Obsah (7)
§ 121§ 4§ 2§ 203§ 207§ 204§ 104KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3340 Haldusasi X.N-i ka
) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X.N (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 10.12.2024 kaebuse, milles taotles Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnik tuginesid kriminaalasja algatamisel valedele alustele. Abiprokurör soovis lõpetada kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxxxx menetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kui kaebaja küsis abiprokurörilt, kes tema kohta kuriteoteate esitas, vastati talle, et PPA ajakirjanduses ilmunud artikli põhjal. Kuigi haldusasjas nr 3-24-2809 väitis prokuratuur, et kriminaalasja ajendiks ei olnud meedias ilmunud artikkel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud dokument, on see väide vale. Kaebaja sai raske depressiooni ja tal on neuroos, mistõttu on tal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. 3-24-3340
- Tallinna Halduskohus tagastas 10.12.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 1) ning selgitas, et X.N-il tuleb kahju hüvitamise nõue esitada prokuratuurile (resolutsiooni p 2).
§ 121
lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (
§ 4lg 1).
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg 2 järgi esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS §-de 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile. Kuna kaebuses kirjeldatud asjaolud viitavad süüteomenetluses põhjustatud kahjule, ei ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.
- X.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.12.2024 määruskaebuse. Kaebaja taotleb Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja ei nõustu halduskohtu määruse resolutsiooniga. Vaatamata ringkonnakohtu määrusele, kus soovitati kaebus prokuratuuri vastu esitada halduskohtule, ei võetud seda ikkagi menetlusse. X.N palub vabastada end riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus tõlgendab
§ 2
lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p-i 1, millega tema kaebus tagastati. Selle määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus selgitas, et kahju hüvitamise nõue tuleb esitada prokuratuurile, ei ole edasi kaevatav (
§ 203lg 1).
5. Määruskaebuse halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale võib
§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 121
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204
lg 1) ning vastab minimaalsel määral
§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. 6. X.N palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb see taotlus läbi vaatamata.
7. Halduskohtu 10.12.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuses kirjeldatud asjaolud viitavad süüteomenetluses põhjustatud kahjule ning sellise kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. 8.
§ 4
lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebusest nähtuvalt tekitati kaebajale väidetavalt kahju seoses kriminaalmenetlusega, mis rajanes valele ja laimule (dtl 3). Sellise kahju hüvitamist reguleerib SKHS, mis sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigikohus on pärast SKHS-i jõustumist korduvalt piiritlenud selle kohaldamisala võrreldes
-ga. Määravaks piiritlemiskriteeriumiks on küsimus, kas hüvitist nõutakse kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju eest, sest SKHS-i kehtestamise eesmärk oli vältida olukorda, kus halduskohus kontrollib kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust (vt Riigikohtu 10.03.2023 määrus nr 3-22-500, p 10). 2
(3)3-24-3340 9. Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule sama seaduse § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Selline kahju hüvitamise taotlus tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile, arvestades SKHS § 14 lg-s 4 ette nähtud tähtaegu. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata, on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg 1). Seega siinses asjas on prokuratuuri tekitatud kahju hüvitamise nõude osas ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada. Eeltoodut arvestades oli kaebuse tagastamine
§ 121lg 1 p 1 alusel põhjendatud.
- Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja sõnul esitas ta kaebuse kahju hüvitamiseks halduskohtule, tuginedes ringkonnakohtu määruse suunistele. Ringkonnakohus märkis 03.12.2024 määruse nr 3-24-2809 p-s 14, et määruskaebuse kohaselt soovis kaebaja esitada kahjunõude mh Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastu, kes kaebaja hinnangul valetas halduskohtule 07.11.2024 esitatud vastuses. Ringkonnakohus selgitas, et sellist uut nõuet ei saa esitada määruskaebemenetluses ringkonnakohtule, vaid kaebaja võib esitada selle kohta uue kaebuse halduskohtule. Kaebaja nõudis 10.12.2024 kaebuses Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamist seetõttu, et prokuratuur ja sisekontrolli ametnik olid kriminaalasja üles ehitanud valele ja laimule tuginedes (dtl 3). Seega ei ole kaebaja siinses haldusasjas taotlenud kahju hüvitamist seoses haldusasjas nr 3-24-2809 esitatud prokuratuuri 07.11.2024 vastusega, vaid seoses kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxxxx ajendiga, mistõttu ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
- Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)