ei oleks saanud saneerimisnõustaja kanda hääletusprotokolli poolt- või vastuhäält, mis ei ole tähtaegselt saabunud saneerimiskava hääletamiseks määratud e-posti aadressile. Kuna EIS ei ole kava hääletamisel osalenud, ei ole tal võimalik esitada kohtule

§-s 292 sätestatud taotlust vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, mistõttu jättis kohus EIS taotluse läbi vaatamata. Ettevõtja väitel on makseraskused tekkinud temast mitteolenevatel põhjustel (Venemaa turu äralangemine seoses sõjaga Ukrainas). Ettevõtjal on tegevuse jätkamiseks tootmishoone, seadmed ja tööjõud. MTA avalike andmete järgi oli ettevõtja 2024. a III kvartali maksustatav käive 115 950,91 eurot, ettevõtja on tasunud riiklikke makse 22 608,63 eurot ja tööjõumakse 17 721,63 eurot. Maksuvõlg 27.11.2024 seisuga puudub. Sellest saab järeldada, et tegemist on tegutseva ettevõttega. Ettevõtja on teinud Swedbank AS-ile ettepaneku põhivõla tasumiseks. Esitatud andmete põhjal ei ole alust arvata, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. Kohus võib kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kui on täidetud

§ 36lg 1 p-des 1–4 sätestatud eeldused.

Kavaga ei ole järgitud

§ 26

lg-s 2 ja § 28 lg 5 ps 7 sätestatud võlausaldajate huvide testi, mistõttu jättis kohus saneerimiskava kinnitamata ning lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt (

§ 37lg 2; § 39 lg 2 p 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. IPCS Nordic OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 05.12.2024 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega IPCS Nordic OÜ saneerimiskava kinnitada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Swedbank AS-i nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Saneerimiskava vastab

§-s 2 sätestatud eesmärkidele. Kava realiseerimisel ületatakse ettevõtja makseraskused, taastatakse likviidsus ja tagatakse jätkusuutlik majandamine. Saneerimine on ainus viis maksejõuetuse vältimiseks. Swedbank AS ei ole esitanud tõendeid panditud vara väärtuse kohta ja tagatise väärtus ei ole selge. Seega ei ole Swedbank AS-i huvi kahjustamise hindamisel õige lähtuda hüpoteegisummast. Sama võlausaldaja kasuks samadele kinnisasjadele erinevatele järjestikustele järjekohtadele hüpoteekide seadmine ei ole keelatud, kuid hüpoteegipidaja ei tohi kuritarvitada talle hüpoteegist tulenevaid õigusi (RKTKo 2-21-7855, p 12.2). Õiguste teostamise kuritarvitamiseks ja nende hea usu põhimõtte vastaseks teostamiseks võib olla asjaolu, et panga nõude tagamiseks on seatud hüpoteegid ettevõtja kinnisasjadele registriosa numbritega 3897309 ja 3897209 (kaaskoormatud kinnistud) kokku summas 2 532 000 eurot (1 674 000 + 858 000). Olukorras, kus Swedbank AS-i võlgnevuse põhisumma on 908 707 eurot, võib hüpoteek summas 858 000 eurot olla tühine. Sama puudutab kommertspanti. Hea usu 5 põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui ettevõtja laenulepingu lõpetamisel oli Swedbank AS-i nõue tagatud kolmekordselt võrreldes põhinõude summaga, aga teiste võlausaldajate nõuded ei olnud üldse tagatud.

§ 36lg 1 p-de 3 ja 4 tingimused on kava esitamisel täidetud.

Swedbank AS-i põhinõue planeeritakse täita 100% ulatuses, lisaks on ette nähtud mõistlik intress 1,75% aastas kuni võla tasumiseni. Panga nõuded on tagatud samamoodi nagu menetluse algatamisel. Swedbank AS-le tehtava väljamakse suurust toetas ka saneerimisnõustaja. Saneerimisnõustaja arvates on saneerimine võimalik, kui olemasolevaid kõrvalnõudeid vähendatakse nullini. Sel juhul on ettevõtja võimeline tasuma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele põhinõudeid 70% ulatuses. Selles suuruses nõuete rahuldamine on saneerimisseaduse põhimõtetega vastavuses. Ettevõtja kõrvalnõuetest vabastamine ei kahjusta võlausaldajate huve oluliselt. Kohtu väide, et kõrvalnõuete vähendamise tõttu ei ole järgitud võlausaldaja huvide testi, ei ole asjakohane.

§ 26

lg 2 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, sest säte on vastuolus Direktiivi 2019/1023 preambulas tooduga. Liikmesriigid ei peaks siiski nõudma kõigi rühmade nõusolekut. See tähendab, et ainult kahe võlausaldajate rühma olemasolu korral peetakse piisavaks vähemalt ühe rühma nõusolekut, kui muud rühmade ülese kohustamise tingimused on täidetud.

§ 26lg 2 sõnastus võlausaldajate parimate huvide testi kohta on liiga kitsas.

Saneerimise ebaõnnestumisel ei pruugi järgneda pankrotimenetlust. Riigikohtu selgitustest (RKTKo 3-2-1-31-98) tulenevalt pankrotimenetluses eeldatakse, et pandipidaja nõue on tagatud kokkulepitud summas, sest tagatise tegelik väärtus selgub alles tagatise realiseerimisel. Samas saneerimismenetluses tuleb saneerimiskava vastuvõtmise staadiumis tuvastada, millises ulatuses on pandipidaja nõue pandiesemega tagatud ilma tagatud eseme võõrandamiseta. Saneerimisseadusest tulenev kohustus korraldada võlausaldajate parimate huvide test ja selle põhjal otsustada võlausaldajate huvide kahjustamine on vastuolus nii Direktiivi kui Riigikohtu juhistega. Saneerimisnõustaja on rõhutanud, et vara müügil pankrotimenetluses võib hind olla oluliselt madalam võrreldes tavalise müügiga. Seega ei saa poolikute andmete põhjal järeldada Swedbank AS-i huvide kahjustamist. Panga huvide kahjustamist oleks võimalik järeldada siis, kui pank esitaks tõendid vara väärtuse kohta ja vara hind vastaks hüpoteegi väärtusele.

§ 36

lg 1 järgi võib kohus kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud

§ 36lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimused.

Kohus võib sama paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatust kõrvale kalduda, kui see on vajalik edukaks saneerimiseks. Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

§ 292

lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Kohus ei ole ettevõtja vara väärtust hinnanud ja seda ei teinud ka vastuväite esitatud võlausaldaja. Seega kohus ei saanud otsustada Swedbank AS huvide kahjustamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Swedbank AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud ettevõtja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on määrus kooskõlas saneerimisseaduse ja saneerimismenetluse põhimõtetega. Kaebuse väited ei ole asjakohased. Kinnisvara reaalne väärtus selgub vara müümise hetkel, kõik teised tõendid on hinnangulised. Pangal ei ole esitada sobivat tõendit panditud kinnisvara reaalse väärtuse kohta ja saneerimisseadusest ei tulene pangale ka sellist kohustust, kuid kinnisvara väärtuse hindamisel järgiti täitemenetluse reegleid ning arestimishind 3 miljonit eurot määrati 6 ettevõtja ja panga kokkuleppel. Saneerimiskavas on hinnatud kinnisvara väärtuseks 2 442 249,61 eurot ning kogu vara väärtuseks 3 782 813,03 eurot. Seega on määruskaebuses esitatud seisukoht vara väärtuse kohta varasemaga vastuolus ja ebausutav. Kinnisvara osas toimub täitemenetluses kordusenampakkumine alghinnaga 1,8 miljonit krooni 21.– 28.01.
2. Ettevõtja varale seatud hüpoteekide summad ei oma asjas tähtsust. Pank ei saa pantide realiseerimisest rohkem kui on panga võlaõiguslik nõue (saneerimismenetluse algatamise seisuga 1 489 788,44 eurot) ja pantide summad ei riku ettevõtja ega teiste võlausaldajate huve; 2) ei ole saneerimisseadus ja direktiiv vastuolus; 3) ei võtnud puudutatud isikute teine rühm saneerimiskava vastu ja seega ei oleks saanud vastuvõtmata kava kohtule kinnitamiseks esitada. Teises rühmas hääletasid seadusevastaselt ka lähikondsed. Kui eraldada teisest rühmast lähikondsed, jääksid alles puudutatud isikud, kelle häälte summa on 1 136 769 (4 276 547 – 3 139 778). Kava poolt hääletas neli puudutatud isikut, kes ei ole lähikondsed, kellel oli 303 647 häält, mis tähendab, et kava poolt hääletas 26,7% õigustatult teises rühmas olevatest puudutatud isikutest ning täidetud ei ole

§ 24lg-s 4 sätestatud 2/3 poolthäälte nõue.

Kohus võib

§ 36

lg 1 p 2 järgi kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud § 21 lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm; 4) on saneerimine perspektiivitu. Puuduvad igasugused tõendid saneerimise õnnestumise toetuseks. Saneerimiskavas prognoosis ettevõtja

1. a käibeks 2 071 636 eurot. Maksu- ja Tolliameti avalike andmete järgi oli
2. a käive 988 959,85 eurot. Ettevõtja majanduslik olukord on saneerimismenetluse ajal oluliselt halvenenud. Panga algatatud täitemenetlusega on liitunud viis sissenõudjat (Algol Chemicals Osaühing, INPACO OÜ, Yantai Fenglin Advanced Materials Co Ltd, SIA Brenntag Latvia, IMCD Baltics UAB). Ettevõtja ei ole juba rohkem kui aasta tasunud ühtegi makset oma peamisele võlausaldajale Swedbank AS-le, igapäevaselt kasvavad viivised. Selline käitumine on pahatahtlik. Ettevõtja ei ole pangale tutvustanud oma äriplaani ega andnud infot saneerimiskavas viidatud sammude õnnestumise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21).
4. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et

§ 21

lg 3 teise lause kohaselt oleks saneerimiskava hääletamiseks pidanud moodustatama ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest eraldi rühma. Maakohus tuvastas, et ettevõtja lähikondsetest võlausaldajad on Primatek Est OÜ (alates 15.10.2024 Intercoat OÜ), Primatek Coatinga Finland OÜ, Primatek GmbH ja Artem Vedunov. Hääletamisprotokolli järgi kuulub lähikondsetest võlausaldajatele 3 139 778 häält. Kokku oli II rühmas 4 276 547 häält ning kui lähikondsete võlausaldajate hääli mitte arvestada, on II rühma võlausaldajatel kokku 1 136 769 häält. Nendest võlausaldajatest hääletasid saneerimiskava kinnitamise poolt neli võlausaldajat: INPACO OÜ (likvideerimisel), Pikk Silm OÜ, Yantai Fenglin Advenced Materials CO Ltd ning Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle hääled moodustasid kokku 283 757 ehk ca 25% II rühma häältest.

§ 24

lg 4 kohaselt, kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. 7 Eelnevast järelduvalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et II rühma võlausaldajate poolt oleks saneerimiskava vastu võetud ka siis, kui eraldada II rühmast ettevõtjaga seotud lähikondsetest võlausaldajad. Kuna saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas II rühmas neli võlausaldajat, kellele kuulus ca 25% häältest, siis ei võetud saneerimiskava vastu ka II rühma võlausaldajate poolt. Tegemist on seaduse kohaldamisega ning TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse seadusele vastavust. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. Ettevõtja lähikondsetest võlausaldajate häälte arvestamine on välistatud

§ 36lg 1 p 2 järgi.

Maakohtu eelmärgitud ebaõige seisukoht ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et saneerimiskavaga ei olnud järgitud

§ 26lg-s 2 ja § 28 lg 5 p-s 7 sätestatud võlausaldajate huvide testi.

Kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud

§ 36lg 1 p-des 1-4 sätestatud kõik tingimused.

Praegusel juhul ei ole täidetud

§ 36

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused, s.o järgitud ei ole võlausaldajate huvide testi ning saneerimiskava ei ole heaks kiitnud ükski puudutatud isikute rühm. 9. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki oma määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et saneerimiskavas ei ole järgitud võlausaldajate huvide testi (

§ 26lg 2 ja § 28 lg 5 p 7) ning seetõttu ei ole võimalik saneerimiskava kinnitada.

Määruskaebuse esitaja viide Direktiivi 2019/1023 preambula p-le 58 ei ole asjakohane, kuna see reguleerib erinevate võlausaldajate rühmade moodustamist ning seega ei ole preambula p 58 vastuolus

§ 26

lg-ga 2.

-st ei tulene Swedbank AS-le kohustust esitada tõendit oma nõude tagamiseks oleva vara väärtuse kohta. Swedbank AS-i nõue on kokku 1 489 768,44 eurot, sh põhinõue 908 856,54 eurot ja kõrvalnõue 580 929,90 eurot. Saneerimiskava ei näe ette kõrvalnõude 580 929,90 euro tasumist. Swedbank AS-i kasuks on seatud hüpoteegid võlgniku omandis olevatele kinnisasjadele kokku 2 532 000 euro ulatuses. Määruskaebuse esitaja leiab, et Swedbank AS-i nõue võib olla üle tagatud ning sellisel juhul on tegemist seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamisega. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Põhjendatud on siinjuures Swedbank AS-i seisukoht, et kinnisasjade tegelik väärtus selgub täitemenetluse käigus ning kinnisasjade realiseerimisel ei saa Swedbank AS rohkem kui tema nõude suurus (s.o 1 489 768,44 eurot). Seega ei saa hüpoteekide summad rikkuda määruskaebuse esitaja õigusi. 10. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jääavad menetlusosaliste endi kanda (

§ 41lg 1 ja Ts

MS § 172 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 8