← Eesti

1-24-1338/37

Obsah (8)§ 238§ 339§ 322§ 296§ 293§ 61§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-24-1338 (23250150001) Kohtukoosseis eesistuja Elina Elkind,

§ 238lg 2 alusel kahe aasta kaheksa kuuni. Kar

S § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati karistust R. Hundtile Tartu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5517 mõistetud karistuse, s.o 5 aastat ja 18 päeva võrra, ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Rootsi Kuningriigis vahi all viibitud aeg 1 kuu ja 19 päeva. Karistuse kandmise algust arvati alates
  3. juunist
  4. Sama otsusega mõisteti C.U 1-24-1338 talle esitatud süüdistuses õigeks. Samuti lahendas maakohus menetluskuludega seonduvaid küsimusi. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
  5. Kriminaalasjas on tuvastatud, et pakendites nr 1-5 oli kokku 1544,70 grammi amfetamiini, millest saab joobe keskmiselt 11 882 inimest (IV kd, tl 78-81) ehk tegemist on narkootilise aine suure kogusega. Samas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ka ülejäänud viiest kotist leitud pulber sisaldas suures koguses amfetamiini. Nimelt tuleneb ekspertiisiaktist, et kümme pakendit sisaldasid lisaks puhtale amfetamiinile ka kofeiini. Kofeiini ja amfetamiini suhe tehti kindlaks vaid viie pakendi puhul ja saadud järeldusi ei saa üle kanda ülejäänud viiele kotile. Seega käideldi kokku 1544,70 grammi amfetamiini.
  6. Kriminaalasjas esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et C.U pani toime talle etteheidetava kuriteo. Side teoga seisneb tema puhul selles, et ta viibis juba süüdistusele eelnenud ajal koos teiste süüdistatavatega sõiduautos Citroen, millest leiti amfetamiini. Samas puuduvad tõendid isiku kui kaastäideviija teopanuse kohta. Tõsiasi, et süüdistatavat on varem karistatud narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude eest, ja tema sissetulekute nappus ei tõenda praeguses kriminaalasjas teo toimepanemist. Samuti ei kinnita teo toimepanemist sellele eelnenud süüdistatavate ühine reis Belgiasse ja süüdistatavale kuuluvast sõiduautost Mazda amfetamiini jälgedega peidiku leidmine. Tõendite puudumist ei saa täita oletuste ja elulise usutavusega, mis ei ole iseseisev tõend, vaid tõlgendamise meetod.
  7. R. Hundt tunnistab teo toimepanemist, kuid väidab, et ta pani teo toime üksinda. Samas on tõendatud, et narkootilist ainet käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult R. Hundt ja F. W. Seda kinnitavad MV ütlused, mille kohaselt R. Hundt ja F. W n-ö „vingerdasid“ temalt laenatud sõidukiga sõidu eesmärgi osas ehk ei tahtnud öelda, kuhu ja milleks nad sõidavad. MV avaldatu kohaselt F. W ütles R. Hundtile, et „paberkotid peaksid olema tagaistmel“. Tunnistaja kuuldu ühtib asjaoluga, et musta kilesse leitud pakendid amfetamiiniga olid omakorda paberist Coop kottides (vt I kd, tl 79, 84).
  8. R. Hundtile karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse, et Rootsis, kus alustatud kriminaalmenetlust Eestis üle võeti, näeb seadus karistusena sama teo eest 2 kuni 7 aastat vangistust. Isiku süü on keskmisest suurem tulenevalt leitud aine kogusest, samuti tuleb arvestada, et tegu pandi toime grupis. Siiski kahetses süüdistatav kohtuistungil teo toimepanemist, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 p 3 mõttes. Apellatsioonid Prokuröri apellatsioon
  9. Pärnu Maakohtu
  10. mai
  11. a otsuse peale esitas tähtaegselt apellatsiooni prokurör, kes taotleb tühistada otsuse C.U õigeksmõistmist puudutavas osas ja tunnistada C.U süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Prokurör palub karistada C.U-d 6 aasta pikkuse vangistusega, mida tuleb lühendada

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra. Samuti tuleb mõista C.U-le Kar

S § 65 lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsusega nr 1-23-1438 kokku 7 aastat vangistust, mille hulka arvata C.U viibimine eelvangistuses Rootsi Kuningriigis, lugedes karistuse algust
  3. novembrist 2022, s.o varasema otsusega määratud ajast.
  4. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Maakohus ei hinnanud tõendeid kogumis, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 3391-24-1338 lg 2 tähenduses.

Tõendite hindamisel tehtud vead viisid ebaõige materiaalõiguse kohaldamiseni ja C.U põhjendamatu õigeksmõistmiseni.

  1. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et
  2. detsembril 2021 kell 10.05 peatati Rootsi Kuningriigis Stockholmi põhjasuunalisel Kesksillal (Centralbro) politseiametnike poolt mootorsõiduk registreerimismärgiga XXXXXX, milles viibisid R. Hundt, C.U ja F. W. Sõidukist leiti ja võeti pagasiruumi tagavararatta asukohast ära kümme pakendit valge pulbriga, mis sisaldasid amfetamiini.
  3. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt MV ütlused võimaldavad teha järelduse, et C.U ei osalenud amfetamiini käitlemises. Nimelt on MV oma ütlustes läbivalt selgitanud, et ta tundis vaid R. Hundti ja F. W ning teisi isikuid, sh C.U-d , ta ei tundnud. Ka C.U avaldas kohtuistungil, et tema MVt ei tunne. See selgitab, miks MV räägib, justkui auto laenamisest oleksid huvitatud olnud R. Hundt ja F. W. On täiesti loogiline ja eluliselt usutav, et MVga suhtlesid auto laenamise küsimuses just temale tuttavad isikud. Seega on ka arusaadav ja mõistetav, miks C.U ei osalenud n-ö auto laenamise läbirääkimistel. Kui autot soovivad laenata isikud, kellest osa tunneb sõiduki omaniku ja teised mitte, siis on ilmselge, et autot küsivad laenuks isikud, kes auto valdajat tunnevad. Seega MV ütlustest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et amfetamiini käitlesid R. Hundt ja F. W ning C.U selles ei osalenud.
  4. C.U avaldas TFle (I kd, tl 44-47) vahetult sõiduki kinnipidamise järel, et ta oli teel tööle ning tal pidi olema esimene tööpäev. Samas kohtuistungil avaldas C.U, et kui neid
  5. detsembril 2021 Rootsis kinni peeti, oli ta sõidukis, sest taheti raudteejaamas raha vahetada. C.U ei rääkinud kohtuistungil sõnagi sellest, et nad pidid tööle minema. Seega C.U selgitused autos viibimise kohta on ajas muutunud. Samas selline ütluste muutumine näitab, et tegelikult püüdis C.U kinnipidamisel varjata tegelikku sõidu ja autos viibimise eesmärki. Ilmselgelt on tegeliku autos viibimise ja sõidu eesmärgi varjamine vajalik olukorras, kui tegeletakse millegi ebaseaduslikuga. Juhul kui C.U ei oleks olnud teadlik sõidukis asuvast amfetamiinist, puuduks igasugune loogiline põhjus ja vajadus, miks C.U selgitused sõidu eesmärgi kohta on ajas muutunud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et näiteks aja möödumise tõttu on C.U lihtsalt unustanud tegelikud sündmused.
  6. PE teenistusalasest märkusest (I kd, tl 54-55) nähtub, et mootorsõiduki Mazda registreerimismärgiga YYYYYY läbiotsimisel tuvastati, et radiaatori ja esivõre vahele oli paigaldatud plastikust sisetükk, mis tekitas ruumi, kuhu oli võimalik asju panna. Plastikust sisetüki ühes nurgas 1-24-1338 oli valge pulbri jääk, mis kiirtestis reageeris amfetamiinile. Eeltoodu kinnitab, et selle sõidukiga, mis kuulus C.U-le , on veetud amfetamiini.
  7. MV avaldas
  8. jaanuaril 2022 toimunud ülekuulamisel (I kd tl 202, alt viimane lõik), et kui Arlanda lennujaamast lahkuti, siis Mazdat juhtis C.U . Kohtuistungil avaldasid R. Hundt ja C.U , et Mazda jäi Arlanda lennujaama, kui lennati Brüsselisse. Lennureisijate broneeringu andmete (II kd tl 1026a) kohaselt reisisid R. Hundt, C.U ja F. W
  9. novembril 2021 koos Rootsist Belgiasse. Seejuures broneeringu tegemisel kasutati kõigi reisijate puhul sama telefoninumbrit ja e-posti. Samuti avaldas C.U kohtuistungil, et Mazda sattus Rootsi
  10. a septembris. Tallink Silja andmetel (I kd tl 7276) reisis C.U korduvalt enne
  11. detsembri
  12. a kinnipidamist Rootsi ja Eesti vahet, s.o
  13. septembril 2021,
  14. oktoobril 2021 ja
  15. novembril
  16. Seega pärast seda, kui C.U sõnul sattus talle kuuluv Mazda Rootsi, on ta korduvalt viibinud Rootsis. Ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et kui C.U-l oli Rootsis mootorsõiduk, siis ta ise sellega Rootsis viibides ei sõitnud. Seda kinnitab ka asjaolu, et C.U sõnul jäi Mazda Robert Hundti kätte alles siis, kui sõideti Brüsselisse. Samas Brüsselisse lennati alles
  17. novembril
  18. Samuti järeldub süüdistatavate kohtuistungil avaldatust, et Mazda seisis Arlanda lennujaamas alates Brüsselisse lendamisest kuni Rootsi jõudmiseni
  19. detsembrini
  20. Seega vahepealsel ajal ei saanud keegi selle Mazdaga sõita ja amfetamiini jäägid pidid seega autosse sattuma varem, seega ajal, mil seda kasutas C.U ja tema tegevuse tulemusena. Seega C.U on varem Mazdaga transportinud amfetamiini. Ka praegusel juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et algse plaani järgi pidanuks C.U, F. W ja R. Hundt sõitma Mazdaga ehk ka umbes 10 kg amfetamiini sisaldava pakendi vedu oleks pidanud toimuma Mazdaga, kuid ilmastikuolude tõttu otsustati autot vahetada. Veel enam, MV andis ütlusi selle kohta, et
  21. detsembril 2022, s.o õhtul enne kinnipidamist kui lennujaamast lahkuti, juhtis Mazdat just C.U . Kuigi C.U väitis kohtus, et lennujaamast lahkudes juhtis sõidukit R. Hundt, siis C.U ütlusi ei saa selles osas pidada usaldusväärseteks.
  22. R. Hundt väitis kohtuistungil, et vedas Brüsselis novembri lõpus kohatud Mariuse amfetamiini. Ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et nii suurele narkootilise aine kogusele antakse juurdepääs pärast ühekordset kohtumist või juhusliku teona. Seega viitab narkootilise aine kogus selgelt käitleja rollile ja positsioonile ebaseaduslike narkootiliste ainete käitlemise turul. Seega võis küll toimuda kellegi Mariuse amfetamiini vedamine, kuid see ilmselgelt ei toimunud R. Hundti kirjeldatud asjaoludel, sh R. Hundt ei vedanud ega vallanud amfetamiini üksi.
  23. Patrulli 31-6710 tähelepanekutest (I kd tl 40-43) nähtuvalt märkas CL, et enne Citroeni kinnipidamist sõidukis paremal viibinud isikud, s.o C.U ja F. W, liigutasid ennast äärmiselt palju, mis jättis mulje, et istmelt tõusti ja midagi peideti või vaadati tagasi politsei poole. Isikute aktiivne liikumine viitab ebaseadusliku tegevuse varjamisele, s.o teadlikkusele narkootilise aine vedamisest. 1-24-1338
  24. R. Hundt tunnistas end amfetamiini käitlemises süüdi, kuid kinnitas, et C.U ei teadnud narkootilisest ainest midagi. Need ütlused on tingitud soovist säästa C.U-d, kelle kohta R. Hundt avaldas, et tegemist on pikaaegse sõbraga. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et R. Hundtil ja C.U-l oli omavahel võimalik Tartu Vanglas suhelda näiteks pühapäeviti kabelis (IV kd tl 85-91), mistõttu vastava kokkuleppe sõlmimises ei ole midagi erandlikku.
  26. juuni
  27. a C.U varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollidest ja nende algandmetest (IV kd tl 98-105) nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel alates
  28. aastast C.U-le väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei kuulu C.U-le muud vara (nt kinnisvara vms), mille arvelt saaks ta endale ülalpidamist anda. Seega C.U-l puudusid kuriteosündmuse ajal legaalsed sissetulekud. Samas olid tal ilmselgelt igapäevased vältimatud püsikulud, nt toit ja eluase ning ta vajas rahalisi vahendeid reisimiseks näiteks Rootsi ja Belgiasse. Märgitu annab alust järelduseks, et C.U-l pidi ka süüdistuses märgitud ajal olema sissetulek, mis oli ilmselt kuritegelikku päritolu.
  29. Lisaks näitavad C.U varasemad karistused (IV kd tl 106-113), et tegemist ei ole keskmise õiguskuuleka isikuga, vaid kuritegelik elu on kujunenud talle elustiiliks. Süüdistataval on kolm kehtivat ja kaks arhiveeritud kriminaalkaristust ning arvukalt väärteokaristusi. Väärteoasjades tehtud otsustest nähtub, et C.U on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, sh amfetamiini, seega oli tal enne kinnipidamist arvukaid kokkupuuteid selle ainega, viimati
  30. detsembril
  31. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et Harju Maakohtu
  32. märtsi 2023.a otsusest nr 1-23-1438 (IV kd tl 202-222) nähtuvalt andis C.U enne
  33. detsembrit 2021 Rootsis toimunud kinnipidamist ebaseaduslikult edasi oksükodooni, millega jätkas ka loetud päevad pärast Rootsist naasmist.
  34. Kohtupraktikas peetakse võimalikuks tahtluse tuvastamist ka teo välise pildi alusel, mida tulekski teha praegusel juhul ja seda ka C.U puhul. Arvestades välist teopilti, isikute koos reisimist nii Rootsi kui ka Belgiasse, C.U varasemat elukäiku ja majanduslikku olukorda, asjaolu, et praegusel ajal kannab C.U karistust narkokuriteo eest, R. Hundti ja C.U omavahelise suhtlemise võimalust Tartu Vanglas, C.U ja F. W aktiivset liikumist sõidukis kui märgati politseipatrulli, C.U korduvaid kokkupuuteid narkootiliste ainetega, sh amfetamiiniga, C.U-le kuuluvast sõidukist registreerimismärgiga YYYYYY amfetamiini jääkide leidmist, samuti C.U selgituste muutumist seoses sõidu eesmärkidega, siis pidi lisaks R. Hundtile ja F. Wle olema ka C.U teadlik mootorsõidukis registreerimismärgiga XXXXXX asunud amfetamiinist, soovides seda koos R. Hundti ja F. Wga vedada ja vallata.
  35. Vastupidiselt maakohtu tuvastatule, ka ülejäänud viiest pakendist leitud pulber sisaldas vähemalt 31% amfetamiini. Nimelt olid kõik kümme pakendit äärmiselt sarnaselt pakendatud. Samuti kõik pakendid sisaldasid sisuliselt sama palju pulbrit, s.o pulbri sisalduse kõikumine on vaid 3 grammi, raskeim pakend oli 991 grammi ning kergeim 988 grammi. Seejuures viies pakendis oli amfetamiini sisaldus vähemalt 31%. Võttes arvesse, et tegemist on äärmiselt sarnaste pakenditega ning viies pakendis on tuvastatud amfetamiini sisaldus, siis ka ülejäänud viies pakendis ei saanud amfetamiini sisaldus olla madalam kui 31%. Seega ka ülejäänud viies pakendis olnud pulbri 9899-4951 (viie pakendi kogukaal) ehk 4948 grammi pidi sisaldama 31% ehk 1533,88 grammi amfetamiini. Nõue, et narkojoobe tekitamiseks vajaliku puhta aine koguse tuvastamiseks on tingimata vaja teha ekspertiis, ei ole absoluutne. 1-24-1338
  36. Praegusel juhul on tuvastatud, et menetletav kuritegu on Rootsis karistatav, mille eest on Rootsis ette nähtud kaks kuni seitse aastat vangistust (IV kd tl 243-246). Enne Eesti Vabariigile üleandmist menetles Rootsi kriminaalasja kui rasket narkokuritegu. Kõigis Rootsis koostatud menetlusdokumentides on tegu määratletud raske narkokuriteona. Kuigi KarS § 184 lg 2 näeb sanktsioonina ette 3- kuni 15-aastase vangistuse, ei tohiks kriminaalmenetluse ülevõtmine isikut kahjustada, mistõttu karistuse ülemmääraks on seitse aastat vangistust. Võttes arvesse käideldud narkootilise aine liiki ja kogust ning C.U varasemat karistatust, tuleb C.U süüd pidada keskmisest oluliselt suuremaks. Samuti tuleb arvesse võtta, et C.U puhul esineb kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o korduvus ja grupp. R. Hundti kaitsja apellatsioon
  37. Maakohtu otsusele esitas tähtaegselt apellatsiooni R. Hundti kaitsja vandeadvokaadi abi A. Vissak, kes taotleb otsuse tühistamist osas, milles R. Hundt tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemises grupis ja sellest tulenevalt ka R. Hundtile mõistetud karistuse vähendamist. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud, et R. Hundt pani teo toime grupis. Maakohus viis kohtuliku uurimise läbi puudulikult ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tuvastades, et R. Hundt tegutses grupis F. Wga. Kaitsja taotleb kriminaalasja arutamist kohtuistungil. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  38. Millegagi ei ole tõendatud F. W kuulumine gruppi. MV ütlusi tema väidetavate tähelepanekute kohta, millele maakohus tugineb, saaks äärmisel juhul käsitada kaudsete tõenditena, kuid tegelikult puudub neid tõendikvaliteet. Maakohtu põhjenduste kohaselt kinnitavad R. Hundti ja F. W ühist teootsust MV ütlused selle kohta, et eelmisel õhtul R. Hundt ja F. W n-ö keerutasid ühiselt autoga sõitmise eesmärkide suhtes ning F. W ütles R. Hundtile, et paberkotid peaksid olema auto tagaistmel. Maakohtu arvates ühtib viimane lause muu tõendikogumiga, s.o sellega, et narkootilise aine pakid olid paberkottides. Tegelikkuses muud tõendid kriminaalasjas ei kinnita, et narkootilise aine pakid olid paberkottides, vaid seda, et 10 kilepakendit olid ühes paberkotis (I kd tl 32-33). Seega ei haaku MV kuuldud lause muude tõenditega.
  39. Riigikohtu seisukoha kohaselt eeldab süüditunnistamine vaid kaudsetele tõenditele tuginedes seda, et tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta. Järelikult eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (3-1-1-55-13). Seda seisukohta on Riigikohus küll hiljem osaliselt muutnud, kuid seda vaid spetsiifiliste süütegude osas. Praeguses kriminaalasjas ei kinnita tõendid grupis tegutsemist.
  40. F. W osas on kriminaalasi eraldatud, ta ei ole kohtueelses menetluses omapoolseid selgitusi andnud. Kohtumenetluses ei esitatud F. W osas küsimusi ei R. Hundtile ega ka C.U-le. Maakohtul tulnuks analüüsida ka võimalust, kas F. W võis olla kuriteole kaasaaitaja. R. Hundt väljendas 1-24-1338 selgelt seisukohta, et ta pani süüteo toime üksi ja ainult tema ise teadis, mida ta Põhja-Rootsi tegema sõidab. Tema ütlusi ei ole põhjust kahtluse alla panna, kuna ta on kohtus andnud põhjalikke ja puhtsüdamlikke ütlusi. Menetlus ringkonnakohtus C.U kaitsja apellatsioonivastus 27.

§ 322

lg 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas apellatsioonivastuse C.U kaitsja vandeadvokaat S. Sillar, kes palub jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja taotleb kriminaalasja arutamist kohtuistungil.

  1. Apellatsioonist ei nähtu tõenduslikku baasi, mille pinnalt saaks C.U-d talle etteheidetavas teos süüdi tunnistada. Kui C.U andis kohtueelses menetluses autosõidu eesmärgi kohta kohtumenetlusest erinevaid ütlusi, pidanuks vastavaid ütlusi avaldama isiku ristküsitluse käigus. Apellatsioonis ei ole võimalik käsitada tõenditena neid süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi, mida ei ole kohtuistungil avaldatud. Nimelt kohtueelses menetluses antud kahtlustatava ütlused ei ole reeglina kohtukõlbulikeks tõenditeks, nendega kontrollitakse üksnes kohtus antud ütluste tõelevastavust. Kohtuotsuse tegemisel on tõendiks süüdistatava kohtus antud ütlus. Kui süüdistatava kohtus antud ütlused erinevad eeluurimisel antud ütlustest, on kaitsjal ja prokuröril võimalik taotleda varem antud ütluste avaldamist ning süüdistataval tekib võimalus selgitada, kas on erinevus ja miks on erineval ajal antud erinevaid ütlusi. Praegusel juhul on väga oluline, et kuigi prokurör kasutas õigust süüdistatava küsitlemiseks, ei toonud ta kordagi välja süüdistatava kohtus antud ütluste vastuolu varem antud ütlustega. See aga kinnitab, et õigusliku tähendusega vastuolu eeluurimisel antud ütluste ja kohtuistungil antud ütluste vahel ei olnud.
  2. Kriminaalasja põhiprobleem on aga selles, kas on võimalik lugeda autos – kus paikneb narkootikum – viibimise faktiga tuvastatuks narkootikumide käitlemise kaastäideviimine. Tänane kohtupraktika seda ei võimalda (vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-23-10 ja 1-22-312). Ka ei ole apellatsioonis välja toodud õiguslikud argumendid niivõrd veenvad, et oleks põhjust õigusteoorias ja kohtupraktikas ühemõtteliselt omaksvõetud põhimõtete muutmiseks. Kohtuistung
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kohtuistungil. Tallinna Ringkonnakohtus
  6. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil prokurör ja R. Hundti kaitsja palusid rahuldada oma apellatsioone, R. Hundti ja C.U kaitsja vaidlesid vastu prokuröri apellatsioonile ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht I
  7. Esmalt käsitleb ringkonnakohus prokuröri apellatsioonis esitatud taotlust C.U süüditunnistamiseks. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtvalt, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust tõendite hindamisel, mis viis lõppkokkuvõttes süüdistatava põhjendamatu õigeksmõistmiseni.
  8. Kolleegium märgib, et järjepideva Riigikohtu praktika kohaselt saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu maakohus ja võib selle tulemusel jõuda ka esimese astme kohtust kardinaalselt 1-24-1338 erinevale seisukohale. Seejuures peab ringkonnakohus siiski oma otsustust eriti põhjalikult motiveerima ja näitama ära vead, mida maakohus tegi tõendite hindamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. veebruari
  10. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1301/35, p 14). Seega kontrollib ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni pinnalt järgnevalt, kas ja milliseid vigu tegi maakohus tõendite hindamisel.
  11. Esmalt tugineb prokurör sellele, et MV ütlused ei kinnita eraldivõetuna asjaolu, et C.U ei osalenud narkootilise aine käitlemises. Iseenesest ei tulene sellist järeldust vähemalt otsesõnu ka esimese astme kohtu otsusest –MV ütlusi analüüsides viitab maakohus sellele, et need seostavad teoga F. Wt ja R. Hundti, kellega tunnistaja suhtles sõiduki laenamise teemal, kuid nendest ei nähtu C.U seost teoga. Seega on tegemist (nii ka apellatsioonist tulenevalt) C.U teopanuse osas neutraalse tõendiga, mis viimase süüd ei kinnita ega lükka ümber.
  12. Järgnevalt toob prokurör välja, et C.U ütlustes esineb vastuolu sõidukis viibimise eesmärgi osas. Nimelt avaldas C.U kinnipidamisel sõiduki peatanud politseinikule TFle (I kd, tl 44-47), et ta on teel tööle ning tal pidi olema esimene tööpäev. Samas kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel avaldas C.U, et kui neid
  13. detsembril 2021 Rootsis kinni peeti, oli ta sõidukis, sest taheti raudteejaamas raha vahetada. Sellest teeb prokurör järelduse, et süüdistatav püüdis kinnipidamisel varjata tegelikku sõidu ja autos viibimise eesmärki, mis viitab tema teadlikkusele sellest, et sõidukiga veeti amfetamiini.
  14. Praegusel juhul avaldati (täpsemalt öeldes jäeti

§ 296

lg 3 teise lause alusel poolte kokkuleppel avaldamata) enne süüdistatavate ülekuulamist kirjaliku tõendina Rootsi Kuningriigi politseiniku TF ettekanne, mis kirjeldab sõiduki peatamisele järgnenud sündmustikku, ja mille kohaselt pärast sõiduki peatamist ütles C.U talle, et ta on teel tööle ja tal on esimene tööpäev. Rohkem sõidu eesmärkidest süüdistatavaga juttu ei olnud.

  1. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil vastas süüdistatav kaitsjale, et hommikul pidid nad raudteejaama minema, et raha vahetada ja sealt rongiga edasi liikuda, kuid ei jõudnudki sinna. R. Hundt pidi mingeid omi asju ajama. Teisesküsitluses ei esitanud prokurör C.U-le täpsustavaid küsimusi sõidu eesmärgi kohta, kuid kohtule vastates kinnitas C.U veel, et ühiselt pidi sõidetama raudteejaamani.
  2. Kolleegium nendib, et ainuüksi politseinikule sündmuskohal öeldud ühest lausest ei ole praegusel juhul võimalik järeldada isegi selget vastuolu kohtumenetluses antud ütlustega. Nimelt ei täpsustatud maakohtus, kuhu pidi C.U rongiga edasi sõitma. Seega ei ole välistatud seda, et ta pidigi lõppkokkuvõttes tööle minema. Lisaks, kuigi lühimenetluses ei kuulata tunnistajaid vahetult üle, on mõistlik eeldada, et kui avaldatavaid tunnistaja ütlusi soovitakse kasutada (muu hulgas) süüdistatava ebausaldusväärsuse kontrolliks, siis rakendatakse

§ 293

lg-st 1 ja § 289 lg-st 3 ja 4 tulenevaid põhimõtteid ehk avaldatakse või vähemalt viidatakse tunnistaja ütlusele või muule dokumendile vastavas osas süüdistatava ülekuulamise ajal. Praegusel juhul ei tuginenud aga prokurör otsesõnu sellele faktile isegi kohtuvaidluses, milles viidati vaid F. W selgituste ajas muutumisele. Sellise vastuolu väljatoomine alles apellatsioonimenetluses on vastuolus ausa kohtumenetluse põhimõtetega. Seejuures ei taotlenud prokurör ka apellatsioonimenetluses süüdistatava (täiendavat) ülekuulamist selle vastuolu põhjuste väljaselgitamiseks. Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et tuginemaks olulisele ebakõlale isiku ütlustes, peab kohus (ja seda enam kohtumenetluse pool kui esmane 1-24-1338 tõendi esitaja) proovima selgitada välja ebakõla põhjuse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri 2024 otsus asjas nr 1-23-2872/59, p 30).
  2. Järgnevalt viitab prokurör apellatsioonis sellele, et C.U-le kuuluvast sõidukist Mazda leiti radiaatori ja esivõre vahele paigaldatud plastikust sisetükk, mis tekitas ruumi, kuhu oli võimalik asju panna. Plastikust sisetüki ühes nurgas oli valge pulbri jääk, mis kiirtestis reageeris amfetamiinile. Samuti ei pea prokurör usutavaks, et C.U ei kasutanud sõidukit sügisel 2021 korduvalt Rootsis käies, kuna tema enda sõnul oli Mazda Rootsis alates septembrist 2021 ja Belgiasse lennati alles
  3. novembril
  4. Sellest järeldatakse apellatsioonis, et sõiduk oli C.U kasutuses ja ta on ka varem vedanud sellega amfetamiini. Lisaks viitab prokurör selles kontekstis ka MV ütlustele, mille kohaselt juhtis mootorsõidukit päev enne kinnipidamist lennujaamast lahkudes just C.U.
  5. Maakohtu otsuses ei ole tõepoolest analüüsitud vastuolu MV ja C.U ütluste vahel. Nimelt kinnitas C.U kohtus ülekuulamisel, et ta ei sõitnud Mazdaga MV juurde, kuna tal ei olnud juhtimisõigust. Maakohtu otsusest on võimalik järeldada, et kohus tugines nii C.U kui ka R. Hundti ütlustele selle kohta, et sõidukit juhtis ka MV juurde sõites just viimane ja sõiduauto võtmed jäid tema kätte, kui lennati koos Belgiasse. Veelgi enam, prokuröri küsimustele vastates eitas C.U üldse Rootsis Mazdaga sõitmist, kinnitades, et nad tulid Rootsi koos kasupojaga ja auto jäi sinna. Ringkonnakohus nendib prokuröriga nõustuvalt, et süüdistatavate ütlused on vastuolulised juba osas, mis puudutab seda, millal jäi auto R. Hundti kasutusse. R. Hundt väitis kohtumenetluses ülekuulamisel, et C.U tuli autoga Rootsi, kuid edasi jäi auto R. Hundti kasutusse. C.U ütluste kohaselt jäid autovõtmed R. Hundti kätte, kui oktoobris (tegelikult novembris) 2021 sõideti Rootsis koos lennujaama, et lennata Brüsselisse.
  6. Samas ei piisa kolleegiumi hinnangul faktist, et sõiduk kuulus C.U-le või oli sügisel 2021 vähemalt enne Belgiasse lendamist tema valduses, järeldamaks, et C.U osales konkreetsel juhul amfetamiini vedamises. Võttes arvesse, et C.U kinnitusel ei olnud tal (sel ajal) juhtimisõigust, võis valeütluste andmine olla tingitud ka soovist varjata liiklusõigusrikkumist. Põhiline on aga see, et kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, millal tehti autosse n-ö peidik ja millal amfetamiin (selle jäljed) Mazdasse sattusid. R. Hundti ütluste kohaselt paigutatigi kriminaalmenetluses leitud amfetamiin algselt Mazdasse, kusjuures see toimus nii, et „Marius“, kellega aine vedamine oli kokku lepitud, tuli MV elukoha juurde ja pani amfetamiini Mazdasse, mis oli jäetud lukustamata, kinnipidamispäevale eelnenud õhtul. Seejärel saatis „Marius“ R. Hundtile selle kohta sõnumi. R. Hundt ja teised viibisid sel ajal toas ega osalenud amfetamiini paigutamises Mazdasse. R. Hundt pani aine järgmisel hommikul ise Citroeni pagasiruumi, teised, sh C.U, selles ei osalenud. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditega ei ole võimalik ümber lükata väidet, et kinnipidamisel Citroenist leitud amfetamiin võiski eelmisel õhtul olla ühel või teisel viisil paigutatud Mazdasse, mis võib selgitada ühtlasi ka narkootilise aine jälgede olemasolu, sõltumata sellest, mil viisil oli amfetamiin lõppkokkuvõttes pakendatud, kui see leiti Citroeni pagasiruumist. Kolleegiumi hinnangul ei ole süüdistus esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et amfetamiini jäljed Mazdas pärinevad kindlasti mingist varasemast ajast, kui Mazda oli C.U kasutuses, ega võinud sattuda autosse kinnipidamisele eelnenud õhtul. Isegi kui C.U võis varem vallata amfetamiini, ei ole võimalik ainuüksi sellest järeldada, et C.U osales 1-24-1338 amfetamiini vedamises süüdistuses nimetatud ajal. Äärmisel juhul saanuks prokurör tugineda modus operandi`le kui tõendite süsteemi loovale faktorile, mis aga eeldanuks detailsemaid andmeid varasema amfetamiini käitlemise asjaolude kohta.
  7. Kolleegiumi seisukohalt ei piisa C.U süü tõendatuks lugemiseks ja seda isegi koostoimes teiste tõenditega ka politseinike ütlustest selle kohta, et enne sõiduki kinnipidamist nägid nad sõidukis viibivate isikute, s.o C.U ja F. W aktiivset liikumist, mida prokuröri hinnangul saab selgitada ainult sooviga varjata ebaseaduslikku tegevust. Tegemist on parimal juhul oletusega, millele kohtuotsust rajada ei saa. Lisaks ei selgita prokurör sedagi, mil viisil pidid või soovisid isikud autos „liigutamisega“ narkootilise aine käitlemise varjamist saavutada. Samuti tugineb prokurör sellele, et narkootilise aine ühisele käitlemisele viitavad süüdistatavate ühisreisid Belgiasse ja Rootsi, selgitamata, milline see seos on. Ainuüksi prokuratuuri veendumus, et ebausutav on R. Hundti versioon selle kohta, et narkootilise aine käitlemise ettepaneku sai ta Belgias nn „Mariusega“ tutvumise käigus, ei võimalda teha järeldusi C.U süü ehk konkreetse panuse osas.
  8. Muud apellatsioonis esitatud väited C.U osaluse kohta põhinevad valdavalt tema isikul ehk varasematel karistustel narkootiliste ainete, sh amfetamiini tarvitamise ja narkootiline aine ehk oksükodooni käitlemise eest ja sissetulekute puudumisel. Kolleegium möönab, et tegemist ei ole kaudsete tõendite kontekstis tähtsusetute andmetega, kuid jällegi ei ole nende pinnalt võimalik isegi koostoimes muude tõenditega järeldada, kas ja millisel viisil panustas C.U just praegusel juhul suures koguses narkootilise aine amfetamiini käitlemisse. Muu hulgas ei nähtu tõenditest, et C.U-d oleks varem süüdi tunnistatud amfetamiini käitlemises koos R. Hundtiga või vähemalt praeguses kriminaalasjas kirjeldatuga sarnasel viisil või asjaoludel, et oleks võimalik rakendada modus operandi põhimõtet. Ka võimalus suhelda R. Hundtiga vanglas ei ole käsitatav iseseisva süütõendina.
  9. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et apellatsioonis esitatud väidete pinnalt ei ole võimalik järeldada, et maakohus rikkus praeguses kriminaalasjas tõendeid kogumis hinnates ja C.U-d õigeks mõistes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis viinuks ilmselgelt ebaõige otsuseni. Kaudsete tõendite kogumi puhul ongi kohtul diskretsiooniruum, milles kohus hindab tõendeid vastavalt enda siseveendumusele ja tõlgendab kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. II
  10. Järgnevalt käsitleb kolleegium R. Hundti kaitsja apellatsioonis esitatud taotlust mõista süüdistatav õigeks narkootilise aine käitlemises grupis. Apellatsioonis keskendutakse seejuures sellele, et kriminaalasjas puuduvad F. W teopanust kinnitavad tõendid. MV ütlused on käsitatavad äärmisel juhul kaudse tõendina ja seega puudub selline (kaudsete tõendite) kogum, mille pinnalt saaks kahtluseta järeldada R. Hundti tegutsemist grupis F. Wga.
  11. Ringkonnakohus nendib, et Riigikohtu praktika kohaselt otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi 1-24-1338 järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. Kaudsete tõendite puhul omandab tõepoolest erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

(Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10).
  3. Praeguses kriminaalasjas on kohtumenetluses uuritud tõenditega tuvastatud, et F. W viibis kaassõitjana koos R. Hundti ja C.U-ga mootorsõidukis Citroen registreerimismärgiga XXXXXX, kui selle kinnipidamisel avastati tagavararatta asukohas suures koguses amfetamiini. Seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ja seda kinnitavad nii süüdistatavate enda ütlused kui ka Rootsi kriminaalmenetluses kogutud tõendid sõiduki kinnipidamise ja läbiotsimise kohta. Ka tõendid, mis kinnitavad narkootilise ainega samas sõidukis viibimist, on iseenesest käsitatavad kaudse tõendina narkootilise aine valdamise ja vedamise kohta. Maakohus käsitleski neid kogumis kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud MV ütlustega, kelle sõnade kohaselt suhtlesid temaga auto (Citroeni) laenamisega seoses F. W ja R. Hundt, keda ta tunneb varasemast ajast. Seejuures tõi MV välja, et isikud ei tahtnud talle täpselt rääkida ehk „vingerdasid“ selles osas, kuhu nad sõidavad ja mida nad kavatsevad sellega teha. Teisel ülekuulamisel ütles MV, et ta ei mäleta, milleks autot vaja oli, kuid et „nad“ ehk F. W ja R. Hundt tahtsid kuhugi sõita, mis viitab sellele, et tegemist oli F. W ja R. Hundti ühise plaaniga. Lisaks nähtub MV ütlustest, et kinnipidamisele eelnenud õhtul ütles F. W R. Hundtile, et „paberkotid“ peaksid olema tagaistmel, mis tundus MVle imelik. Tõepoolest, narkootilise aine leidmisel Citroenist olid narkootilised ained pakendatud nii, et Coop paberkotis oli mitmeid musta kilesse pakitud vaakumpakendeid (vt nt kd I, tl 33). Kaitsja rõhutab, et MV ütluste kohaselt kasutas F. W sõna „paberkott“ mitmuses, mistõttu ei kinnita need ütlused, et jutt oligi narkootilisest ainest. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole niivõrd olulise erinevusega. F. W ei ole ise sõidu eesmärgi kohta ütlusi andnud. Erinevalt C.U-st esineb seejuures F. W puhul ütlustes Rootsis viibimise eesmärgi osas selge vastuolu kinnipidamisel avaldatuga, millele prokuratuur viitas ka süüdistuskõnes: F. W
  4. detsembril 2021 antud ütluste kohaselt ei saa ega tohigi ta haiguse tõttu töötada juba vähemalt 4 kuud, sest siis läks asi tõsiseks (kd I, tl 169-170). Kinnipidamisel avaldas F. W aga politseinikule (kd I, tl 44-47), et ta kavatseb asuda tööle ehitusplatsil abitöölisena. Samuti märgib ringkonnakohus, et MV ütlustest nähtuvalt puutus ta varem F. W ja R. Hundtiga kokku ka siis, kui ta aitas R. Hundtil ja F. Wl Rootsis sõidukit Volvo osta, mille nad registreerisid MV nimele ja mis müüdi hiljem Eestis maha. Seega on R. Hundt ja F. W ka varem Rootsis koos tegutsenud, ostes ühiselt mootorsõiduki ja kasutades selleks MV abi. Seda, et F. W on tarvitanud amfetamiini nii enne kui ka pärast süüdistuses nimetatud sündmust, tõendavad kriminaalasjas uuritud otsused väärteoasjades (kd IV, tl 188-192).
  5. Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et maakohus ei rikkunud kriminaalmenetlusõigust ka tõendeid kogumis hinnates ja jõudes järeldusele, et R. Hundt tegutses narkootilise aine käitlemisel, sh vedamisel, ühiselt ja kooskõlastatult F. Wga. III
  6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Pärnu Maakohtu 24.

mai

  1. a otsuse muutmata ja prokuröri ning kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  2. C.U kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas
  3. oktoobril 2024 taotluse süüdistatavale õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt osutas ta õigusabi tunnihinnaga 137,5 eurot, 1-24-1338 millele lisandub käibemaks, kokku 7 tundi ja 15 minutit. Sellest 5 tundi 15 minutit kulus maakohtu otsuse ja prokuröri apellatsiooni analüüsiks, nõupidamisele C.U-ga ja kirjaliku vastuväite koostamisele ja 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele. Kokku palub kaitsja hüvitada süüdistatavale 1200 eurot, sh käibemaks. 49.

§ 185

lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud; kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Praegusel juhul kandis C.U apellatsioonimenetluses kulusid seoses prokuratuuri apellatsioonile vastamise vajadusega, mistõttu peab tema kulud mõistlikus ulatuses kandma riik. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tunnihind mõistlik. Samuti saab pidada mõistlikuks maakohtu otsusega ja prokuratuuri apellatsiooniga tutvumisele, nõupidamisele ja kirjaliku vastuväite koostamisele kulunud aega, s.o 5 tundi ja 15 minutit. Kohtuistung praeguses asjas kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 51 minutit. Kaitsja taotlusest ei nähtu üheselt, kui kaua ta valmistus kohtuistungiks, mistõttu võttes arvesse ka kriminaalasja keerukust loeb ringkonnakohus ettevalmistust põhjendatuks 40 minuti ulatuses. Kokku tuleb seega põhjendatuks menetluskuluks, s.o valitud kaitsjale makstud tasuks lugeda 6 tunni 46 minuti eest makstud tasu ehk 930,42 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 1135 eurot 11 senti, mis tuleb Eesti Vabariigilt süüdistatava C.U kasuks välja mõista. 50. R. Hundti määratud kaitsja A. Vissak esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt osutas ta R. Hundtile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi kokku 300 minuti jooksul, mis kulus kohtuotsusega tutvumisele, konsultatsioonile R. Hundtiga apellatsiooni koostamisele. Kaitsja palub suurendada tasu 150% ulatuses, kuna apellatsiooni koostamisele kulus oluliselt rohkem aega. Kokkuvõttes palub kaitsja määrata tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 439,20 eurot. Samuti kulus kaitsjal 51 minutit kohtuistungil osalemisele, millele vastava tasu suuruseks oleks 62 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palub kaitsja hüvitada tasu sõidule kulutatud aja eest (186 kilomeetrit, s.o 30 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 36,6 eurot) ja bussipileti kulu 7,34 eurot. 51.

§ 185

lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on lühimenetluse puhul tasu ühes kohtuastmes 36 eurot poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 144 eurot, s.o 120 minutit (v.a kohtuistungil osalemine). Võttes arvesse maakohtu otsuse sisu ja vaidlusküsimuse olulisust süüdistatava jaoks, peab kolleegium praegusel juhul kaitsjatasu suurendamist 150 % võrra põhjendatuks. Samuti on põhjendatud ka kohtuistungil osalemisega ja sõiduajaga seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Menetluskulu kokku summas 422 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 514,84 eurot mõistab ringkonnakohus välja süüdistatavalt. Kaitsja sõidukulu, s.o tasu sõidule kulutatud aja eest 36,6 eurot, sh käibemaks, ja sõidupileti kulu 7,34 eurot jätab ringkonnakohus riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 1-24-1338

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.