KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 2. mai 2022 1-19-10090 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas K.Y Mišin
(35810100265)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Viru Ringkonnaprokuratuur K.Y Mišin RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata K.Kooga Advokaadibüroole K.Y Mišinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks K.Y Mišinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- K.Y Mišin tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- märtsi 2020 otsusega KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi. Teda karistati 6-aastase vangistusega, mida lühimenetluses vähendati 4 aastani. Karistusaja alguseks loeti
- juuli
- Karistusaja lõpp saabub
- juulil
- Vangla esitas materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur A. Mišini tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta. A. Mišin soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja K. Kooga.
- Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrusega jäeti A. Mišin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Formaalsed alused A. Mišini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamiseks on KarS § 76 lg 2 p 1 järgi täidetud.
- Materiaalsed eeldused täidetud ei ole. A. Mišinil on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 118 lg 1 p-de 1,7 ja väärteokaristus KPS § 75 lg 1 järgi. Vangistusele eelnenud aastal tal registreeritud töökoht puudus. A. Mišin töötas
- veebruarist kuni
- maini 2021 vangla majandustöödel, alates
- septembrist 2021 töötab ta puidutsehhis abitöölisena. Kehtiv distsiplinaarkaristus ravimite omamise eest näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi ning osalenud kolmel kuriteoanalüüsi ja eesmärkide püstitamise vestlusel.
- Karistuse kandmisest vabanemisel asub A. Mišin elama ühiselamusse, mille ruumid vastavad elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikele tingimustele. A. Mišini hoiakud ei tekitanud kohtus usaldust, et tema käitumine vabaduses kujuneb probleemivabaks. Vabaduses eelistas A. Mišin töötada mitteametlikult, et töötasust poleks võimalik teha kinnipidamisi võlgnevuste tasumiseks. Vanglas on A. Mišin nõudeid tasunud ning ka vabanemisfondi on hoiustatud 503,85 eurot. Samas isiku vangistuseelne suhtumine ametlikku töötamisse osutab pigem kehvale sotsiaalsele küpsusele ja suurendab uue kuriteo riski. A. Mišinil puuduvad vangla iseloomustust arvestades selged lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Ta ei oska eesti keelt ega soovi vanuse tõttu näha vaeva uute oskuste omandamiseks. Ta arvab endal olevat piisavalt oskusi töö leidmiseks. Garanteeritud töökoht A. Mišinil puudub. Vabanemisfondi raha on kasin ning toetav sotsiaalne võrgustik puudub.
- Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise järel leidis kinnipeetav, et vaatamata alkoholijoobes toime pandud raskele kuriteole ei ole tal vaja alkoholi tarbimise harjumusi muuta. Kohtul puudus veendumus, et A. Mišin oleks motiveeritud alkoholi tarbimisest loobuma – seega on suur risk panna toime alkoholijoobes uus kuritegu. Ka vestlustel kuriteoanalüüsist ja eesmärkide püstitamisest eitas A. Mišin probleemi olemasolu ning tal puudusid reaalsed plaanid ja eesmärgid vabanemisjärgseks ajaks. Kriminaalhooldaja peab otstarbekaks määrata A. Mišinile kohustus mitte tarvitada alkoholi. Arvestades aga isiku hoiakut alkoholi tarvitamisesse ja kuritöö asjaolusid (teo toimepanemine alkoholi tarvitamise käigus), poleks kuriteo riskid maandatud. Kaheldav on isiku suutlikkus järgida kontrollnõudeid ja kohustusi. Uue kuriteo riski kriminaalhooldus ei maandaks.
- Elektrooniline valve ei taga, et isik ei tarvitaks alkoholi ega satuks teiste inimestega konflikti. A. Mišin ei ole motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest loobuma. A. Mišin ei suudaks ilmselt edukalt katseaja läbida, sest isegi kinnipidamisasutuses pani ta toime distsiplinaarsüüteo. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja K. Kooga palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Mišin tingimisi enne tähtaega. Maakohus hindas valesti riskifaktoreid, millega rikkus kaalutlusõigust ja jõudis valedele järeldustele.
- Kohus on kuritegude riskitegurite hindamisel jätnud arvestamata A. Mišinit positiivselt iseloomustavad tegurid. Vastavalt vangla iseloomustusele ei hakka kinnipeetav enda sõnul vabanemise järel alkoholi tarvitama, sest tal puudub selleks soov. Seda kinnitab ka tema elamaasumise otsus Kohtla-Järvele sooviga vabaneda endisest suhtlusringkonnast. Alkoholi ei võimalda tarvitada ka A. Mišini vanus (63 a) ja tervislik seisund. Talle pannakse kohustus mitte tarvitada alkoholi, mis motiveeriks sellest keelduma. Kui A. Mišini katseaja edukalt läbiks, 2 suudaks ta eelduslikult alkoholiprobleemiga hakkama saada. Pärast karistuse ärakandmist tal sellist välist motivaatorit ei oleks.
- A. Mišin oli kohtuistungil veendunud, et töö leidmisega mitme elukutse tõttu raskusi ei tekiks. Vanglas töötas ta koristajana ja hiljem puidutsehhis abitöölisena. Kinnipeetava vanuse ja tervisliku seisundi tõttu halvenevad tema võimalused tööturul iga aastaga.
- Endise eluga lõpparve teha otsustanud isikule ei saa toetava sotsiaalvõrgustiku puudumist ette heita – võib-olla on isegi hea, et tal pärast vabanemist kellegagi suhelda ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
- Määruskaebuses leitakse, et maakohus hindas valesti riskifaktoreid, s.o rikkus kaalutlusõigust ja jõudis valedele järeldustele. Konkreetsemalt on kaitsjal etteheiteid alkoholiga seotud riskihindamisele: kohus pidanuks arvesse võtma A. Mišini soovi mitte tarvitada alkoholi, elamaasumist endisest suhtlusringkonnast eemale, vanust ja tervislikku seisundit. Kuriteoriske maandaks ja süüdlast motiveeriks kohustuse mitte tarvitada alkoholi panemine.
- Kohtukolleegiumil maakohtule alkoholi tarvitamisega seotud riskitegurite hindamisega etteheited puuduvad. Kohus arvestas sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangut, mille kohaselt puudub A. Mišinil enda arvates vajadus alkoholi tarbimise harjumusi muuta ning osutas sellelegi, et vestlustel kuriteoanalüüsist ja eesmärkide püstitamisest eitas süüdlane probleemi. Sellest vaatevinklist puudus kohtul veendumus, et A. Mišin suudaks alkoholi tarvitamisest loobuda. Ka hindas kohus väidet, milles isiku distsiplineerimiseks soovitatakse panna talle alkoholi tarvitamise keeld. Siinkohal arvestas maakohus kuriteo asjaolusid (teo toimepanemist alkoholi tarvitamise käigus) ning leidis, et uue kuriteo riske kriminaalhooldus ei maandaks. Ringkonnakohus nõustub sellegi arvamusega. Sotsiaalprogrammi kokkuvõttest nähtub, et isiku vanust ning tema endist eluviisi arvestades on alkoholi tarvitamine A. Mišini jaoks normaalne – ta ei näe seost alkoholi tarvitamise ja sooritatud kuriteo vahel. Sõltuvuses kinnipeetav probleemi ei näe ning alkoholist loobumise tegevused on tema jaoks ebamäärased. A. Mišin kannab praegu karistust ohvri surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamise eest - ta peksis kannatanut umbes poole tunni vältel korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ning lõi viimaks klaaspudeliga vastu pead. Vangla iseloomustuse kohaselt ta kuriteo toime panemises enda otsest süüd ei näe. Ta leiab, et see lihtsalt juhtus ja elu ongi selline. Enda igapäevast toimetulekut mõjutavate probleemidega ei püüa kinnipeetav tegeleda. Kuna vanglas läbiviidud sotsiaalprogrammide kokkuvõttest, A. Mišini enda selgitustest ning vangla iseloomustusest ei nähtu, et tema hoiakutes oleks toimunud erilisi muutusi, kätkeks isiku tingimisi vabastamine uue kuriteo riski. Ka elukoha muutudes ei oleks ilmselt hea suhtlemisoskusega A. Mišinil raskusi uue tutvusringkonna leidmisel. Kui nende hulka satuks alkoholilembelisi isikuid või tekiks konfliktisituatsioone, võib A. Mišin rakendada taas vägivalda.
- Apellatsioonikohtu arvates on maakohtu argumendid kaalutletud ka A. Mišini vabanemisjärgsete võimaluste osas tööturul. Sealhulgas hindas maakohus ka isiku enda väiteid, mille kohaselt tal seoses mitmete oskustega töö leidmisega raskusi ei tule ning pidas positiivseks kinnipeetava vangistusaegset töötamist. Uute kuritegude riski hinnates arvestas kohus siiski A. Mišini üldist suhtumist ametlikku töötamisse, mis osutab tema pigem kehvale sotsiaalsele küpsusele ja suurendab uue kuriteo riski, samuti lühi- ja pikaajaliste eesmärkide ning garanteeritud töökoha puudumist. Vahendid, millest A. Mišin vabanemise järel elatuma 3 hakkab, on kasinad (vabanemisfondi raha) ning tal puudub soov uute oskuste omandamiseks. Kaitsja leiab veel, et toetava sotsiaalvõrgustiku puudumist ei saa isikule ette heita – võib-olla on isegi hea, et tal pärast vabanemist kellegagi suhelda ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud maakohus A. Mišinit toetava sotsiaalse võrgustiku puudumist välja etteheitena, vaid määruse mõtte kohaselt saab ta vabanemisjärgselt loota vaid endale. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et A. Mišini vabanemisjärgsed tingimused pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
- Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohus on kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. I astme kohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Mišini karistuse eesmärgid on täidetud. Süüdlase vabastamata jätmisel ei ole omistatud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lgt 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Kaitsja palub määrata K. Kooga Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Mišini kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4