← Eesti

1-21-7614/271

Obsah (5)§ 180§ 126§ 291§ 61§ 7

1-21-7614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7614 (21240100036) Kohtunik eesistuja Regiina L

) §-dest § 3101, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: 1

(49)1-21-7614
  1. Tunnistada Dmitri Teplõhhi süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.
  2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusega nr 1-09-17925 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) aastat 9 (üheksa) kuu 5 (viie) päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 16 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust.
  5. Dmitri Teplõhhi karistuse kandmise algust arvata alates
  6. maist
  8. Dmitri Teplõhhile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  9. Jätta Dmitri Teplõhhile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
  10. Tunnistada Dmitry Ragozin-Jolkin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
  11. Dmitry Ragozin-Jolkini karistuse kandmise algust arvata alates
  12. juulist
  14. Dmitry Ragozin-Jolkinile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  15. Mõista Dmitri Teplõhhilt Eesti Vabariigi kasuks välja - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot; - ekspertiisikulu osaliselt summas 2065 eurot; - osutatud õigusabi kulud summas 5436 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 9313,50 eurot (sh käibemaks).
  16. Jätta riigi kanda ekspertiisikulu summas 3990 eurot. 11.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Dmitri Teplõhh kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 9313,50 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 776,13 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 776,07 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Dmitri Teplõhh, 1-217614, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 12. Mõista Dmitry Ragozin-Jolkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot; - ekspertiisikulu osaliselt summas 2065 eurot; - osutatud õigusabi kulud summas 4946,92 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 8824,42 eurot (sh käibemaks). 13.

§ 180lg 3 alusel määrata, et Dmitry Ragozin-Jolkin kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 8824,42 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse 2

(49)1-21-7614 jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 735,37 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 735,35 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Dmitry Ragozin-Jolkin, 1-21-7614, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 14.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Z A OÜ juhatuse liikmele A Z 29.07.2021.

a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt Ida prefektuuris hoiul olevad: - sõidukviitung s/a Volvo XX 28.04.2021 03:00-29.04.2021 03:00 N P , sõidukviitung s/a Volvo XX 14.05.2021 N P , 4 kviitungit XX 30; 13 poola tšekki, A N tšekk/arve 04.11.2021 (kinnine paberpakend nr 5, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX); - transpordileht CMR NL 138.145 – 2 lehel, transpordileht CMR NL68010- 2 lehel, transpordileht CMR numbrita- 2 lehel, transpordileht CMR NL 1244309- 2 lehel, Hotel DI-A C C invoice 14513 summas 26 eurot - 1 lehel, Hotel L B V arve XX- 2 lehel, H L B V arve XX - 1 lehel (kinnine paberpakend nr 9, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX; kinnine paberpakend nr 6, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX); - transpordileht CMR NO 05/06/2021-01 - 3 lehel, Poola Tolli kontrollleht 23.01.2021 Z auto OÜ XX - 2 lehel, Poola Tolli kontroll leht 5

(13)25.11.2020 Z auto OÜ XX - 2 lehel, sõidukviitung s/a Volvo XX 10.05.2021 N P /XX (kinnine kilepakend nr 7, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX). 15.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Dmitri Teplõhhile: - telefon RITZVIVA (pakend nr XX), nutikell (pakend nr XX) ja liisingu leping (pakend nr XX), mis on 07.10.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; - Iphone IMEI: XXX; Kulgu 16, Narva leitud ja ära võetud Router Huawei; Ritz viva IMEI1: XXX IMEI2: XXX. 16.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Dmitry Ragozin-Jolkinile: - märkmik (pakend 8, XX), mis on 22.07.

  1. a üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; asitõendi - XXX, korterist leitud ja ära võetud telefon Samsung IMEI1: XXX, IMEI2: XXX, mis on 05.11.
  2. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; - sõiduautost Volvo XX ära võetud telefon POCO X3 (XX) IMEI1: XXX; IMEI2: XXX, mis on 05.11.
  3. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.
  4. KarS § 83 lg 1, § 191 alusel konfiskeerida 06.10.
  5. a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 21ATH13007 kohaselt Ida prefektuuris hoiul olevad: - musta värvi telefon, IMEI2: XX ja ESIM ID:XXX . SIM kaart number: XXX ; 3

(49)1-21-7614 - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX . SIM kaart number: XXX ; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart on number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart on number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX (numbri lõpp loetamatu) ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. Numbriga 17 markeeritud karbist avastatud SIM kaardil on number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX; - musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX. 18. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Redmi Note 9 Pro (XX) IMEI1: XXX; IMEI2: XXX. 19. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel: 4

(49)1-21-7614 - 5 rulli vaakumpakendite kottidega (pakend nr 4 turvakleebisega XX), vaakumpakendaja (pakend nr 5 turvakleebisega XX); simkaart Zeltavitina XX koos alusega (pakend nr 6 tutvakleebisega XX), mis on 22.07.
  1. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; - hõbedase korpusega digitaalne kaal (pakend nr 2 turvakleebisega XX); plastkarp (pakend nr 2 turvakleebisega XX); soonsulguriga kilekott, mis oli lahtises kilepakendis, mis oli omakorda õhukeses kilekotis (pakend nr 3 turvakleebisega XX, mis on 04.08.
  2. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris. 20.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: - ekspertiisiobjektid pakendites, mida töösse ei võetud (48 pakendit, 1 pitseeritud pakk), mis on 11.08.

  1. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; - pakiruumi põrandast välja lõigatud osa, mis on 11.08.
  2. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; - vatipulgad ja kõik pakendid (ühes pakis, ekspertiisikt nr XX) – pakendid nr 1 – 13 turvakleebistega XX – XX, mis on 04.08.
  3. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; - 2 mobiiltelefoni ja nende osad (pakitud kotti nr XX, mis kleebiti kinni turvaelemendiga numbriga XX), mis on 29.07.
  4. a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.
  5. Ära võetud ja ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.03.
  6. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.03.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
  3. Süüdistuse kohaselt toimetas Dmitri Teplõhh, isikuna, keda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 13.10.
  4. a otsusega nr 1-09-17925 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 18.05.2021 vahendlikult omandamise 5

(49)1-21-7614 eesmärgil üle Läti Vabariigi – Eesti Vabariigi vahelise riigipiiri suures koguses narkootilisi aineid, s.o kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette. Süüdistuse kohaselt leppis Dmitri Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. Dmitri Teplõhh tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele Dmitry Ragozinile, kes pani sinna aadressil XXX vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult saadud juhistele Dmitri Teplõhhile mõeldud narkootilised ained. Pärast seda, kui Dmitry Ragozin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas Dmitri Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX 18.05.2021 juhtinud N P . 18.05.2021 kell 13.00 peeti XXX kinni N P poolt juhitud sõiduk Volvo FH, reg-nr XXX ja selle peidikutest leiti kuus pakendit metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette (kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi). Ekspertiisiakti nr XX kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi vastavalt ekspertiisiaktile nr XX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele ja MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XX 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.
  1. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) I nimekirja. Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 04.08.
  2. a ekspertiisiakti nr XX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi MDMA-d. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eelkirjeldatud tegevusega pani Dmitri Teplõhh toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuse kohaselt toimetas Dmitry Ragozin (isikuna, keda on varasemalt karistatud 21.07.2017 Viru Maakohtu otsusega nr 1-17-5428 KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest), 17.05.2021 tema kasutuses olnud sõidukiga Dacia Sandero, reg-nr XXX varasemalt (s.o enne 17.05.2021) eeluurimisel 6
(49)1-21-7614 tuvastamata asjaoludel omandatud suures koguses narkootilised ained (kuus pakendit metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette (kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi) Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, aadressile XXX. Jõudes sihtkohta, pani Dmitry Ragozin tema valduses olnud suures koguses narkootilised ained veoauto Volvo FH, reg-nr XXX, peidikutesse. Varasemalt oli nimetatud sõidukile taganud ligipääsu Dmitry Ragozini jaoks Dmitri Teplõhh. Selliselt täitis Dmitry Ragozin eeluurimisel tuvastamata isikute juhiseid. Pärast seda, kui Dmitry Ragozin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas Dmitri Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX, 18.05.2021 juhtinud N P . 18.05.2021 kell 13.00 peeti XXX kinni N P poolt juhitud sõiduk Volvo (mudel FH, keretüüp sadul, reg-nr XXX), mille peidikutest leiti kuus pakendit MDMA tablette ( kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele ja MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele. Peale selle omandas Dmitry Ragozin eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid, s.o 122,1 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (pulber sisaldas 100g kokaiini) ning 9,48 grammi hašišit (THC sisaldus 24%), mida hoidis oma elukohas, s.o XXX asuvas korteris, kuni see 16.07.2021 toimunud läbiotsimisel leiti ja politsei poolt ära võeti. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.
  1. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ning hašiš I nimekirja. Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 04.08.
  2. a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi MDMA-d. Tuginedes 31.08.
  3. a ekspertiisiaktile nr XXX piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele umbes 1,0 grammist hašišist. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eelkirjeldatud tegevusega pani Dmitry Ragozin toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
  4. Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on täies mahus kinnitust leidnud. D. Teplõhh ja D. 7
(49)1-21-7614 Ragozin-Jolkin on narkootilise aine käitlemise
  1. a maikuus toime pannud kaastäideviimise vormis ja tahtlikult. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lisaks ei ole prokuröri hinnangul vaidlust selles, et D. Ragozin-Jolkin oli see, kes omandas 16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isiklult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid, mida hoidis oma elukohas, kuni see 16.07.2021 toimunud läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Prokurör taotles D. Ragozin-Jolkini süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 10 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise alguskuupäev 16.07.
  2. Samuti taotles prokurör D. Teplõhhu süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 13 aasta pikkuse vangistusega, millele liita Viru Maakohtu otsusega nr 1-09-17925 mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat 9 kuud 5 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 16 aastat 9 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise kuupäev 20.05.
  4. D. Ragozin-Jolkini kaitsja Viktoria Ivanova palus D. Ragozin-Jolkin MDMA käitlemises õigeks mõista. Süüdi mõistmisel palus kaitsja arvestada karistust kergendavaid asjaolusid – puhtsüdamlik kahetsus, soov aidata kaasa süüteo avastamisele ja tõe tuvastamisele ning süüteo toimepanemist tugeva hingelise erutuse mõjul. Kaitsja palus mõista proportsionaalne karistus, prokuröri poolt taotletud karistust pidas kaitsja liiga karmiks. Kaitsja palus D. Ragozin-Jolkinile tagastada telefon POCO X 3, kuna selles asuvad isiklikud fotod ja videod.
  5. D. Teplõhhi kaitsja Valeriy Gimaev leidis, et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista. Kriminaalmenetluses tuvastamata isik juhtis pimesi kõikide osaliste tegevust, D. Teplõhh ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta osaleb narkootilise aine käitlemises suures ulatuses. Kaitsja palus hüvitada valitud kaitsjale makstud õigusabikulud ning jätta määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud riigi kanda. Samuti palus kaitsja tagastada 20 telefoni.
  6. D. Ragozin-Jolkin tunnistas end süüdi ja avaldas kahetsust kokaiini peidikusse panemises ning tema elukohast leitud narkootilise aine käitlemises, kuid ei tunnistanud süüd MDMA käitlemises. Kui ta oleks teadnud, et konkreetne inimene mässib teda ebaseaduslikku tegevusesse, siis ta oleks tema ülesannete täitmised lõpetanud. Ta oli sunnitud tema poolt ümberpakendatud pakendid peidikusse panema, kuna tema lähedasi ähvardati. Süüdistatav palus mitte karistada teda rangelt. Samuti palus tagastada telefoni POCO X 3, milles on tema isiklikud videod ja fotod, mis on väga tähtsad tema jaoks ja taastamisvõimalust teistes kohtades ei ole.
  7. D. Teplõhh end narkootiliste ainete käitlemises süüdi ei tunnistanud. Ta palus kohtul pöörata tähelepanu kõikidele asjaoludele, mis kohtulikul uurimisel välja toodi ning saada selgusele selles asjas, kuna tema pole mitte midagi kuritegelikku toime pannud ja palus mõista teda õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  8. Kohus käsitleb esmalt poolte vastuväiteid seoses menetluslike küsimuste ja tõendite lubamatusega (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (II) ja selgitab mõistetavat karistust (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (IV). I
  9. Seonduvalt J B ja O P kohtueelses menetluses antud ütlustega märgib kohus, et 8
(49)1-21-7614 nimetatud isikute kohtueelses menetluses antud ütlused avaldas kohus prokuröri taotlusel

§ 291lg 1 p 2 ja lg 3 alusel, kuna J. B ja O. P keeldusid 26.05.2022 kohtuistungil ütlusi andmast (Ko

To II kd, lk 40-41; 43-44). J. B on süüdistuse esemeks oleva kuriteo osas andnud kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlusi kolmel korral, s.o 21.05.2021 (KrTo VI kd, lk 43-51), 15.07.2021 (KrTo VI kd, lk 52-51) ja 08.09.2021 (KrTo VI kd, lk 62-72). O. P on kohtueelses menetluses tunnistajana andnud ütlusi 20.09.2021 (KrTo VI kd, lk 73-79).

§ 291

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

§ 291

lg 1 p-s 2 sätestatud juhul võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Seega on J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina lubatavad üksnes juhul, kui kõrvuti

§ 291

lg 1 p-s 2 nimetatud aluse esinemisega eksisteerivad ja on üheaegselt täidetud ka

§ 291lg 3 p-des 1-3 nimetatud tingimused.

Kaitsja V. Gimaev on menetluses esitanud läbivalt vastuväite, et J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütluseid ei saa tõendina vastu võtta, kuivõrd neil puudus seaduslik alus ütluste andmisest keelduda. Sellega seonduvalt märgib kohus esmalt, et

§ 291

lg 1 p 2 ei sea kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist sõltuvusse sellest, kas isik keeldub ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel või ilma õigusliku aluseta. Samas on kaitsja asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, milles on leitud, et kui isikul ei ole õiguslikku alust ütluste andmisest keelduda, ei anna tema kohtumenetluses ütluste andmisest keeldumine reeglina alust avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi (RKKKo nr 3-1-1-89-12 p 12, TlnRKKo nr 1-12-12340). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et J. B keeldus kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et tema ütlused võivad süüstada teda ennast. Seejuures selgitas ta, et lähtub ütluste andmisest keeldumisel temale juriidiliste teadmistega nõustaja antud selgitustest, et tal on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda (KoTo II kd, lk 40-41). O. P kohtuistungil küsitledes selgitas kohus välja, et tema keeldus ütluste andmisest põhjusel, et need võivad süüstada tema lähedast (elukaaslast J. B ). Seejuures selgitas ka O. P , et lähtub ütluste andmisest keeldumisel temale juriidiliste teadmistega nõustaja antud selgitustest, et tal on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda (KoTo II kd, lk 43-44). Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et J. B oli selles kriminaalasjas algselt kahtlustatavana kinni peetud ning viibis ka üle 3 kuu vahi all (KrTo V kd, lk 95-97). Seega ei olnud J. B ega tema elukaaslasel O. P nende subjektiivsest hinnangust lähtuvalt võimalik välistada, et nende ütlused võivad tõepoolest J. B mingil viisil süüstada ja tuginedes neile antud juristi nõuandest viitasid nad seadusest tulenevale õigusele ütluste andmisest keelduda. See, kas neil tegelikkuses oli seaduslik alus ütluste andmisest tervikuna keelduda, ei saa hinnata praeguses menetluses, vaid seda hinnatakse kõiki asjaolusid kontrollides eraldiseisvas menetluses (kohus edastas selles osas kuriteoteated prokuratuurile – KoTo II kd, lk 166-168 – ning 27.06.2022 edastas prokuratuur kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt Ida prefektuuri Narva politseijaoskonda kohtueelse menetluse korraldamiseks – KoTo II kd, 177-197). Sellisele seisukohale asus J. B osas algselt ka kaitsja V. Gimaev ise (vt KoTo II kd, lk 40 pö-41) Kaitsja poolt viidatud lahendites on kohus selgitanud ka seda, et tunnistaja poolt kohtuistungil ütluste andmisest keeldumine ongi selle isiku subjektiivne otsustus. Seetõttu lasub ütluste andmisest keeldumise korral riigil kohustus kasutada kõiki tema võimuses olevaid meetmeid saavutamaks siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust. See tähendab seda, et kohus ei või 9

(49)1-21-7614 kergekäeliselt loobuda isiku ülekuulamisest kohtumenetluses, vaid peab tegema kõik endast oleneva tagamaks konfrontatsiooniõigus. Selles asjas kohus selgitas tunnistajatele nii seda, et neil on võimalus anda ütluseid osas, mis ei süüsta neid ennast või nende lähedast ning keelduda vastamast konkreetsetele küsimustele, mis võivad süüstada neid või nende lähedasi. Viimase meetmena selgitas kohus tunnistajatele ka seda, et kui nad keelduvad täielikult ütluste andmisest, siis esitab kohus kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega kasutas kohus kõiki võimalikke meetmeid tagamaks siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust, kuid tunnistajad keeldusid sellele vaatamata kohtuistungil ütluste andmisest. Mingeid muid meetmeid kohtul enam kasutada ei olnud, kuivõrd tunnistajaid ei saa sundida vastu nende tahtmist kohtuistungil ütluseid andma. Sellest tulenevalt erinevad käesoleva kriminaalasja asjaolud kaitsja poolt viidatud kriminaalasjades kajastatud asjaoludest, kuivõrd viidatud asjades kohus ei püüdnudki omalt poolt saavutada tunnistaja küsitlemise võimalikkust, vaid võttis koheselt vastu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. Praeguses asjas kasutas kohus aga kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid, kuid tunnistajad keeldusid sellele vaatamata kohtuistungil ütluste andmisest. Sellest tulenevalt jääb kohus oma seisukoha juurde, et J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütlused on

§ 291lg 1 p-2 alusel lubatavad.

Oluline on seejuures silmas pidada et tõendite vastuvõtmine on selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Ka

§ 291

lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kindlasti peavad ka need ütlused, mille kohus võttis vastu

§ 291lg 3 p-le 1 tuginevalt, alluma hiljem sisulisele hindamisele.

See tähendab, et kohus, olles eelnevalt võtnud

§ 291

lg-le 3 tuginevalt tunnistaja ütlused tõendina vastu, võib tunnistada neid tõendite hindamise tulemina siiski ebausaldusväärseteks (RKKKo nr 3-1-1-89-12, p 15). Seega J. B ja O. P ütluste sisulise usaldusväärsuse küsimus ei ole samatähenduslik

§ 291

lg 3 p 1 nimetatud alusega, mistõttu ei analüüsi kohus ka selles staadiumis kohtueelse menetluse ütluste lubatavuse hindamisel ütlusi nende usaldusväärsuse kontekstis. Seonduvalt asjaoluga, et J. B oli samas kriminaalasjas kahtlustatav, märgib kohus esmalt, et rääkides tõendi usaldusväärsusest

§ 291

lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas pidanud

§ 61alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust.

Tuleb arvestada, et

§ 291

lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Kõnealune säte ei eelda ütluste andja mingit erilist usaldusväärsust, võrreldes tavalise tunnistajaga, kuna isiku usaldusväärsuse astmestamine ei ole reeglina võimalik. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi ka isiku varasem süüdimõistmine samas teos (nn endine kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta oleks tunnistajana ebausaldusväärne (RKKKo nr 3-1-1-94-04, p 8). Seega ei ole ka J. B kui endise kahtlustatava ütluste hindamisel seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega.

§ 291

lg 3 p-s 1 silmas peetav usaldusväärsuse nõue seondub vahetult

§ 291

lg 3 p-s 3 sätestatud tingimusega ehk vastaspoole küllaldase võimalusega esitada tunnistaja ütlustele vastuväiteid. Ütluste avaldamise järel kohtuistungil peab kohtumenetluse poolel olema tagatud piisav võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid ütluste sisu ja tõesuse kohta. Kuigi vastuväidete esitamise kaudu ei realiseeru konfrontatsiooniõigus vahetult, saab selle eesmärk olla siiski tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja neid ümberlükkavate tõendite esitamise võimalus. J. B kohtueelses menetluses antud ütluste 10

(49)1-21-7614 usaldusväärsuse kontrollimiseks taotles kaitsja V. Gimaev kuulata tunnistajana üle A L , kes viibis Viru Vangla 09.02.2022. a vastuse (KrTo VI kd, lk 175-176) kohaselt 13.07.2021 kella 13.00 paiku koos J. B meditsiiniosakonnas ning kohus selle taotluse ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ka rahuldas. Samuti võttis kohus kaitsja taotlusel täiendavalt kriminaalasja materjalide juurde erinevad dokumentaalsed tõendid, mis võimaldavad kaitsja hinnangul kontrollida J. B ja O. P ütluste usaldusväärsust. J. B ja O. P ütlustega soovib riiklik süüdistaja tõendada narkootiliste ainete käitlemise asjaolusid, seega on kõnealused ütlused olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt ning seejuures on kaitsepoolele olnud tagatud küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid, millist õigust on kaitsepool ka realiseerinud. Seega asub kohus seisukohale, et J. B ja O. P kohtueelse menetluse ütlused on tõendina lubatavad

§ 291lg 1 p 2 alusel koostoimes § 291 lg 3 p-dega 1-3.

Ütluste sisulisele usaldusväärsusele annab kohus hinnangu otsuse II osas neid ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega kõrvutades. Siiski märgib kohus siinjuures koheselt ära, et A L ütlused ei sea kahtluse alla J. B ütluste usaldusväärsust. Nimelt mis puudutab A. L ütlusi, kes viibis Viru Vangla 09.02.

  1. a vastuse (KrTo VI kd, lk 175-176) kohaselt 13.07.2021 kella 13.00 paiku koos J. B meditsiiniosakonnas, siis esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et esimesed ütlused andis J. B juba 21.05.2021 kell 11.20-12.55 ehk vahetult pärast kahtlustatavana kinnipidamist. Tema hilisemad ütlused 15.07.2021 ja 08.09.2021 ei ole vastuolus tema esialgsete ütlustega, ütlused on järjepidevad ja sarnased, lisanduvad vaid detailid sõidukite soetamise, rahade liikumise, tööülesannete jm osas. Seejuures on J. B igal järgmisel korral kinnitanud täielikult enda poolt varem antud ütlusi, mitte ei ole asunud oma varasemaid ütlusi muutma (vt KrTo IV kd, lk 54, tõlge lk 57; lk 64, tõlge lk 69). Teiseks märgib kohus, et A. L ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd A. L selgitas kohtuistungil, et ta oli alates
  2. a juuni või juuli keskelt kuni
  3. septembrini D. Teplõhhi kambrikaaslane, samuti kandsid nad eelmist vangistust koos. D. Teplõhhiga oli ta kambrikaaslane juba siis, kui kohtus Viru vanglas meditsiiniosakonda minnes J. B . Asjaolu, et A. L ütluste kohaselt oli J. B avaldanud, et uurijad käisid temaga vestlemas, ei anna alust järeldada, et J. B kohtueelses menetluses antud ütlused oleks sellest tulenevalt ebausaldusväärsed.
  4. Mis puudutab prokuröri poolt 01.06.
  5. a kohtuistungil esitatud jälitustoimingu protokolli, kus oli esialgselt märgitud vale kuupäev ning istungil esitas prokurör parandatud protokolli, siis kohus kontrollis selle küsimusega seoses jälitustoimikut, et veenduda kuupäeva õigsuses. Selle protokolliga seonduvalt oli varjatud jälgimist teostatud prokuratuuri jälitustoimingu loa nr XX alusel, luba oli välja antud 17.05.2021 ning selle alusel oli lubatud teostada D. Teplõhhi suhtes varjatud jälgimist ajavahemikul 17.05.2021-17.06.
  6. Jälitustoimingu kokkuvõttest nr X nähtub, et 21.05.2021 protokollis kajastatud andmed seonduvad tõepoolest
  7. maiga 2021, mitte
  8. maiga
  9. Kuigi jälitustoimingu aeg oli esialgses protokollis vale, siis sisu osas vastab see jälitustoimikus oleva kokkuvõtte nr 3 sisule. Seega jälitustoimingu protokolli parandus on õige ja vastab tegelikkuses teostatud toimingu ajale. Ühtlasi nähtuvad prokuratuuri 17.05.
  10. a jälitustoimingu loast nr XX ka konkreetsed kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad põhjendused kuriteokahtluse esinemise kohta D. Teplõhhi osas, samuti põhjendused selle kohta, miks oli tõendite kogumine sellel ajahetkel muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Prokuratuuri põhjendused on seotud konkreetsete faktiliste asjaoludega, seejuures ei olnud prokuratuuri põhjendus deklaratiivne, vaid loast nähtus ka see, miks just selles kriminaalasjas pole tõendite õigeaegne kogumine võimalik või on oluliselt raskendatud ehk selle põhjendused vastasid ultima ratio põhimõttele. 11

(49)1-21-7614 Mis puudutab kaitsja väidet, et protokollis on kajastatud teave, mis on kaitstud advokaadi kutsesaladusega, märgib kohus järgmist.

§-d 72 ja 126 7 lg 2 välistavad koosmõjus salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud advokaadi edastatava teabe tõendina kasutamise, kui selle sisuks on advokaadile ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Asjaolu, et D. Teplõhh kohtus avalikus kohas advokaadi V. Gimaeviga ei sisalda iseenesest advokaadile ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud teavet. Asjakohatu on ka kaitsja viide EIK seisukohale, et mõistlikel alustel kujunenud põhjendatud usk, et kliendi ja advokaadi vestlust kuulati pealt, võib olla piisav, et piirata advokaadi poolt osutatava abi efektiivsust. Jälitustoimingut on tehtud prokuratuuri loa alusel, millega on antud luba D. Teplõhhi varjatud jälgimiseks, mitte teabe salaja pealtkuulamiseks. Seejuures puuduvad ka tõendid selle kohta, et 20.05.2021 oli D. Teplõhhi ja V. Gimaevi vahel üldse õigusteenuse osutamise kokkulepe. AdvS § 45 lg-st 1 tulenev advokaadi kohustus hoida kutsesaladust on seotud aga just tema professionaalse tegevusvaldkonnaga – õigusteenuste osutamisega. Kriminaalasjas on kaitsja tõendina esitanud volituse kinnituse ja kirjavahetuse, millest nähtub, et ta oli 20.05.2021 sõlminud kliendilepingu samas asjas tollel hetkel kahtlustatavana kinnipeetud N. P ning taotles menetlusse kaasamist just tema kaitsjana (KrTo II kd, lk 166171). Eeltoodu kinnitab iseenesest prokuratuuri versiooni, et D. Teplõhh ei kohtunud V. Gimaeviga kui klient, vaid soovis kaitsjat leida just N. P . Seega leiab kohus, et 21.05.2021 jälitustoimingu protokoll iseenesest on tõendina lubatav, kuivõrd see ei sisalda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolusid. Seejuures kajastab parandus jälitustoimingu aja ja koha osas õigesti just 20.05.2021 teostatud varjatud jälgimist. Eeltoodule vaatamata jätab kohus 21.05.

  1. a jälitustoimingu protokolli tõendikogumist välja, kuivõrd see ei sisalda mingit teavet tõendamiseseme asjaolude ega ka muu olulise asjaolu kohta. Asjaolu, et D. Teplõhh kohtus 20.05.2021 advokaadiga ei anna alust asuda seisukohale, et ta soovis leida kaitsjat kahtlustatavana kinni peetud N. P just selleks, et mõjutada menetlust enda kasuks. Kuivõrd D. Teplõhhiga seotud veoauto ja selle juht olid juba kinni peetud, siis ei ole selles midagi tavapäratut, kui isik soovib juriidilist nõu oma õiguste kaitseks võimalikus järgnevas menetluses ega sisuliselt ka selles, kui ta otsib kaitsjat enda ettevõtte töötajale.
  2. Mis puudutab 12.08.
  3. a jälitustoimingu protokolli (KrTo VII kd, lk 1-30), millega prokurör soovis tõendada N. P ütluste usaldusväärsust, siis märgib kohus, et J. B suhtes tehtud jälitustoimingu protokolli esitas prokurör 01.06.
  4. a kohtuistungil ja märkis, et soovib sellega tõendada N. P ütluste usaldusväärsust. Kaitsjatel ei olnud vastuväiteid selle tõendi vastusvõtmise osas (KoTo II kd, lk 118). Kohtuvaidluses viitas kaitsja sellele, et jälitustoiminguid teostas PPA Sisekontrollibüroo, Ida sisekontrolli talitus. Kaitsja järeldas sellest, et kuivõrd sisekontrollibüroo tegeleb politseiametniku rikkumisega seotud asjadega, siis tõenäoliselt olid J. B suhtes jälitustoimingud läbi viidud seoses A. P ja J. B tutvusega. Selline kaitsja järeldus on aga meelevaldne ega tugine ühelgi tõendil. Jälitustoimingu protokollis on kajastatud, et toiming on tehtud kriminaalasjas nr 21240100036 (ehk sama kriminaalasi, milles on süüdistus esitatud) ja isikuks, kelle suhtes toiminguid tehakse on J. B , mitte A. P . Seejuures viitab kohus ka kaitsja enda poolt esitatud 05.01.
  5. a jälitustoimingu protokollile, kus kaitsja palus sellest protokollist arvestada ainult prokuratuuri taotluse esitajat (KrTo VI kd, lk 170). Ka selle taotluse on esitanud sama prokurör ja teostaja on olnud PPA Sisekontrollibüroo, Ida sisekontrollitalitus, kuid seal on isikuks, kelle suhtes toiminguid teostati, D. Teplõhh. Seda, et ka D. Teplõhhil võis olla tutvus A. P , kaitsja kordagi väitnud ei ole. Lisaks on jälitustoimingud tehtud
  6. a novembris ja detsembris ehk ammu enne seda, kui üldse ilmnes mingi kokkupuude süüdistatavate ja A. P vahel. Sellest järeldab kohus, et kaitsja väidetel justkui jälitustoiminguid tehti A. P tegevusega seonduvalt, puudub igasugune alus. 12

(49)1-21-7614 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 12.08.
  1. a jälitustoimingu protokoll on lubatav ja asjakohane tõend N. P ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Kaitsja poolt esitatud 05.01.
  2. a jälitustoimingu protokolli (KrTo VI kd, lk 177-180), milles kaitsja palus arvestada vaid jälitustoimingu loa taotluse esitajat, jätab kohus tõendi kogumist välja, kuna see ei oma asjas mingit tõenduslikku väärtust.
  3. Mis puudutab väiteid nii süüdistatava D. Ragozin-Jolkini kui ka tunnistajate mõjutamise ja survestamise osas, siis kohus ei tuvastanud, et kriminaalasjas oleksid leidnud aset olulised menetlusõiguse rikkumised, mis muudaks mõne tõendi sellest tulenevalt lubamatuks. Nii süüdistatavad kui tunnistajad andsid oma ütlused kohtuistungil (v.a J. B ja O. P ), seejuures oli neid hoiatatud valeütluste andmise tagajärgede eest. Menetluses tuvastamata isiku poolt mõjutamise osas on nt A Z vastupidiselt andnud täiendaval ülekuulamisel ütlusi, et investor Dmitri ütles talle, et ütle kõik nagu oli (KoTo IV kd, lk 162 pö).
  4. Tunnistaja A H ütlused (KoTo III kd, lk 96-103 pö) jätab kohus tõendikogumist välja, kuivõrd tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Kohtumenetluse käigus selgus, et meesterahvas 2, kellega D. Ragozin-Jolkin süüdistuses kajastatud ajavahemikul pidevalt suhtles, oli A. H . Seega esineb kahtlus, et A. H võib samuti olla seotud süüdistuse esemeks oleva kuriteoga. A. Z ütlustest nähtuvalt tunneb ta A. H juba ammu ühiste tuttavate kaudu. Viimati (hiljuti, 1 kuu tagasi, võib-olla natuke rohkem - st märts/aprill 2022) andis ta A. H Laagna teel Z A OÜ-le kuulunud veoauto XXX müügist saadud raha edasi investor Dmitri jaoks, see oli 12 000 eurot. A. H pidi selle raha üle andma investorile. Seda, et A. H tuleb raha üle anda, ütles talle investor Dmitri. Kohtuistungil olid A. H ütlused väga üldsõnalised ja põiklevad ning kohati vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Arvestades eeltoodut ning A. H võimalikku seotust menetletava kuriteoga jätab kohus tema ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
  5. Muude tõendite lubatavuse osas menetluspooled vastuväiteid ei esitanud. II Objektiivne koosseis
  6. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus märgib, et arutatavas asjas süüdistatavatele etteheidetava kuriteoliigi eripära tõttu on süüdistuse tõendamine võimalik valdavas osas kaudsete tõendite abil. Otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda aga veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Täiesti loomulik on, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKo nr 3-1-1-15-12). Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Kriminaalasjas kogutud tõenditele ja kohtu siseveendumusele tuginedes võimaldavad tõendid siiski järeldada, et D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin panid toime neile 13

(49)1-21-7614 etteheidetava kuriteo.
  1. Süüdistuse kohaselt toimetas D. Teplõhh, isikuna, keda on varasemalt karistatud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 18.05.2021 vahendlikult omandamise eesmärgil üle Läti Vabariigi – Eesti Vabariigi vahelise riigipiiri suures koguses narkootilisi aineid, s.o kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette. Süüdistuse kohaselt leppis ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. D. Teplõhh tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile. D. Ragozin-Jolkin isikuna, keda on varasemalt karistatud KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, toimetas 17.05.2021 tema kasutuses olnud sõidukiga Dacia Sandero, reg-nr XXX varasemalt (s.o enne 17.05.2021) eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud suures koguses narkootilised ained (kuus pakendit metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette kogukaaluga 7759 grammi, viis pakendit kokaiiniga kogukaaluga 5215 grammi Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, aadressile XXX. Jõudes sihtkohta, pani D. Ragozin-Jolkin tema valduses olnud suures koguses narkootilised ained veoauto Volvo FH, reg-nr XXX, peidikutesse. Varasemalt oli temale nimetatud sõidukile taganud ligipääsu D. Teplõhh. Pärast seda, kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX 18.05.2021 juhtinud N. P .
  2. See, et sõidukist Volvo reg-nr XXX leiti narkootilised ained, tõendab 18.05.
  3. a läbiotsimisprotokoll (KrTo I kd, lk 5-31), mille kohaselt teostati 18.05.2021 läbiotsimine N. P kasutuses olnud sõidukis Volvo mudel FH, keretüüp sadul, reg-nr XXX ja sellega ühendatud haagises, reg-nr XXX, mark ŠCHMITZ, mudel XX. Läbiotsimise käigus tuvastati, et sõiduki kabiini paremal ja vasakul välisküljel asuva pagasiruumi põhja oli muudetud, nimelt mõlema pakiruumi põrandasse oli välja lõigatud ava, mis oli kaetud kummimatiga. Nii vasaku kui parema pagasiruumi põranda all asuva peidiku ava oli mõõtmetega 36x25x91 cm. Läbiotsmisel avastati sõiduki kabiini (sadula) paremal küljel asuvast peidikust kokku kuus vaakumpakendit, milles olid erinevat värvi tabletid (roosad, helerohelised, sinised, punased), peidiku põhjast leiti ka beežikat värvi tablettide fragmente, mis korjati kokku, tabletid koos pakendiga kogukaaluga 7759 grammi. Samuti avastati samast peidikust viis kilepakendit ainega, koos pakendiga kogukaaluga 5215 grammi.
  4. Ekspertiisiakti nr XXX (KrTo II kd, lk 141-145) kohaselt sisaldavad peidikust leitud tabletid kokku 1931,1 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Peidikust leitud valge pulber sisaldab kokku 366,6 grammi kokaiini. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.
  5. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) I nimekirja.
  6. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 14
(49)1-21-7614 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
  1. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 04.08.
  2. a ekspertiisiakti nr XXX (KrTo II kd, lk 148-152) kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi MDMA-d. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele ja MDMA-st (puhast ainet 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele.
  3. Seejuures ei ole oluline, millise kvaliteediga oli segatud aine, kuivõrd asjaolu, millises vahekorras puhast ainet segatakse muu ainega, ei muuda tuvastatud puhta narkootilise aine kogust. Üldjuhul narkootilisi aineid ei käideldagi puhtal kujul, vaid neid lahjendatakse erinevate lisaainetega. Riigikohus on korduvalt viidanud, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suure koguse tuvastamisel tuleb lähtuda üksnes puhta aine sisaldusest. NPALS § 3 1 lg 3 teist lauset – kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele – tuleb mõista vaid tähenduses, et vaatamata sellele, millise kontsentratsioonini on segamise tulemusel viidud reaalse narkootilise aine kogus, on jätkuvalt tegemist narkootilise ainega. Nagu eelnevalt märgitud oleks ekspertiisiakti nr XX kohaselt leitud ja ära võetud kokaiinist piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele. Siiski peab kohus kaitseargumendi osas vajalikuks märkida, et kuigi aine ei olnud tõepoolest suure puhtuseastmega, siis arvestades ekspertiisiga tuvastatud segaaine kogumassi ja seal sisalduva puhta aine omavahelist suhet ning asjaolu, et ühele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,01-0,12 grammist kokaiinist, piisaks ära võetud pulbrist ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vähemalt 1,3-1,9 grammist leitud segaainest (arvestades viies äravõetud pakendis sisalduva puhta kokaiini ja segaaine suhet ning seda, et ühele inimesele piisab narkootilise joobe tekitamiseks maksimaalselt 0,12 g puhtast kokaiinist). Kohus ei nõustu kaitsjate ja D. Ragozin-Jolkiniga, et sellist kogust ainet ei ole üks keskmine inimene võimeline narkojoobe saamiseks manustama. Ka on oluline siinjuures viidata sellele, et D. Ragozin-Jolkini subjektiivne arvamus joobe tekitamise osas ei oma tõendiväärtust, arvestades seejuures asjaolu, et D. Ragozin-Jolkin on ise pikaaegne narkootikumide tarvitaja ning nagu märkis ka tema kaitsja kohtuvaidluses – pikema tarvitamise kogemusega inimese annus on mitmekordselt suurem kui esmatarvitaja annus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et üheselt on tuvastatud, et sõidukist Volvo reg-nr XXX leitud narkootiline aine moodustas suure koguse.
  4. Ekspertiisiaktist nr XX (KrTo II kd, lk 123-138) nähtuvalt saadi ühe ainega kilepakendilt kaaluga 1024 g (pakitud kotti 16, suletud turvaelemendiga nr XX) kile ja läbipaistva teibi vahel olnud paberitükilt DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuse alusel on kokkulangev D. Ragozin-Jolkini DNA-profiiliga. Antud peamise DNA-profiili saamine on 1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb D. RagozinJolkinilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Selles osas tunnistab ka D. Ragozin-Jolkin, et kokaiini sisaldavad pakendid pani tema 17.05.2021 sõidukisse Volvo reg-nr XXX (KoTo I kd, lk 178; KoTo III kd, lk 111 pö).
  5. Seda kinnitab ka 12.10.
  6. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo V kd, lk 123-126), millest nähtuvalt vaadeldi tankla „Viada“ aadressil XXX turvakaamerate videosalvestisi 17.05.2021 kuupäevast. Videosalvestiselt nähtub, et 17.05.2021 kell 13:02:00 saabub tankla territooriumile sõiduk Volvo reg-nr XXX. Kell 13:02:16 sõiduk peatub tankla territooriumil. 15
(49)1-21-7614 17.05.2021 kell 13:43:17 sõidab tankla territooriumile punast värvi takso Ford Focus reg-nr XXX ning kell 13:43:26 peatub tankla kaupluse ees. 17.05.2021 kell 13:44:26 on näha liikumas mööda tankla territooriumi meesterahvast, kes on hiljem tuvastatud kui sõiduki Volvo reg-nr XXX juht N. P , kes hoiab käes A4 formaadis pabereid ning liigub sõiduki Ford Focus reg-nr XXX poole ning istub sõiduki tagumisele istmele. Kell 13:44:55 alustab sõiduk Ford Focus reg-nr XXX liikumist ning lahkub tankla territooriumilt. 17.05.2021 kell 13:58:14 on näha, et tankla territooriumil pargitud Volvo reg-nr XXX taga peatub sõiduk Dacia Sondero. 17.05.2021 kell 14:04:47 alustab liikumist mööda tankla territooriumit pruuni värvi Dacia Sondero reg-nr XXX (vaatlusprotokollis ekslikult märgitud XXX, õige number on tuvastatav videosalvestistelt). Sõiduk liigub mööda tankla territooriumi ning kell 14:05:05 lahkub tankla territooriumilt. 17.05.2021 kell 16:34:51 alustab liikumist sõiduk Volvo reg-nr XXX mööda tankla territooriumit ning kell 16:35:25 lahkub tankla territooriumilt. Kohtuistungil tuvastati 12.10.
  1. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat salvestist vaadates ka see, et sõiduk Dacia Sondero reg-nr XXX tuli uuesti tanklasse 17.05.2021 kell 15.27 ja lahkus sealt samal päeval umbes kell 15.36 (KoTo III kd, lk 142).
  2. A M OÜ rendilepingu nr XX (KrTo III kd, lk 160-163) kohaselt rentis D. RagozinJolkin 15.05.2021 kell 9.30 A M OÜ-lt sõiduki Dacia Sandero, reg-nr XXX. Transporivahendi väljaandmise koht oli XXX ning sõiduk tuli tagastada samale aadressile 20.05.2021 kell 9.
  3. Renditasu perioodi eest oli 125 eurot (5 päeva x 25 eurot) ning omavastutus 300 eurot.
  4. 09.08.
  5. a pangakontode vaatlusprotokollist (KrTo IV kd, lk 28-53) nähtub, et 16.05.2021-17.05.2021 teostati D. Ragozin-Jolkini XX N R AS S arvelduskontoga nr XXX seotud kaardimakseid Läti Vabariigi territooriumil. Kuna ajaliselt ühtib see aeg D. RagozinJolkini Lätis viibimisega, siis on selge, et nimetatud kontoga seotud kaarti kasutas D. Ragozin-Jolkin. Sellele viitavad üheselt ka pangakontode vaatlusprotokollis kajastatud fotosalvestised, millest nähtuvalt 08.05.2021, 10.05.2021 ja 26.05.2021 ehk vahetult enne ja pärast Lätis käiku teostas pangaautomaadis sularahatehinguid D. Ragozin-Jolkin, kasutades selleks AS S pangakaarti nr XXX (arvelduskonto nr XXX). 17.05.2021 on sama kaardiga teostatud makse Narva kesklinna C K tanklas ja M , seega hiljemalt 17.05.2021 õhtuks oli D. Ragozin-Jolkin tagasi Narvas. Eeltoodu kinnitab üheselt seda, et 16.05.2021-17.05.2021 viibis D. Ragozin-Jolkin Läti Vabariigis.
  6. Eeltoodud tõendid kogumis koos D. Ragozin-Jolkini enda süü tunnistamisega kinnitavad üheselt, et ta pani 17.05.2021 Läti Vabariigis „V “ tanklas aadressil XXX, kokaiini sisaldavad pakendid sõidukisse Volvo reg-nr XXX.
  7. Seonduvalt MDMA käitlemisega märgib kohus järgmist. Kui täiendavalt ka muudelt kilepakenditelt, mis sisaldasid kokaiini, ei saanud välistada D. Ragozin-Jolkini DNA-d, siis MDMA pakenditelt saadud DNA-segaprofiilid ei olnud ühelgi juhul seostatavad D. Ragozin-Jolkini DNA-profiiliga. Küll aga ühe MDMA pakendi osas ei saa välistada isikut, kellelt pärineb pakiruumi põrandast väljalõigatud osalt võetud proovis (proov XX) määratletud peamine DNA-profiil, pärineva bioloogilise materjali sisaldumine selles segaproovis (XXX – KrTo II kd, lk 123-138). See viitab aga sellele, et sõiduki Volvo reg-nr XXX juures toimetas lisaks D. Ragozin-Jolkinile ja sõiduki juhile veel menetluses tuvastamata isikuid. Eeltoodule viitavad ka N. P ütlused, et kui ta auto juurde tagasi jõudis, siis ta märkas, et Volvo XXX kabiini sees olev kardin oli eemale tõugatud ning asjad ei olnud omal kohal, nimelt tema kott isiklike asjadega. Samuti oli näha, et jalatsites oli käidud autos, seest oli must, ning telefoni laadija oli pistikust välja võetud. N. P rääkis ka ühe kaugveojuhiga, kelle sõiduk oli paremal pool tema veokist. Kuna tegemist oli poolakaga, siis 16
(49)1-21-7614 N. P ei saanud poolest jutust aru, kuid sai aru, et veoki juurde sõitis hõbedast värvi Hyundai Eesti registreerimisnumbriga. N. P mäletamist mööda ütles poolakas ka seda, et see, kes tuli Hyundaiga, sisenes ka veokisse (KoTo II kd, lk 28). Lisaks nähtub D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud häälsõnumitest (11.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 – KrTo IV kd, lk 168-193), et D. Ragozin-Jolkin selgitab 17.05.2021 pärast seda, kui N. P on toimetatud veoauto juurest ära Ja ümbrikut ärge võtke, öelge, et praegu käivad seal läbirääkimised, nagu ära otsustatakse, nii kohe võtate ära. Ma kirjutan teile, kui läbirääkimised läbi saavad. Ja ilma signaalita ärge temalt ümbrikut ära võtke. Ma kirjutan, praegu veel räägivad, lepivad kokku. Häälsõnumid viitavad samuti sellele, et käitlemisega oli seotud veel isikuid, kes pidasid sel ajal, kui N. P sõiduki juurest ära viidi, läbirääkimisi, millel D. Ragozin-Jolkin silma peal hoidis. D. Ragozin-Jolkin ise on kategooriliselt eitanud MDMA-tablettide panemist sõiduki peidikusse. Ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, et just D. Ragozin-Jolkin MDMA-tabletid Lätti toimetas ja need peidikusse pani, kriminaalasjas esitatud ei ole. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Seega ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et D. Ragozin-Jolkin isiklikult toimetas MDMAtabletid Eesti Vabariigist Lätti ja pani need sõiduki Volvo XXX peidikusse.

  1. Samas asjaolu, et D. Ragozin-Jolkin neid tablette peidikusse isiklikult ei pannud, ei välista tema vastutust kaastäideviijana ka MDMA grupis käitlemises. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma (RKKKo nr 3-1-1-10-15, p 12). Isiku süüditunnistamist grupilises kuriteos ei välista iseenesest see, et mõne grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata.
  2. Isegi, kui MDMA tabletid pani peidikusse kohtueelses menetluses tuvastamata isik, ei oleks ta seda teha saanud ilma D. Ragozin-Jolkini teopanuseta. Esmalt nähtub D. Ragozin-Jolkini ütlustest, et just temale anti ülesanne leida parkimiskoht rekkale, nimelt üks nädal enne sõitu anti talle ülesanne valida maanteel üks koht, see tee, mis viib Euroopast Eestisse Tallinnasse. Selle ülesande andis talle Dmitri (KoTo III kd, lk 113). Eeltoodut kinnitab ka D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud 08.05.2021 häälsõnum, kus D. Ragozin-Jolkin küsib A kas tead kuskil Riia-Tallinna trassil veokite parklaid? Soovitavalt mõne linna lähedal. Seepeale meesterahvas 2 (kohtumenetluses tuvastatud kui A. H ) pakub erinevaid variante (11.10.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 KrTo IV kd, lk 170, 171, 173). Samuti nähtub D. Ragozin-Jolkini ütlustest, et ta käis ka eelmisel õhtul, s.o 16.05.2021 (eelnevate ütluste kohaselt 7 hommikul väljus Narvast ja 9 paiku /õhtul/ oli Riias hotellis) seda kohta kontrollimas ning sellest andis aru Dmitrile Messengeri kaudu, seejärel sõitis hotelli (KoTo III kd, lk 113-113 pö). Samuti on D. RagozinJolkin prokuröri küsimustele vastates selgtanud, et Dima sai sellest kohast teada just tema kaudu, talle anti ülesanne valida koht, valis koha ja edastas koordinaadid. N. P mobiiltelefoni vaatlusest nähtub, et tankla asukohast sai ta teada D. Teplõhhilt pühapäeval, s.o 16.05.2021 õhtusel ajal kell 21.07 (KrTo I kd, lk 133-138). Seega esmane teave sõidukisse narkootiliste ainete panemiseks sobiva koha osas pidi teiste grupi liikmeteni jõudma D. Ragozin-Jolkini kaudu. 17

(49)1-21-7614
  1. Samuti on D. Ragozin-Jolkin andnud ütlusi, et tema suhtles Riias S -nimelise isikuga, kes pidi kohtuma veoki juhiga. Just D. Ragozin-Jolkin pidi temale Dmitri korralduse andma (KoTo III kd, lk 122). 17.05.
  2. a vestlusest meesterahvaga 2 (A. H ), selgub ka see, et eelmisel päeval oli D. Ragozin-Jolkin leppinud S kokku, et 17.05.2021 helistab talle, annab instruktsioonid, aga S telefon oli välja lülitatud. Samuti on häälsõnumitest tuvastatud, et D. Ragozin-Jolkin uurib kas te valisite välja koha, kuhu ta (tõenäoliselt veokijuht) tuua. Ja pange ta sööma. Teil on vaja ta hõivata kaheks, kaheks pooleks tunniks koos teega. (KrTo IV kd, lk 176-177). Samal hetkel, kui tankla videosalvestiselt nähtub, et tankla territooriumile saabub sõiduk Volvo reg-nr XXX (s.o 17.05.2021 kell 13.02), edastab D. Ragozin-Jolkin häälsõnumi Inimene on kohal (17.05.2021 kell 10:02:56 UTC+0, Läti asub suveajal UTC+3 ajavööndis, seega oli häälsõnum saadetud kell 13:02:56).
  3. D. Ragozin-Jolkin on avaldanud kohtuistungil ristküsitlusel, et ta käis sõiduki juures kahel korral. Esimene kord kontrollis peidikut ja ei näinud, et seal midagi oleks olnud, teine kord oli aga peidikus juba midagi sees (KoTo III kd, lk 114-114 pö; lk 124 pö; 142-142 pö). Kohtus uuritud asitõendi vaatlusprotokollist, mis puudutab Kekava tanklat, on tõepoolest näha D. Ragozin-Jolkini poolt kasutatud sõiduki liikumine nimetatud tanklas kahel korral (12.10.
  4. a asitõendi vaatlusprotokoll – KrTo V kd, lk 123-126). Järelikult selles osas on D. Ragozin-Jolkini jutt usaldusväärne ning kinnitab, et enne sõiduki Volvo reg-nr XXX Riiga jõudmist ei olnud peidikus MDMA-tablette. See tähendab seda, et see aine pandi peidikusse samas K tanklas, kus D. Ragozin-Jolkin pani peidikusse ka kokaiini. Eluliselt ei ole usutav, et D. Ragozin-Jolkin ei märganud kokaiinipakke peidikusse pannes, et seal on juba ees MDMAtabletid, kuivõrd tableti olid erksavärvilised ning läbipaistvates kottides. Samuti ei ole kokaiini pakendid peidikusse puistatud, nagu seda väitis D. Ragozin-Jolkin kohtuistungil, vaid need on peidikusse sätitud selliselt, et suurem osa pakke on avause serva all peidiku väiksemas osas (vt 18.05.2021 läbiotsimise protokoll koos sellele lisatud DVD fotodega – KrTo I kd, lk 4-31).
  5. D. Ragozin-Jolkin on andnud kohtuistungil ütlusi, et talle anti enne kokaiini peidikusse panemist ka korraldus parklasse kohale tulla ja vaadata autot. Ta läks kabiini sisse ja vaatas ringi, pidi kontrollima, kuidas peidikuga lood on. Tal olid võtmed, need sai Narvas (KoTo III kd, lk 114). Prokuröri küsimustele vastates on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et talle anti eelnevalt kaks komplekti võtmeid (KoTo III kd, lk 123). Veokil oli kolm komplekti võtmeid (D. Teplõhhi ütlused KoTo III kd, lk 184), üks võtmete komplekt oli veoauto juhi N. P käes. N. P ütlustest nähtub, et kui ta veoauto Riias parklasse jättis ja sõiduki juurest ära läks, siis ta lukustas autoukse ning kui ta sõiduki juurde tagasi tuli, siis oli autouks samuti lukus (KoTo II kd, lk 35 pö). Kohus nõustub prokuröriga, et eluliselt ei ole usutav, et ligipääs võtmetele oleks olnud määratlemata arvul isikutest, seega ainuvõimalik viis veoautosse siseneda oli D. Ragozin-Jolkini abiga, kellele eelnevalt oli antud veoki võtmed.
  6. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et ka MDMA käitlemisel oli D. Ragozin-Jolkinil oluline teopanus, ilma milleta ei oleks saanud MDMA-tablette peidikusse panna ning see oli teostatud kooskõlas D. Ragozin-Jolkiniga. Tema roll oli tagada juurdepääs sõidukile ja selles olevale peidikule ning võimaldada narkootilise aine peidikusse panemine. Suures koguses narkootilise aine käitlemine on toime pandud ühtsest tahtest hõlmatuna ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemine oli nii kriminaalmenetluses tuvastamata isiku (kes pani MDMA veoauto peidikusse) kui ka D. Ragozin-Jolkini (tagas juurdepääsu peidikutesse) kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kaastäideviimisega ning D. Ragozin-Jolkin vastutab MDMA suures koguses käitlemise eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud.
  7. Süüdistuse kohaselt oli just D. Teplõhh isikuks, kes eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega leppis kokku suures koguses 18
(49)1-21-7614 narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. D. Teplõhh tagas süüdistuse kohaselt 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile, kes pani sinna aadressil XXX vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult saadud juhistele D. Teplõhhile mõeldud narkootilised ained. Pärast seda, kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX 18.05.2021 juhtinud N. P .
  1. Nagu kaitsja oma kaitsekõnes märkis – kui tõesti see oleks nii olnud nagu riiklik süüdistaja kirjeldas, siis mingil juhul ei oleks saanud D. Teplõhhi seostada selle sõidukiga, milles narkootiline aine leiti. Kaitsja hinnangul oleks otsene tee viinud D. Teplõhhini ükskõik, millises riigis sõiduk narkootilise ainega kinni oleks peetud. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest aga just see, et D. Teplõhh on igal viisil vältinud enda otsest seostamist veoki omanikuks oleva Z A OÜ-ga. Nii nähtub äriregistri väljavõttest, et Z A OÜ juhatuse liige oli A. Z . Samas erinevate tunnistajate ütlused viitavad üheselt sellele, et A. Z oli ettevõtte ametliku juhina n-ö tankist ja kõiki küsimusi lahendas tegelikkuses D. Teplõhh. Samas ei olnud D. Teplõhhi ja Z A OÜ vahel sõlmitud isegi töölepingut (D. Teplõhhi ütlused KoTo III kd, lk 146 pö). Ka ei ole Z A OÜ poolt tehtud D. Teplõhhi isiklikule pangakontole ühtegi ülekannet töötasu ega muude kulutuste osas (14.07.
  2. a vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga - KrTo III kd, lk 164-203). Z A OÜ ametlik tegutsemise aadress on äriregistri kohaselt XXX, mis on A. Z elukoha aadress. A. Z on aga 30.05.
  3. a kohtuistungil selgitanud, et see ettevõtte tegutses alguses Narvas, hiljem (pärast D. Teplõhhi kinnipidamist) Tallinnas. A. Z ei osanud kohtuistungil isegi öelda, millisel aadressil tema juhitud ettevõte Narvas tegelikkuses tegutses ning sellel aadressil oli ta käinud vaid ühel korral, kui ta firma avas (KrTo II kd, lk 56).
  4. Kaitsja V. Gimaev on kohtuvaidluses viidanud küll sellele, et A. Z ei olnud lihtsalt tankist, ta tegeles nt ka selle olukorraga, kui sõiduki kabiini uksed lukustusid. Samas nähtub autojuhi N. P ütlustest, et ta helistas A. Z seetõttu, et sai telefoni samas tanklas olnud kolleegilt, leidis Z A OÜ direktori andmed ning helistas sellele telefoninumbrile (KoTo II kd, lk 21 pöördel). Nagu eelnevalt märgitud, oli ametlike andmete kohaselt Z A OÜ juhatuse liikmeks A. Z . 12.08.2021 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et A. Z helistas pärast N. P kõnet J. B . Seejuures nähtub nimetatud kõnest, et A. Z ise on öelnud, et tema isegi ei tea, milline auto hetkel Saksamaal on ehk millise auto uks lukustus (KrTo VII kd, lk 22). Kohtuistungil on A. Z selle sündmuse osas selgitanud, et alguses helistas juht, ütles, et lukustus autouks. Siis ma helistasin J . Dmitrit sel ajal ma vist kätte ei saanud telefoni kaudu (KoTo II kd, lk 57 pöördel-58). Seega viitavad ka A. Z ütlused sellele, et tavapäraselt pöördus ta esmalt D. Teplõhhi poole, nii ka selles olukorras, ja alles siis, kui teda kätte ei saanud ja kuna tegemist oli siiski kiireloomulise küsimusega, kuna lukustunud oli töötava mootoriga auto, pöördus J. B poole ja koos asuti lahendust otsima.
  5. Süüdistuse kohaselt oli D. Teplõhh seotud veoki Volvo reg-nr XXX liikumise korraldamisega ja kasutas narkootiliste ainete käitlemise eesmärgil ära N. P . Kohtuistungil üle kuulatud N. P ütlustest (KoTo II kd, lk 19-35 pö) nähtub, et tema asus tööle Z A OÜ-sse
  6. a detsembri alguses. Sellele eelnevalt sai ta augustis-septembris 2020 oma tuttavalt Erikult D. Teplõhhi numbri seoses sellega, et N. P otsis autojuhi tööd. Novembri lõpus 2020 võttis ta D. Teplõhhiga ühendust ning sai kokku D. Teplõhhi ja J. B Narvas Espak poe juures. Kohtumisel räägiti tööst, palgast, kuidas töö toimub, kuhu sõita reiside ajal, kõigest, mis seondub tööga. Kohtumisel sai ta teada, et ettevõte, kuhu tööle asub, tegeleb veoteenuse 19
(49)1-21-7614 osutamisega suunal Eesti-Holland ja tagasi. Lepingut temaga ei sõlmitud, oli volikiri autole. N. P ütlusest nähtub, et kui ta tegi enda kaardiga reisidel kulutusi seoses ööbimisega, siis need tasuti talle hiljem ettevõtte poolt. Kulutustega seotud dokumendid esitas ta iga kord D. Teplõhhile (KoTo II kd, lk 26 pö). Samuti on ta selgitanud, et kui ta töötasu sularahas sai, siis selle raha andis talle iga kord üle D. Teplõhh (KoTo II kd, lk 35 pö).
  1. Süüdistuse esemeks oleva reisi osas on N. P andnud ütlusi, et läks reisile
  2. aasta 6.
  3. mail autoga XXX. Sihtkoht oli Eestist Hollandisse ja Hollandist tagasi. Sellel reisil andis temale juhiseid Dmitri /Teplõhh/. J. B suhtles sellel reisil vaid asjus, mis puudutas veost – dokumendid ja mahalaadimised. D. Teplõhhiga suhtles absoluutselt kõigest, väljaminekutest nt tankimiseks, töö väljaminekud üldiselt, kohast, kus ta peatus tee peal siis, kui puhkama pidi, ja nt siis, kui ta peatus mingi täiendav kord. See reis erines varasematest reisidest selle poolest, et D. Teplõhhi poolt oli rohkem tähelepanu, rohkem küsimusi. Varasemate reiside ajal ta ei suhelnud nii palju D. Teplõhhiga (KoTo II kd lk 25 pöördel-26). 08.10.
  4. a asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo IV kd, lk 69-108) nähtuvalt on vaadeldud 20.05.2021 menetlustoimingu käigus D. Teplõhhilt ära võetud mobiiltelefoni iPhone 8 PLUS, mille sisust on vaatluse käigus tehtud koopia. Sõnumivestlusest nähtub samuti, et reisil 04.05.2021-18.05.2021 andis N. P juhiseid D. Teplõhh. Seejuures edastas just D. Teplõhh Lätis asuva bensiinijaama koordinaadid N. P 16.05.2021 kell 21.07 (kell 18:07:43 UTC+0, Eesti asub suveajal UTC+3 ajavööndis, seega oli sõnum saadetud kell 21:07:43). N. P on ka selgitanud, et kui ta sõitis kõnealusel reisil Hollandist naastes Poola, siis just Dmitri /Teplõhh/ ütles, et ta peab tulema tanklasse Riias, samuti andis Dmitri /Teplõhh/ geolokatsiooni selle tankla kohta ning küsis ka ligikaudset aega, millal ta sinna tanklasse kohale jõuab (KoTo II kd, lk 26 pö). Sama nähtub ka 21.05.2021 koostatud N. P mobiiltelefon Apple iPhone 11 vaatlusprotokollist (KrTo I kd lk 127-158, tõlge 159-179), milles on tuvastatud D. Teplõhhi ja N. P suhtlust 06.05.2021 kuni 18.05.
  5. Viimane kuupäev, mis sõnumivahetusest tuvastatav on, on
  6. mai, seejärel vahetatakse sõnumeid veel pühapäeval (s.o
  7. mai), esmaspäeval (s.o
  8. mai) ja teisipäeval (s.o
  9. mai). Pühapäeval, s.o
  10. mail kell 21.07 on numbrilt +XXX edastatud N. P sõnum Riia tankla koordinaatidega (KrTo I kd, lk 136, 137, 138). Tegemist on D. Teplõhhi kasutuses olnud telefoninumbriga. Kaitsja näitas N. P küsitledes talle nimetatud kirjavahetust (seoses
  11. mail saadetud haagise õhkpadja pildiga) ning N. P kinnitas üle, et tegemist oli tema ja D. Teplõhhi kirjavahetusega (KoTo II kd, lk 31 pöördel).
  12. D. Ragozin-Jolkini ütlustest nähtub, et ta käis eelmisel õhtul, s.o 16.05.2021 (eelnevate ütluste kohaselt 7 hommikul väljus Narvast ja 9 paiku /õhtul/ oli Riias hotellis) seda kohta kontrollimas ning sellest andis aru Dmitrile Messengeri kaudu, seejärel sõitis hotelli (KoTo III kd, lk 113-113 pö). Samuti on D. Ragozin-Jolkin prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et Dima sai sellest kohast teada just tema kaudu, talle anti ülesanne valida koht, valis koha ja edastas koordinaadid. Eelnevalt viidatud sõnumivahetus D. Teplõhhi ja N. P vahel viitab aga sellele, et Dima, kellele D. Ragozin-Jolkin edastas parkla geolokatsiooni, oli justnimelt D. Teplõhh, kes vahetult pärast geolokatsiooni saamist D. Ragozin-Jolkinilt edastas selle veoautojuhile N. P korraldusega seal parklas peatuda. N. P on kohtuistungil selgitanud, et sellel reisil olles D. Teplõhh ütles, et peab tulema tanklasse Riias, talle tuleb seal vastu meesterahvas, kellele pidi andma dokumendid, mis Hollandis sai, ja võtma talt dokumendid ja edastama D. Teplõhhile. Kaitsja küsimusele vastas N. P , et Poolas sai ka D. Teplõhhilt selle inimese numbri, kellega pidi kohtuma, see oli eelmine päev sellest, kui Riias oli (KoTo II kd, lk 33 pö). Nimetatud inimene kutsus N. P takso, millega ta viidi Riia kesklinna. See oli isik, keda kutsuti S (KoTo II kd, lk 26 pöördel-27). Euroopa uurimismääruse vastusest nähtub, et N. P 20
(49)1-21-7614 on helistanud S A kuuluvale telefoninumbrile (XXX) – nagu teda oli juhendatud D. Teplõhhi poolt. See kokkulangevus kinnitab N. P ütluste usaldusväärsust. See S A telefoninumber, millele N. P helistas, on kindlaks tehtud Euroopa uurimismääruse vastusega (KrTo V kd, lk 99-121), samuti on see telefoninumber kahel korral edastatud D. Teplõhhi poolt teisele isikule – 29.01.2021 J. B ja 14.04.2021 kontaktile S V (KrTo IV kd, lk 103, DVD+R plaat lk 108, kaust D.Teplohh-iPhone 8 plus>D.Teplohh-iPhone 8 plus_2021-10-08_Report). Selle sama S A on suhelnud K tanklas toimunud sündmuste ajal ka D. Ragozin-Jolkin. Edasi nähtub N. P ütlustest, et veoautost oli ta eemal üle kahe tunni. Sellel ajal esmalt istus ta S söögikohas, kuhu S ta viis. Ühe tunni pärast läks S minema, pool tundi teda ei olnud. Seejärel tuli tagasi ning ütles, et natuke tuleb veel oodata, kuna juhatusel on koosolek. 10 minuti pärast S helistati, ta ütles, et koosolek on läbi ning kutsus N. P takso, millega ta tagasi veoauto juurde sõitis. Omalt poolt andis N. P S dokumendid üle, kuid vastu mingeid dokumente ei saanud (KoTo II kd lk 27 pöördel). Samuti nähtub N. P ütlustest, et vaadates J. B saadetud sõnumit „S , ta on Dima poolt, helista talle kohe“, on N. P selgitanud, et S on inimene, kes elab Riias, kohtus temaga kaks korda. Prokuröri küsimusele Kas oskate öelda, mis Dimast siin jutt käib? osutas N. P kohtusaalis D. Teplõhhile (KoTo II kd, lk 25 pö).
  1. D. Ragozin-Jolkini ütlustest nähtuvalt suhtles ta Dmitri kontaktiga, kelle nimeks oli S , Riias põhjusel, et S pidi veoki juhiga kohtuma. D. Ragozin-Jolkin pidi S edasi andma korralduse, et kas edastada või võtta mingi ümbrik. See oli Dmitri korraldus (KoTo III kd, lk 122). D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud häälsõnumitest (11.10.
  2. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 – KrTo IV kd, lk 168-193) nähtuvalt selgitas D. Ragozin-Jolkin 17.05.2021 pärast seda, kui N. P oli toimetatud veoauto juurest ära Ja ümbrikut ärge võtke, öelge, et praegu käivad seal läbirääkimised, nagu ära otsustatakse, nii kohe võtate ära. Ma kirjutan teile, kui läbirääkimised läbi saavad. Ja ilma signaalita ärge temalt ümbrikut ära võtke. Ma kirjutan, praegu veel räägivad, lepivad kokku. D. RagozinJolkin on seejuures kohtus selgitanud, et suhtles Sunatiga Riias olles, oli mitu sõnumit. Ta pidi S ütlema, et nüüd ta võib võtta või edasi anda mingi ümbriku. Dmitri ütles seda, et peab edasi ütlema (KoTo III kd, lk 124 pö). Kõrvutades D. Ragozin-Jolkini ja N. P ütlusi, saab teha järelduse, et ümbriku üleandmist ja S kohtumist juhendas just D. Teplõhh, mitte keegi kolmas isik. Arvestades ka N. P ütluseid, et kui ta sai Riias teada, et keegi oli tema äraolekul sõidukisse sisenenud, helistas ta D. Teplõhhile ja küsis, mis toimub. Sellele D. Teplõhh vastas, et mitte muretseda ja sõita edasi (KoTo II kd, lk 28). Kohtul puudub alus kahelda N. P nende ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd videosalvestiselt on tõepoolest tuvastatav, et N. P enne sõidukiga parklast väljasõitmist räägib telefoniga (KrTo V kd, lk 126, mälupulgal kaustas XX olev fail K 26_Camera6_Kekava 26_20210517163154_20210517163652_3780863). Eeltoodu viitab samuti sellele, et D. Teplõhh oli teadlik sellest, mis Riias toimus – et isikud pidid sisenema sõidukisse ja sinna narkootilised ained panema –, mitte ei täitnud pimesi üksnes kellegi korraldusi.
  3. Süüdistuse kohaselt tagas ka D. Teplõhh 17.05.2021 narkootiliste ainete veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile. Sellega seonduvalt viitab kohus esmalt A M OÜ rendilepingule nr XX (KrTo III kd, lk 160163), mille kohaselt rentis D. Ragozin-Jolkin 15.05.2021 kell 9.30 A M OÜ-lt sõiduki Dacia Sandero, reg-nr XXX. Transporivahendi väljaandmise koht oli XXX ning sõiduk tuli tagastada samale aadressile 20.05.2021 kell 9.
  4. Renditasu perioodi eest oli 125 eurot (5 päeva x 25 eurot) ning omavastutus 300 eurot. Kohtuistungil on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et Dacia Sandero rentimiseks oli talle Dmitri poolt enne sõitu edastatud 1000 või 1500 eurot (KoTo III kd, lk 121 pö). Z A OÜ AS S arvelduskonto nr XXX vaatlusprotokollist nähtub, et 11.05.2021-14.05.2021 on Z A OÜ kontolt võetud välja sularaha kokku 2165 eurot, sh 11.05.2021 1500 eurot (750+750). Ehk tegemist on sama summaga, mis D. Ragozin-Jolkini 21
(49)1-21-7614 sõnul temale eelnevalt üle anti. Vaatlusega on tuvastatud, et sularaha võttis välja just D. Teplõhh. Sularaha väljavõtmiseks on kasutatud pangakaarti lõpuga 3307 ehk kaarti, mis oli kinnipidamisel D. Teplõhhi valduses (KrTo IV kd, lk 17-18; lk 25-26 ning lisatud CD-R plaat lk 27). Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et D. Ragozin-Jolinile antud sularaha pärineb ZVR A OÜ arvelt ning selle edastamise D. Ragozin-Jolkinile narkootiliste ainete transportimiseks korraldas D. Teplõhh.
  1. Seonduvalt sõiduki võtmete üleandmisega on D. Ragozin-Jolkin andnud ütlusi, et tal olid sõiduki Volvo võtmed, need sai Narvas, enne seda kuller tõi kohale (KoTo III kd, lk 114). Prokuröri küsimustele vastates on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et võtmed tõi talle mingi meesterahvas, jala tuli, isikut ta kirjeldada ei osanud, tavaline keskmine inimene oli. D. Ragozin-Jolkin istus autos, inimene tuli auto juurde ja anti aknast võtmed. Talle anti kaks komplekti võtmeid (KoTo III kd, lk 123). D. Teplõhhi ütlusi osas, et 2 komplekti võtmeid saadeti Venemaale ning vaid 1 komplekt jäi tema juurde (KoTo III kd, lk 184), ei pea kohus usutavaks ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Arvestades seda, et erinevate tunnistajate ütlustest nähtuvalt tuli mitmel korral ette juhtumit, kus auto uksed lukustusid, siis sellises olukorras ei ole eluliselt usutav, et mõlemad tagavaravõtmed saadetakse Venemaale, kust neid on vajadusel raske kiiresti kätte saada. Ka ei ole usutav D. Teplõhhi väide, et üks komplekt autovõtmeid saadeti Venemaa Dmitri poolt Saksamaale, kuna just seal oli ükskord juhus auto uste lukustumisega (KoTo III kd, lk 184). Auto uksed oleks võinud lukustuda ükskõik kus Hollandi ja Eesti vahel, seega puudub mõistlik põhjendus sellel, et just Saksamaale saadeti üks komplekt võtmeid. Igati usutav ja mõistlik on eeldada, et vähemalt üks komplekt varuvõtmeid oli just seal, kust oleks olnud neid vajaduse tekkimisel kõige operatiivsem edastada veoautojuhile ehk seal, kus oli autobaas ja kust korraldati sõidukite liikumist, s.o Narvas. Ka D. Ragozin-Jolkin on oma ütlustes kinnitanud, et just Narvas temale veoauto võtmed üle anti. Kohtuistungil on D. Teplõhh väitnud, et andis 2 komplekti autovõtmeid M. K , kui viimane sõidukiga Volvo reg-nr XXX 06.11.2020 Venemaale läks (KoTo III kd, lk 192 pö). Täiendaval ülekuulamisel on M. K kinnitanud, et tema ei ole sõiduki XXX ega ka ühegi teise sõiduki teist komplekti võtmeid Venemaa Föderatsiooni viinud (KoTo IV kd, lk 169-169 pö). D. Teplõhhi ütlused veoauto võtmete Venemaale saatmise osas ei ole seega usaldusväärsed. Asjaolule, et kontroll veokite võtmete üle oli just D. Teplõhhil viitavad kaudselt tunnistaja V. M ütlused (KoTo II kd, lk 10-12 pö), millest nähtub, et
  2. aastal vist kevadel võttis J. B ta tööle C OÜ-sse, kuid ta sõitis ka D. Teplõhhiga seotud autodega. D. Teplõhhil oli sel ajal kaks Volvot, nende mõlemaga V. M sõitis vaid Venemaale. Ükskord millalgi kevadel Venemaal tanklas Volvo (XXX) kabiin lukustus, siis ta helistas D. Teplõhhile, kes ütles, et ta ei teeks mitte midagi, kohe tuuakse võti kohale. Tuli kohale naisterahvas, tegi ukse lahti. V. M selgitas, et ta ei sõitnud kaugele, sõitsid Venemaal Leningradi oblastis, Peterburis vist, ja D. Teplõhh jättis sinna selle võtme. Seega, isegi, kui üks komplekt mõlema auto võtmeid oli Venemaal, siis just D. Teplõhhi korraldusel need ka Venemaal veoautojuhini organiseeriti. Samuti on J. B 21.05.2021 andnud ütlusi, et enne reisi sai autojuht auto otse D. Teplõhhilt, ta jälgis transporti, kõik autode võtmed olid D. Teplõhhi käes (KrTo VI kd, lk 43-51). Seejuures on need ütlused antud J. B poolt koheselt pärast tema kinnipidamist ning enne väidetavat mõjutamist uurijate poolt.
  3. D. Ragozin-Jolkin on küll väitnud, et tema D. Teplõhhi ei tundnud, tutvus temaga kohtusaalis, samas on ta selgitanud, et ülesandeid andis talle Dmitri, ülesanded olid, et vaja mööda Eestit ringi sõita ja dokumente, ümbrikuid, telefone ja muud taolist vedada. Alati olid samasugused ülesanded. Oli ka vahepeal nii, et tee pealt oli vaja võtta CMR dokumente, saatelehti. Dokumendid tuli viia Tallinnasse, Narva või Sillamäele, Dmitri ütles, kuhu sõita ja sinna tuli inimene vastu. Ülesanded tulid äppides Surespot, Signalis ja Telegramis. Need olid 22
(49)1-21-7614 kolm peamist rakendust, aga ka Whatsapp ja Viber (KoTo III kd, lk 111 pö-113). Ükskord käis ta Dmitri palvel Riias, teda viis A. H , see oli
  1. a sügisel vist. A. H viis teda Riiasse, kuna Dmitri ütles, et vot mul on juht ja et sõidaks temaga (KoTo III kd, lk 112 pö). D. Ragozin-Jolkini kirjeldust Dmitrist (keskmist kasvu, heledate juustega – KoTo III kd, lk 112) ei pea kohus usaldusväärseks, kuna D. Ragozin-Jolkin on ise öelnud, et kohtus inimesega, keda ta pidas Dmitriks, mitte aga seda, et tegemist oli kindlasti sama inimesega, kes talle rakendustes ülesandeid jagas. D. Ragozin-Jolkini ütluseid, et tema ei tunne D. Teplõhhi, ei pea kohus usaldusväärseks. Esmalt on D. Ragozin-Jolkin kaitsja küsimusele kaassüüdistatava osas vastanud, et tutvus temaga kohtusaalis (KoTo III kd, lk 111 pö). Pisut hiljem prokuröri küsimustele vastates selgitas D. Ragozin-Jolkin juba, et teadis D. Teplõhhi varasemast, kuna remontisid ühes autoteeninduses autosid ning kohtusid seal paar korda, teretasid teineteist. Seejärel on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et oli Dmitriga Venemaalt rääkinud D. Teplõhhist ja tema varasemast kriminaalkorras karistatusest. (KoTo III kd, lk 118). Samamoodi on eitanud D. Teplõhhi tundmist ka A. H , kes on menetluses osutunud isikuks, kes vedas juhte, dokumente ja raha. A. H on ka D. Ragizin-Jolkini sõnul inimene, kes teda just Dmitri palvel viis Riiga. Esiteks viitas kohus juba kohtuistungil, et kuigi A. H väitis istungil, et tunneb D. Ragozin-Joklininit, kuid ei tunne D. Teplõhhi, oli visuaalselt näha, kuidas A. H otsis küsimustele vastates pigem silmsidet D. Teplõhhiga kui D. RagozinJolkiniga (KoTo III kd, 103 pö). Teiseks seonduvalt kohtus uuritud käsikirjalise märkmega, millel olid A. H andmed ja mille D. Teplõhh edastas J. B , siis võrreldes käekirja nii J. B ülekuulamise protokollidega (KrTo VI kd, lk 43-72) kui D. Teplõhhi kinnipidamisprotokolliga (KrTo II kd, lk 56-61), on ilmne, et J. B käekirjaga ei sarnane see vähimalgi määral. Küll on aga tuvastatavad märkimisväärsed sarnasused D. Teplõhhi käekirjaga. Lisaks on märkme ülemises servas tuvastatavad märkmed /…/ Monteci luce 12 (0,75) ja Antinori 12 (0,7/…/). D. Teplõhhi iPhone Plus 8 vaatlusel on tuvastatavad fotod veinidest, sh Luce ja Antinori. O. G on andnud ütlusi, et D. Teplõhh pidas veinide ja juustude üle arvet, tal oli märkmik olemas ja pani sinna kirja (KoTo II kd, lk 95). Kuivõrd D. Teplõhhi puhul on tõepoolest tuvastatav, et mingis ulatuses tegeles ta ka veinide transpordiga, sellele viitavad ka K K kirjad Luxcargost ja D. Teplõhhi telefonist leitud fotod, siis on põhjust järeldada, et selle märkme A. H andmetega on kirjutanud D. Teplõhh. Kohus ei pea ka usaldusväärseks D. Teplõhhi ütlusi, et siis, kui Saksamaal lukustusid veoauto uksed, siis helistas tema esmalt Venemaa Dmitrile ja rääkis juhtumist ning just Venemaa Dmitri saatis juhi (A. H ) R. B Leetu viimiseks (KoTo III kd, lk 185 pö). 12.08.2021 vormistatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt helistas J. B 13.12.2020 kell 21.11 R. B ning selgitab, et R. B viib kohale inimene, kelle Dimon leidis. R. B ei tekkinud mingeid küsimusi, millisest Dimonist jutt on (KrTo VII kd, lk 11, 25). Samas ei ole R. B kohtuistungil rääkinud ühestki teisest Dmitrist, Dimast või Dimonist, kellega tema oleks seoses selle sama juhtumiga kokku puutunud, vaid üksnes D. Teplõhhist (KoTo II kd, lk 51-55). Lisaks on J. B 13.12.2020 vestluses R. B ka öelnud M peame homme siin olema, Dimon sõidab haiglasse isa juurde. Prokurör viitas kohtuistungil asjakohaselt sellele, et D. Teplõhhi isa oli
  2. aasta detsembris haiglas (KoTo IV kd, lk 61 pö-62), see viitab aga üheselt sellele, et Dimoni all on J. B pidanud silmas just D. Teplõhhi. Kohus ei pea usaldusväärseks D. Teplõhhi väidet, et Dimoni all ei pidanud J. B silmas teda (KoTo III kd, lk 185 pö). Nimelt nähtub ka J. B 15.07.
  3. a ütlustest, et oli üks hetk, kui N. P lõi ukse kinni ja temale saadeti appi autojuht R. B Kes B P juurde viis, J. B ei teadnud, sest need inimesed leidis ja saatis D. Teplõhh (KrTo VI kd, lk 52-61). Seega leiab kohus, et eeltoodud tõenditega on ümber lükatud nii A. H kui D. Teplõhhi väide, et nemad üksteist ei tundnud. D. Ragozin-Jolkini väide, et ta käis ükskord Dmitri palvel Riias, teda viis A. H , viitab koostoimes teiste tõenditega aga taaskord sellele, et Dmitri, kes D. Ragozin-Jolinile juhiseid andis, oli just D. Teplõhh. 23
(49)1-21-7614
  1. Esimesel ülekuulamisel 21.05.2021 on J. B andnud ütlusi selle kohta, et 18.05.2021 pidi Volvo reg-nr XXX Tallinnast mahalaadimisele naasma, teel Narvasse helistas tema (J. B ) juhile N. P ja palus tal kohe pärast Narva saabumist lasti laadida, mis asub aadressil: Tiigi 6, Narva. N ütles, et täidab ülesande. Pärast laadimist pidi N. P viivitamatult üle andma sõiduauto Volvo reg-nr XXX D. Teplõhhile baasis aadressil XXX, kus teda ootas D. Teplõhh. D. Teplõhh pidi auto koos lastiga teisele juhile üle andma ja saatma reisile Euroopasse (KrTo VI kd, lk 43-51). Nende J. B ütluste usaldusväärsusele viitab 20.05.
  2. a jälitustoimingu protokoll (KrTo I kd, lk 125-126), millest nähtub, et 18.05.2021 kell 12.44 alustas XXX kortermaja juurest Toyota Land Cruiseriga sõitu D. Teplõhh, kes esmalt käis Astri keskuses, seejärel andis XXX asuva kaupluse E A juures tundmatule meesterahvale üle 2 kotti ning seejärel (kell 13.22) sõitis XXX asuva hoone juurde, tegi tagasipöörde, sõitis ringi ning paar minutit hiljem XXX territooriumile (mis on XXX territooriumi kõrval). Eeltoodu viitab tõepoolest sellele, et just D. Teplõhh ootas baasi juures Volvo reg-nr XXX saabumist, mis omakorda tõendab seda, et narkootilised ained pidid Eestis temani jõudma. J. B andis ka ütlusi, et pärast seda, kui auto Volvo reg-nr XXX oli kinni peetud, kohtus ta D. Teplõhhiga ja esitas talle küsimuse: „Mis toimub?“. Dima vastas, et kõik on korras, et ei muretseks. Veenid J. B , et kõik on normaalne (KrTo VI kd, lk 43-51). Seda, et J. B kohtus pärast Volvo kinnipidamist D. Teplõhhiga, kinnitab 20.05.
  3. a jälitustoimingu protokoll (KrTo I kd, lk 125-126). Protokollist nähtub, et 18.05.2021 kell 13.24 (mõned minutid hiljem) sõitis XXX territooriumile halli värvi Merzedes-Benz, mille kõrvalistuja kohal oli J. B . D. Teplõhh ja J. B , kes väljus Merzedes-Benz kõrvalistuja kohalt, vestlesid hetke, misjärel viimane istus tagasi kõrvalistuja kohale ja sõiduk sõitis territooriumilt välja. Kell 13.32 sõitis D. Teplõhh Toyotaga XXX territooriumilt välja, tegi Rahu-Kadastiku tn-l tagasipöörde ning jäi tee ääres seisma.
  4. D. Teplõhhi kaitsetaktika seisneb sisuliselt selles, et tema täitis vaid Venemaa Dima korraldusi, kellega suhtles telefoni kaudu, mis tal tiiki uppus. See telefon uppus mõned päevad enne seda, kui need juhtumid autoga olid. Paar päeva enne seda, kui ta telefoni ära uputas, andis Venemaa Dima talle väidetavalt korralduse, et Hollandist tuleb mingid dokumendid ära tuua (KoTo IV kd, lk 58). Selliseid D. Teplõhhi väiteid arvestades ei oleks ta aga saanud 2 päeva enne veoauto kinnipidamist edastada N. P Venemaa Dima korraldusi geolokatsiooni ega S kohtumise osas. D. Teplõhh on ka väitnud, et tankla koordinaadid saatis talle A. Z (KoTo IV kd, lk 58 pö), kuid A. Z on täiendaval ülekuulamisel selgitanud, et tema ei mäleta, kas ta on 3-4 päeva enne sõiduki kinnipidamist D. Teplõhhile mingeid sõnumeid sõidukite asukoha lokatsiooni kohta Venemaa Dmitri poolt edastanud. Ta suhtles viimati D. Teplõhhiga võib-olla nädal enne tema kinnipidamist (KoTo IV kd, lk 166-166 pö). Seega ei pea kohus D. Teplõhhi väiteid Venemaa Dima korralduste täitmise osas usaldusväärseks.
  5. Kriminaalasjas uuritud tõendid viitavad siiski sellele, et asjaga oli tihedalt seotud ka keegi tuvastamata isik Venemaalt. Nii viitavad kellelegi Dimale lisaks tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele ka D. Teplõhhi enda telefonist 25.10.2020 edastatud sõnumid – „+XXX Dima. Ütle Dima poolt. Helista siia, annad saadetised ära. Ja ta annab ümbriku. Sa helista Dimale. Kuskil tunni aja pärast viiakse talle ümbrikud kohale“. Samuti on edastatud 15.11.2020 D. Teplõhhi telefonist sõnumid „+XXX Dima. Ütle, et Dima poolt. Helista. Tal peaks ümbrik olema. Kas oled Dimaga ühendust saanud?“ (08.10.
  6. a asitõendi vaatlusprotokoll - KrTo IV kd, lk 69-108). Dima/V /A (nii nagu erinevad isikud teda nimetasid) kohta ei anna aga ükski menetlusosalistest konkreetseid andmeid, võimaldamaks kontrollida kaitseteesi, et kogu tegevus oli korraldatud ainuisikuliselt selle tuvastamata isiku poolt ning süüdistatavaid on nende teadmata ära kasutatud. Samas kõrvutades just D. Ragozin-Jolkini ütlusi muude asjas kogutud tõenditega, on üheseid viiteid sellele, et Dmitri, kes temale
  7. a mais juhiseid andis, oli just D. Teplõhh, kuivõrd nimetatud Dmitri tegevus kattub paljuski just D. Teplõhhi 24
(49)1-21-7614 tegevusega (nt sularaha väljavõtmine enne D. Ragozin-Jolkini poolt sõiduki rentimist, Riia tankla koordinaatide saatmine, juhised N. P poolt ümbriku üleandmist puudutavas osas). Kohus ei pea usaldusväärseks D. Teplõhhi ütlusi, et tema täitis vaid Venemaa Dmitri korraldusi, ka seetõttu, et esmalt on ta kohtuistungil muuhulgas selgitanud, et tal ei olnud vaja Venemaa Dmitri perekonnanime teada, kuna firma oli A. Z nimele vormistatud ja D. Telõhh kontakteerus just temaga firma asjus (KoTo IV kd, lk 63 pö). Sellisel juhul on aga küsitav, milliseid Venemaa Dmitri korraldusi ta täitis, kui ta firma asjus kontakteerus just A. Z . Seoses ümbrikute vahendamisega nähtub 08.10.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo IV kd, lk 69-108) ühtlasi see, et D. Teplõhh on ka varasemalt organiseerinud mingite ümbrikute ja saadetiste üleandmist – 12.04.2021 häälsõnum „S , kuule, /…/, praegu laadige, pärast lähete, see tähendab üldiselt homme hommikust peaks toodama ümbrik, lühidalt, ja sealt just sulle ja N . Kui midagi on, pea silmas, et neid ümbrikke on sul võib-olla vedada veel hunnik.“; 12.04.2021 häälsõnum „Nikita, ma teatan sulle homme hommikupoole, üldiselt homme hommikul peaks ümbrikud kohale toodama, (arusaamatu) S ma juba kirjutasin, et seal, noh, tuleb laiali jaotada, sellepärast, et kahe ümbriku osale need, teile kummalegi tuleb ümbrik, ei tea, palju seal tuleb /…/ idee järgi peab olema vististi rublasid /…/ arvatavasti rublasid 6-7 arvatavasti meie.“; 14.04.2021 häälsõnum „Siin on telefon, sa helista inimesele, kellele Riias peab dokumendid ära andma…üle andma. Lihtsalt helistage temaga omavahel… ma ei tea, praegu peatud, helistad talle praegu. Umbes, mis kell sa seal peatud, arvesta välja, millal sa seal oled…Noh, ja ütle talle, leppige kokku, kus see koht seal on. Olgu siis.“ Seejuures kattub viimane häälsõnum ajaliselt D. Teplõhhi poolt kontaktile S Voditel S A numbri saatmise ajaga, millel kohus viitas juba varasemalt (vt otsuse p 38).
  2. Lisaks viitab kohus sellele, et seoses Volvo XXX edasise sihtkohaga vastas D. Teplõhhi kohtuistungil kaitsja küsimustele, et see veok pidi pärast Narva saabumist sõitma uuesti Hollandisse, samal päeval oli plaanis. Planeeritud oli, et veok sõidab Venemaale. Kuna Hollandis olid pühad, siis reis venis. Seepärast veos Euroopast Narvast Venemaale oli tühistatud (KoTo III kd, lk 187 pö). Eluliselt ei ole aga usutav, et D. Teplõhh oleks saatnud sõiduki, mis ütlustest nähtuvalt niigi oli Hollandi pühade tõttu graafikust maas, veel mitmeks tunniks Riiga parklasse lihtsalt seisma, seetõttu, et inimene, kelle nime ta isegi ei tea, on palunud mingisuguseid dokumente üle anda. Kohtupraktikas üheselt väljakujunenud seisukoha kohaselt peab süüdistatav, kui ta otsustab end aktiivselt kaitsta, ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-104-05). D. Teplõhh ei ole kohtule Venemaa Dima nime avaldanud, mistõttu ei olnud kohtul võimalik ka isikut üle kuulata. Samas ei ole eluliselt ka usutav, et D. Teplõhh ei tea isiku nime, kellega ta on ühiselt ettevõtte asutanud ning kellega 2 aastat suhelnud ja üle aasta koostööd teinud. Ilmselgelt selle isiku andmete avaldamine ei oleks kooskõlas kaitsetaktikaga ning viitab teisalt ka sellele, et grupi liikmed on jätkuvalt lojaalsed ning nende vahel valitseb kuritegelikule grupile omane sisemine reeglistik ja käitumiskoodeks, kus omasid ei reedeta.
  3. Süüdistuse kohaselt leppis D. Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise. Selle süüdistuse osaga seoses on oluline viidata Z A OÜ-ga seonduvale tegevusele, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et rahalised vahendid narkootiliste ainete käitlemiseks liikusid läbi selle ettevõtte.
  4. Esmalt nähtub A. Z ütlustest, et rahalised vahendid Z A OÜ asutamiseks anti sularahas ning mingid vahendid tagas C ja veel mingi firma. Seoses C OÜ ja Z A OÜ vahel sõlmitud 25
(49)1-21-7614 laenulepinguga nr XX nähtub A. Z ütlustest, et investor Dmitri vist ütles, et tuleb laenu võtta ja et seda on vaja kas uue sõiduki või haagise ostmiseks. A. Z ise selle laenulepinguga seoses mingeid läbirääkimisi ei pidanud (KoTo II kd, lk 58 pö). D. Teplõhh on kohtuistungil selgitanud, et läbirääkimisi C OÜ-ga seoses laenu andmisega Z A OÜ asutamiseks pidas just tema. Dmitri Peterburist J. B laenutingimusi ei arutanud (KoTo III kd, lk 149). A. Z ütlustest nähtuvalt tõi sularaha ettevõte asutamiseks kohale noormees, kellega sai A. Z kokku Kristiine keskuses, see noormees lihtsalt sõitis kohale ja andis /raha/. Summa oli suur, vist 20
  1. Seda, et noormees tuleb ja annab sularaha, ütles talle Dmitri /investor/, helistas, et peab selle noormehega kokku saama. Samas nähtub D. Teplõhhi kohtuistungil antud ütlustest, et Dmitri /Venemaalt/ palus ükspäev veokiga saadetud raha vastu võtta. Seal ei olnud rohkem kui 10 000 eurot. D. Teplõhh jättis firma kulutusteks 2500 eurot, endale 250 eurot, ülejäänud summa viis isiklikult A , kuna viis talle ka dokumente allkirjastamiseks. Kui ei eksi, siis oli see laenuleping C (KoTo III kd, lk 149). Eeltoodu viitab sellele, et tuvastamata Dima otseseks kontaktiks ja korralduste vahendajaks Eestis seoses ettevõtte asutamiseks rahaliste vahendite hankimisega oli D. Teplõhh. Kolmas ettevõte, kust Z A OÜ sai finantsvahendeid, oli A. Z ütluste kohaselt R L OÜ, ka selle kontakti andis investor Dmitri. Samuti ütles investor Dmitri talle, et niikaua, kui tema (s.o Z) õpib ja litsentse ja lubasid saab, siis tegeleb selle ettevõttega teine inimene. Seda, et D. Teplõhh hakkab tegelema Z A OÜ-ga sai ta teada üks, kaks või kolm kuud pärast ettevõtte registreerimist äriregistris. See oli enne sõiduauto Volvo XXX soetamist. Pärast D. Teplõhhi ettevõttega liitumist ei võtnud A. Z ettevõttega seoses mingeid otsuseid vastu, investor Dmitri helistas talle ja ütles mida teha, kuhu minna. Hiljem palus ka D. Teplõhh tal arveid tasuda, helistada kindlustusse, lepingut sõlmida. A. Z kinnitas ise, et tema oli selle ettevõtte juhatuse liige ainult äriregistri järgi ja tegelikult ta ei juhtinud selle ettevõtte igapäeva tegevust. Pärast ettevõtte asutamist soetas see ettevõte sõidukid Volvo XXX ja XXX ning kaks haagist. Sõiduk XXX soetati investor Dmirti heakskiidul ja sõiduki XXX lingi saatis talle D. Teplõhh, et tuleb tasuda ja siis see sõiduk tuleb Narva (KoTo II kd, lk 57).
  2. Tunnistaja S K ütlustest (KoTo III kd, lk 106-106 pö) nähtub, et sõiduauto Volvo reg-nr XXX liisingu vormistamise osas pidas tema kompanjon läbirääkimisi Juri-nimelise isikuga, kuid arved saadeti Z A OÜ-le e-posti aadressile XXX Seda kinnitab ka kohtueelse menetleja nõudekirja vastusena edastatud S. K e-kiri koos arvega (KrTo V kd, lk 47-48). Tegemist on D. Teplõhhi kasutuses olnud e-posti aadressiga, sellele viitavad nii prokuratuuri poolt esitatud tõendid kui kaitsja enda poolt esitatud kirjavahetused LuxCargo esindajaga (KoTo V kd, lk 133-138). Kohtuistungil on ka D. Teplõhh kinnitanud, et liisingu arved tulid tema e-postile, teised arved tulid firma e-postile, mille sai kätte A. Z ja saatis need edasi D. Teplõhhile (KoTo III kd, lk 150). Eeltoodu tõendab aga, et ka Z A OÜ arvete tasumisega tegeles D. Teplõhh, mitte registrisse kantud ametlik ettevõtte juhataja A. Z.
  3. A. Z ütlustest (KoTo II kd, lk 55 pöördel-66 pöördel) nähtub, et initsiatiiv selleks, et ta asutaks veoteenuse ettevõtte Eestis, tuli Dmitrilt Venemaalt, kellega ta suhtles esimest korda talvel
  4. Dmitri Venemaalt helistas talle ja tegi sellise ettepaneku, et tahab avada firma Eestis veoteenuste osutamiseks ja tagab selleks algvahendid. Tal on vaja inimest, kes saaks avada selle firma, läbiks logistika kursused ja saaks ka veoteenusele litsentsi. Firma avamiseks tuli A. Z Narva, firma avamisel aitasid üks naisterahvas ja J. B . J. B on 15.07.2021 andnud ütlusi, et ühel päeval tõi D. Teplõhh aadressile XXX asuvasse baasi A. Z nimelise noormehe ja ütles, et firma peab tema nimele registreerima. D. Teplõhh ütles seejuures, et tema ei saa firmat enda nimele registreerida, kuna avas selle firma koos kellegagi. Hiljem kuulis J. B D. Teplõhhilt, et tema kompanjon firma juhtimises asub Venemaal (KrTo kd VI, lk 52-61). Need A. Z ja J. B ütlused on omavahel riiumvad, seega loeb kohus need usaldusväärseks. Kohtuistungil on ka D. Teplõhh andnud ütlusi, et tema 26
(49)1-21-7614 palus J. B t aidata firma asutamisel ja J. B omakorda palus O. P . D. Teplõhh on kohtuistungil selgitanud, et ütles J. B , et inimene pakkus talle tegeleda logistikafirma juhtimisega ja küsis temalt /J. B lt/, kas tasub üldse sellega tegeleda. J. B ise ei tundnud selle firma asutamise vastu huvi. Kaitsja küsimusele Kas ütlesite isiku nime J. B , kelle palvel te firma asutasite, siis vastas D. Teplõhh Jah, ütlesin, et mul on tuttav, kes pakkus (KoTo III kd, lk 148). Esmalt tekitab küsimusi see, et kui D. Teplõhh kinnitab, et ütles isiku nime, kelle palvel firma asutas, siis millise konkreetse nime D. Teplõhh J. B väidetavalt ütles, kui ta on terve menetluse väitnud, et ei teadnud isegi Dmitri perekonnanime. Samuti on D. Teplõhh andnud kohtus ütlusi, et ta ei andnud J. B kohtakte Dmitrile Venemaalt, ütles vaid, et XXX territooriumi haldab J , vist perekonnanime ütles ka (KoTo III kd, lk 148 pö). Eeltoodu viitab aga üheselt sellele, et kriminaalmenetluses tuvastamata jäänud Dmitri Venemaalt oli seotud ja suhtles justnimelt D. Teplõhhi, mitte J. B . Sellele viitavad ka D. Teplõhhi enda ütlused seonduvalt sellega, kuidas ta pidas Dmitriga Venemaalt läbirääkimisi ettevõtte asutamiseks (KoTo III kd lk 147-149 pö). Mõneti vastuolus on aga D. Teplõhhi enda ütlused seoses sellega, kummalt poolt tuli initsiatiiv ettevõtte loomiseks. Nimelt on ta kohtuistungil prokurörile vastates selgitanud, et Dmitriga jäädi pärast Narvas ööklubis kohtumist edasi suhtlema hoopis seetõttu, et D. Teplõhhil endal oli vaja tuttavaid Venemaal, kuna ta hakkas tasapisi tegelema kauba vedamisega (KoTo III kd, lk 189). Seega ei ole tema ütlused järjepidevad, mis seab tema ütluste usaldusväärsuse firma asutamise initsiatiivi osas kahtluse alla. Arvestades nii A. Z kui ka J. B ütlusi, asub kohus seisukohale, et Z A OÜ asutamine oli D. Teplõhhi ja Venemaa Dmitri ühine plaan ning just selle ettevõtte sõiduki abil toimus süüdistuse kohaselt narkootiliste ainete transport. Seetõttu peab kohus oluliseks ka D. Teplõhhi seotust selle ettevõttega.
  1. Z A OÜ AS S Pank konto vaatlusest nähtub, et ajavahemikus 03.08.2020 kuni 11.06.2021 kasutati AS S Pank pangakontot enamjaolt Z A OÜ AS S arvelduskontole kannete teostamiseks, sularaha sissemakseteks, väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit kaardimaksete teostamiseks, muude kaardimaksete teostamiseks ning Z A OÜ kontode vahel teostatud rahaliste tehingute arvel sularahaväljamakseteks. Arvelduskontolt ei nähtu töötasude maksmist ning laekumisi kolmandatelt isikutelt, sh juriidilistelt isikutelt (KrTo IV kd, lk 5, CD-R plaat lk 27). AS S kontolt nähtuvalt on Z A OÜ ainsad tuvastatavad legaalsed sissetulekud C OÜ laekumised arvete alusel. Kõik muud vahendid pärinevad kas laenudest või tuvastamata päritolu sularaha sissemaksetest. Seega praktiliselt muud äritegevust kui C OÜ vahendusel toimunud kaubavedu Z A OÜ tegevusest esi nähtu. Ka J. B on esimesel ülekuulamisel 21.05.2021 selgitanud, et ettevõttes Z A OÜ täitis tema ekspediitori ülesandeid, otsis koormaid, sel viisil teenindab ta veel kolme ettevõtet. 15.07.
  2. a ülekuulamisel on J. B täpsustanud, et tema võttis ekspediitorina firmadelt tellimusi ning koostas reisiplaani algusest lõpuni. Eelnevalt ütles iga firma direktor talle kuupäeva ja suuna, kuhu ta oma autot reisile saata soovib. D. Teplõhhiga töötas samamoodi, nagu ka kõikide teiste kompanjonidega. Enne reisi algust planeeris marsruuti, see seisnes täislaadimise kuupäevas ja ajas, selleks anti välja referentsnumber, samuti planeeriti mahalaadimise kuupäeva ja aega. Firma direktori soovil planeeris tema ka tagasiteed koos auto täislaadimise kuupäevade ja aegadega ning selle teekonnaga lõpupunkti. Iga täislaadimise kuupäeva ja aja kohta saadi referentsnumber. J. B ütluste usaldusväärsust selles osas kinnitab muuhulgas ka 11.08.
  3. a fototabel koos tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on M. K vestlus D. Teplõhhiga (Dima Töö). Fototabelist nähtub, et 20.09.2020 on D. Teplõhh ise saatnud M. K sõnumi J. B telefoninumbriga (kriminaalasja materjalidest on tuvastatav, et telefoninumbrit +XXX kasutas just J. B ), selgitades, et see on meie logist. Samuti nähtub M. K vestlusest J. B , et see puudutab tõepoolest vaid peale- ja mahalaadimise asjaolusid, kaartide PINe ja teemaksusid. Ka 30.05.
  4. a kohtuistungil on M. K selgitanud, et J. B on talle tuttav – kõik, mis puudutas pealelaadimisi, logistikaküsimusi, siis seda kõik lahendas J . D. 27
(49)1-21-7614 Teplõhhiga suhtles M. K kõige osas, mis puudutas tööd ja sõitu, kütuse tankimist, umbkaudse saabumise aega Eestisse nt mahalaadimiseks (KoTo II kd, lk 68). Seega on alust asuda seisukohale, et kaubavedudega seotud seaduslikku tegevust Z A OÜ poolt juhtis ennekõike J. B , kogu muu tegevus oli D. Teplõhhi kontrolli all.
  1. J. B on 15.07.2021 ülekuulamisel selgitanud ka seda, et kui firma ei täitnud ajatingimusi, sai trahvi, mille suurus protsentides oli tellimuses kirjas. See tähendab, et kaubaveo teostamisel peab autojuht trahvi vältimiseks rangelt järgima marsruuti ja aega. Firma Z A töötamise ajal väljendas D. Teplõhh soovi, et tema vajab kauba täislaadimist Hollandist Eestisse konkreetsel kuupäeval. J. B lähtus enda ütluste kohaselt ekspediitorina kliendi soovist, koostas Z A veoauto marsruudi täis- ja mahalaadimistega Eestist Hollandisse ja Hollandist Eestisse. Ta koostas Z Auto firmale marsruudi, sai referentsnumbri, andis kõik tellimused D. Teplõhhile edasi, autojuhtidega suhtles telefoni teel, saates sõnumeid. Kuid tihti juhtus nii, et Z A rikkus veotingimusi. Reisi ajal sai J. B autojuhilt teada, et ta hilineb, kuna sai firma direktorilt D. Teplõhhilt ülesande oodata ära mingid dokumendid. Selliste tõrgete tulemusel maksis Z A trahve, D. Teplõhh ei reageerinud sellele kuidagi, võttis seda rahulikult (KrTo VI kd, lk 52-61). Ka nende ütluste usaldusväärsust kinnitavad M. K 30.05.
  2. a kohtuistungil antud ütlused. Nimelt on M. K samuti andnud ütlusi, et lahkus Z A , kuna temale ei sobinud töötingimused, olid pidevad ja arusaamatud situatsioonid. Lisaks sellele, et tundmatud inimesed käisid Venemaal tema äraolekul autos sees, oli ka Hollandis intsident, kui pealelaadimine oli järjekordselt edasi lükatud ja ta suundus hotelli, siis ka sel korral talle tundus, et keegi oli autos sees olnud. Kaitsja V. Gimaevi küsimustele vastates selgitas M. K , et pealelaadimiste edasilükkamised toimusid pidevalt ja pidevalt olid ka viivitused ning seda öeldi viimasel hetkel. Samuti kinnitas M. K seda, et kui oli veose edasilükkamine teisele kuupäevale, siis tema viibis hotellis ja sõiduk oli samal ajal parklas.
  3. Kohus peab kõigele eeltoodule lisaks oluliseks viidata ka sõiduki Volvo reg-nr XXX peidikute ehitamisega seonduvatele asjaoludele. Nimelt 22.06.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist (KrTo I kd, lk 32-39) nähtub, et sadulat Volvo reg-nr XXX ja sadula haagist reg-nr XXX vaadeldi 22.06.
  4. Vaatlusel kasutati röntgenseadet NUCTECHI, mille abil tehti sadula ja haagise röntgenpildid. Röntgeni abil oli sadula kabiinis näha peidikuseinu. Haagis oli lahti ühendatud sadulaga, sadul oli eraldi skanneeritud. Pärast mida sadulakabiin oli üles tõstetud ning vasakpoolne logar eemaldati, mille all avastati kaks metallist kasti (peidikut), mis on monteeritud kere külge. Parempoolne logar eemaldati, mille all avastati kaks metallist kasti (peidikut), mis on monteeritud kere külge. Paremalt peidikult eemaldati mitteoriginaal plastikkate, millel oli kiri www.tehnokam.com (avaliku internetiotsingu tulemusel on tegemist Venemaal tegutseva ettevõttega). 20.05.
  5. a kuulati kohtuistungil üle asjatundja D G (KoTo II kd, lk 2-9), kes töötab MTA tolliinspektorina Narva piiripunktis ja kelle tööülesandeks on röntgeniga töötamine – autode ja busside valgustamine. Sõidukiga Volvo reg-nr XXX puutus ta kokku seoses järelanalüüsiga. See tähendab, et ta vaatas arhiivist, kas antud sõiduk on varem valgustatud ja kui on, siis võrdleb pilte omavahel. Arhiivi on salvestatud kõik autod, mis on läbi valgustatud, sinna jäävad andmed teostatud pildi, kuupäeva, auto numbri kohta. Sõidukist reg-nr XXX oli arhiivis kaks või kolm fotot, millel olid erinevused sees. Need fotod pärinesid aastast
  6. Piltide peal oli näha, et sinna on tekkinud vaheseinad kabiini alla. Asjatundja selgitas, et selle ümberehituse tulemusel ainuke järeldus, mille tema saab teha, on see, et on tekkinud vaheseinad ehk siis arvatavasti on sinna tehtud sisse tühimik, kuhu võib midagi panna. Esimene pilt on tehtud 06.11.2020, järgmine pilt on tehtud 20.11.2020 ja selle kahe pildi alusel saab järeldada, et tühimik on tekkinud
  7. ja
  8. novembri vahel. Prokurör esitas tõendina ka sõiduki XXX röntgenläbivaatuse fotod (KrTo kd VI, lk 1-2), mis 28
(49)1-21-7614 kinnitavad asjatundja ütlusi, et 06.11.2020 sõiduki läbivaatusel peidikud puudusid ning 20.11.2020 olid sõiduki kabiini osasse tekkinud vaheseinad. Piiriületusandmete kohaselt (KrTo II kd, lk 148-151) väljus veoauto Volvo reg-nr XXX Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni 06.11.2020 ning sisenes uuesti Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 20.11.
  1. Sellest saab üheselt järeldada, et peidikud ehitati sõidukisse sellel ajavahemikul Venemaa Föderatsioonis. Prokurör on esitanud tõendina ka 11.08.
  2. a fototabeli koos tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on vaadeldud M. K telefonivestlusi muuhulgas D. Teplõhhiga (Dima Töö). Fototabelist nähtub, et 06.11.2020 on M. K saatnud D. Teplõhhile sõnumi, kuid selle kustutanud, 09.11.2020 on D. Teplõhh saatnud M. K fotofaili, mis pole fototabelis tuvastatav. Seejärel on M. K küsinud D. Teplõhhilt: „Kas saad tema numbri saata?“ ning D. Teplõhh on saatnud nr + XXX. 10.11.2020 on üks vastamata audiokõne ning 20.11.2020 kirjutas M. K D. Teplõhhile: „Osta teed. Sõidan Eesti poole“. Seega on tuvastatud, et ajal, mil sõidukile ehitati peidikud, on sõiduki Venemaale viinud ja selle sealt tagasi toonud autojuht suhelnud D. Teplõhhiga ja saanud temalt juhiseid ning Venemaa abonentnumbri. Sellega seoses on ka J. B 15.07.2021 andnud ütlusi, et peaaegu kohe pärast sõiduauto Volvo reg-nr XXX soetamist,
  3. aasta sügisel, saatis D. Teplõhh selle auto Venemaale väidetavalt kauba järele. Auto oli Venemaa territooriumil ligi kaks nädalat. J. B küsis D. Teplõhhilt, mis toimub, millal tööle hakkame. D. Teplõhh vastas, et seal on midagi kindlustusega, nagu paigaldatakse mingit oma jälgimissüsteemi ja sellega tegeleb Venemaal asuv direktor-peremees (KrTo VI kd, lk 52-61). Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et ka peidikute ehitamine toimus D. Teplõhhi otsesel teadmisel. Ühtlasi viitab asjaolu, et üsna pea pärast ettevõtte asutamist ja sõidukite soetamist on sõidukile koheselt paigaldatud peidikud, samuti sellele, et Z A OÜ kaudu oli plaanis kaubaveo varjus narkootiliste ainete transpordi korraldamine.
  4. A. Z on andnud ka ütlusi, et Z A OÜ-le töötajate värbamisega tegeles D. Teplõhh, kes helistas talle ja ütles, et tuleb juhid MTA-sse sisse registreerida – saatis isikukoodi ja perekonnanime ja ütles, et tuleb tööle vormistada. A. Z ütlustega haakuvalt on tunnistaja M. K kohtuistungil selgitanud (KoTo II kd, lk 67-71), et suhtles esimest korda D. Teplõhhiga vist
  5. aastal, sügise alguses, tööga seoses, arutasid töötingimusi. Sellel ajal ta asuski tööle D. Teplõhhi juurde Z A OÜ-sse. D. Teplõhhiga tutvustas teda Dmitri kompanjon, kes elab Venemaal ja kelle nimi on V . Prokuröri küsimusele Kes seda firmat juhtis vastas tunnistaja Ma ei tea täpselt, kes juhataja oli. Kõikides küsimustes oli direktorina Dmitri (tunnistaja kinnitas, et kui ta räägib Dmitrist, siis ta peab silmas just D. Teplõhhi, ühtegi teist Dmitrit ta sellega seoses ei tea). Ettevõttesse tööle asumise osas pidas ta läbirääkimisi algul V , hiljem D. Teplõhhiga. Temaga võttis algselt ühendust V ja pakkus talle tööd. Siis, kui ta pidevalt hakkas seal töötama, siis juhatajaks oli D. Teplõhh. Tunnistaja ütlusi kinnitab prokuröri poolt kohtule esitatud 11.08.
  6. a fototabel koos tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on vaadeldud muuhulgas M. K telefonivestlusi V -nimelise isikuga (V T ). Vestlusest nähtub, et algselt tõepoolest pakub M. K le tööd V -nimeline isik. Samas seda, et D. Teplõhh korraldab hiljem tunnistaja sõite, kinnitab 28.09.
  7. a vestlus, mille kohaselt küsib Viktor M. K M , kuhu tulete ja millal, orientiirid? ning M. K vastab Veel ei oska täpselt öelda, ootan infot Dimalt. Arvan, et tunni jooksul saan täpselt teada. Praeguseks tean, et ületan piiri kell 8 hommikul, vastavalt olen päeval Piiteris. Samuti nähtub A K ütlustest (KoTo II kd, lk 83 pöördel-91 pöördel), et ta töötas Z A OÜ-s autojuhina peaaegu 2 aastat. D. Teplõhh oli selles ettevõttes tema tööandja – andis tööd, kuhu sõita peale- ja mahalaadimiseks. Veosed leidis logist J. B . Logist hakkab pärast mahalaadimist otsima veost, mida tagasi viia. D. Teplõhhiga suhtles selles osas, kus tankida, mis marsruudil sõita, millistes tanklates tankida, igasuguseid nüansse. A. K on samuti andnud ütlusi, et kaupa, mida pidi peale laadima ja kuskile viima või kuskilt peale võtma ja Eestisse 29
(49)1-21-7614 tooma otsis J. B , tema oli logist (KoTo II kd, lk 89). Z A OÜ-s töötades maksis talle töötasu juhataja D. Teplõhh (KoTo II kd, lk 91 pöördel). Tunnistaja J B on samuti kinnitanud (KoTo II kd, lk 120-124), et tööandja oli D. Teplõhh, sõitude ajal suhtles peamiselt tööandajaga või siis sellega, kes teda abistab, logist, kes korraldab seda sõitu. Tööandajaga suhtles sõidu ajal telefoni teel tööteemadel puhtalt, mahaja pealelaadimine, tankimise asjaolud. Kui sinna firmasse tööle läks, siis töötasu ja töötingimuste osas pidas läbirääkimisi D. Teplõhhiga, töötasu maksis talle D. Teplõhh, kanti arvele. A. Z nimi ei öelnud tunnistajale midagi.
  1. Seonduvalt Z A OÜ rahaliste vahendite üle kontrolli omamisega viitab kohus tunnistaja A. Z ütlustele, et Z A oli Eestis kaks pangaarvet, S -s ja S . S oli üks kaart ja S pangas kaks kaarti. Neid kontosid kasutas tema ja D. Teplõhh. Kaitsja küsimustele vastates on A. Z ka selgitanud, et D. Teplõhh helistas talle ja ütles, et tal on vaja juurdepääsu internetile, et ise arveid maksta, et mitte A. Z helistada ja palus seepärast teha talle PIN-kalkulaator ja kaart. Pangakontode avamisest võib-olla ühe kuu pärast andis ta D. Teplõhhile selle ettevõtte kontode kasutamisõigused ja mõne aja pärast andis PIN-kalkulaatori ja juurdepääsu. Ettevõtte kütusekaardid ja pangakaardid andis ta D. Teplõhhile, sest viimane ütles, et igasse autosse tuleb panna pangakaart ja kütusekaart. A. Z eeltoodud ütluste usaldusväärust kinnitab asjaolu, et üks Z A OÜ S pangakaart oli 18.05.
  2. a läbiotsimisprotokolli (KrTo I kd, lk 5-31) kohaselt läbiotsimise hetkel sõidukit Volvo XXX juhtinud N. P valduses (nähtub protokollile lisatud DVD-plaadilt - KrTo I kd, lk 31), seega saab järeldada, et Z A OÜ üks S pangakaart oli mõeldud autojuhi tarbeks tööga seotud kulutuste katmiseks. Selle kaardiga (kaardi viimased neli nr 9878) tasus N. P nii 06.05.2021 toimunud sõiduki haagise ülevaatuse eest (vt KrTo I kd, lk 105) kui ka Hollandis hotelliarved (vt KrTo I kd, lk 59-70). 20.05.
  3. a läbiotsimisprotokollist (KrTo II kd, lk 35-55) nähtub, et D. Teplõhhi kasutuses olnud sõiduauto Toyota reg-nr XXX läbiotsimisel leiti muuhulgas musta värvi rahakott erinevate kaartide ja sularahaga summas 170 eurot. Samas leiti ka sõiduki parempoolselt tagaistmelt tumehalli värvi Tomtailori kott, milles oli kaust erinevate dokumentidega, sülearvuti ja erinevad kaardid. Läbiotsimisprotokolli lisaks olevast fototabelist fotodelt 18-23 nähtub, et D. Teplõhhi käsutuses olid muuhulgas Z A OÜ juhatuse liikme A. Ž nimele väljastatud AS Swedbank pangakaart ja Z A OÜ O kaart (kaart 3). 21.07.2021 on eelviidatud dokumente ja kaarte täiendavalt vaadeldud (KrTo II kd, lk 85-119). Vaatlusprotokollist nähtub, et D. Teplõhhi valduses olid muuhulgas 3 ümbrikut ZVR Auto OÜ nimele vormistatud O kaartide koodidega (millest üks kaart, s.o kaart 3 oli eelnevast nähtuvalt D. Teplõhhi enda valduses; kaart 2 oli sõidukis XXX, mis nähtub nimetatud sõiduki läbiotsimisprotokolli lisaks olevalt DVD-plaadilt – KrTo I kd, lk 31), laenuleping XX C OÜ ja Z A OÜ vahel (lepingu järgi sõlmimise kuupäev 07.04.2020) ja Z A OÜ 04.04.
  4. a taotlus C OÜ-le. 06.09.
  5. a vaatlusprotokollist (Z A OÜ ja A. Z arvelduskontode vaatlus – KrTo IV kd, lk 1-27) nähtuvalt on tuvastatud, et 11.05.2021 kell 19.40 ajal teostas Z A OÜ S arvelduskontolt XXX sularaha väljamakseid D. Teplõhh, pangaautomaadi asukoht oli Maxima Soldino, XXX. Z A OÜ AS S P konto vaatlusest nähtuvalt on ka sellele arvelduskontole tehtud sularaha sisse- ja väljamakseid valdavalt Narva linnas asuvate pangaautomaatide kaudu (Tallinna mnt 41, Kreenholmi 52). Eeltoodu viitab üheselt sellele, et Z A OÜ kontol asuv raha oli kuni D. Teplõhhi kinnipidamiseni tema kontrolli all. Sellele viitab muuhulgas ka 08.10.
  6. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo IV kd, lk 69-108) D. Teplõhhi kõnedega, nt „Varsti panen hotelli jaoks raha sinu isiklikule kontole“ (23.12.2020); „Ära maksa firma kaardiga“ (23.12.2020). A. Z on täiendaval ülekuulamisel kinnitanud, et Dmitril, kes elab Venemaal, ei ole ligipääsu ettevõtte pangakontole (KoTo IV kd, lk 161 pö). 30
(49)1-21-7614
  1. Seonduvalt kõigest palgalise töötajana Z A OÜ-s töötamisega on D. Teplõhh istungil andnud ütlusi, et tema palk oli 1000 euro ringis kuus pluss kütus auto jaoks (KoTo III kd, lk 183 pö). D. Teplõhhi ütluste kohaselt lepiti töötasu maksmine kokku sularahas (KoTo III kd, lk 148). Samas ei nähtu Z A OÜ pangakontode vaatlusest, et D. Teplõhh oleks regulaarselt konkreetset summat ettevõte kontolt sularahas välja võtnud. Sularahaväljamakseid ühes kuus on teostatud valdavalt kordades rohkem kui väidetav töötasu 1000 eurot kuus. Ainuüksi
  2. a veebruaris on Z A OÜ kontolt võetud välja sularaha 16 475 eurot. Kõikidel kordadel on sularaha välja võetud Narvas asuvast pangaautomaadist ning kasutatud on pangakaarti, mis kinnipidamisel oli D. Teplõhhi valduses (KrTo IV kd, lk 17-17 pö, 27). D. Teplõhhi väidet, et ta võttis sularaha välja selleks, et see vajadusel pangaautomaadis teisele Z A OÜ kontole kanda (KoTo III kd, lk 190 pö), ei pea kohus usutavaks, olukorras, kus internetis on võimalik ülekanne teha minutitega ja kodust või töökohast lahkumata. Siinjuures on asjakohane viidata ka sellele, et
  3. a sügisel on suurtes summades sularaha Z A OÜ S Pank kontole kantud Narva linnas asuvate pangaautomaatide kaudu (600 eurot 07.10.2020; 10 000 eurot ja 4 000 eurot 02.11.2020). Seejärel 02.11.2020 on tehtud samalt kontolt ülekanne Z A OÜ AS S kontole summas 13 970 eurot. AS S konto väljavõttest nähtub omakorda, et enne seda ajavahemikul 31.10.2020 kuni vähemalt 02.11.2020 on ettevõte kaardiga tehtud väljamakseid Amsterdamis hotellis (KrTo IV kd, lk 3, 20, CD-R plaat lk 27). Tasutud on pangakaardiga, mis oli kinnipidamisel D. Teplõhhi valduses. Lisaks viitab kohus rahade liikumisega seoses ka D. Teplõhhi telefoni vaatlusel tuvastatud sõnumitele kuupäevast 15.11.2020 – DM (D. Teplõhh): „Seal on
  4. Ümbrikus.“ N fura: „Summa kokku 13750.“ DM „Jah, ma eksisin“. See jällegi tõendab taas seda, et ka suurtes summades sularaha liikus D. Teplõhhi korraldusel erinevate asukohtade ja isikute vahel. Tõsi, pärast D. Teplõhhi kinnipidamist on ilmselt püüdnud D. Teplõhhi poolt C OÜ-le ülekantud 25 000 eurot saada tagasi tuvastamata isiku (nn Venemaa Dima) vahendusel, kuid see ei väära asjaolu, et enne seda käsutas Z A OÜ rahasid D. Teplõhh.
  5. Kõik eeltoodu kogumis viitab üheselt sellele, et D. Teplõhhi kontrolli all olid Z A OÜ rahalised vahendid, millest suurem osa liikus kontodele ja kontodelt ära sularahas, mida opereeriti Narvas asuvate pangaautomaatide kaudu, samuti kontrollis tema sõidukijuhtide liikumist nii Hollandisse kui sealt tagasi, sh vahepeatuste tegemise aega ja kohta, samuti kokkusaamisi, siis saab sellest väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et just D. Teplõhh leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise. Ilma D. Teplõhhi olulise teopanuseta ei oleks saanud selline skeem veoki marsruudi, narkoainete veoki peidikusse peitmise ning transpordi osas toimida.
  6. Väljaspool kahtlust on see, et D. Teplõhh suhtles nii Venemaa Dmitri kui teiste narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutega eraldi telefoni kaudu, mida menetlejal ei ole õnnestunud tuvastada. Et suhtlus toimus teise spetsiaalse telefoni vahendusel kinnitab ka 08.10.
  7. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud D. Teplõhhi 25.03.2021 häälsõnum „Kohe, tulen tunni aja pärast välja, valin! Need, raisk (arusaamatud sõnad) helista teiselt telefonilt“ (KrTo IV kd, lk 73, tõlge lk 77). Mis puudutab XXX baasis

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.