Obsah (4)

§ 101§ 100§ 97§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16453 Tsiviilasi Z.Y hagi U.Y vastu elatise n

) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana (perioodi 01.01.2024 kuni 31.03.2024 eest 780,99 eurot ja perioodi 01.04.2024 kuni 31.10.2024 eest 2014,04 eurot) ning alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni samuti

§ 101alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena.

Hagiavalduse kohaselt on lapse ema R.V ja isa U.Y ning alates 2023.a lõpust on hageja koos ema ja vennaga kolinud välja pere senisest elukohast. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei ole täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust hageja suhtes ning kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud ema.

1. Kostja teatas 19.11.2024 hagivastuses, et ei nõustu elatisenõudega, kuna ta ei usalda lapse emale elatisraha maksta. Kostja juhtis tähelepanu ka lapse ülekaalule ning tegi ettepaneku palgata lapse tervisega tegelemiseks personaaltreener. Kostja tegi hagivastuses kohtule kompromissettepaneku, mis hõlmas endas eelkõige lapse tervisega seonduvat (teostada lapsele terviseekspertiis, jälgida lapse toitumiskava ja personaaltreeneri juhiseid jms), mitte aga lapsele elatise maksmist.
2. Hageja jäi oma 09.12.2024 seisukohtades haginõuete juurde ja leidis, et need tuleks rahuldada. Hageja tõi välja, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei ole alates 01.01.2024 täitnud hageja ees ülalpidamiskohustust. Hageja pidas kostja viiteid lapse tervisele ja ülekaalule ning väiteid selle kohta, et kostja ei usalda lapse emale elatist tasuda, ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis asjakohatuteks.
3. Kuivõrd pooled avaldasid nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras kohus 23.12.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja teeb asjas otsuse hiljemalt 22.01.
4. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

1. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse 2 ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise lapse (hageja) isa. Kohus tuvastas vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest. Lisaks nähtub hagiavalduse lisaks nr 4 olevast 26.09.2024 kuupäeva kandvast DNA-uuringu ekspertiisiaktist nr 24T-GL00152, et U.Y saab 99,999999% tõenäosusega olla Z.Y bioloogiline isa.
3. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja elab alates 2023.a lõpust koos emaga ning isa ei ela lapsega koos ega ole osalenud sellest ajast saati ka lapse ülalpidamises. Kostja ei ole väitnud, et ta on lapsele kõnealusel perioodil elatist tasunud või osalenud lapse ülalpidamisel muul viisil. Seega on kohtu hinnangul täidetud

§ 97

p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt

§ 102

lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9. Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et riik maksab lapsetoetust lapse emale. Samuti puudub vaidlus selles, et laps ei ole viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmisel üle kuue ööpäeva. Kostja ei ole ka taotlenud, et kohus vähendaks

§ 102

lg 2 III lause alusel elatist alla

§ 101alusel arvutatud summa.

1. Kohus ei pea ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis ja hagejale elatise tasumisel asjakohasteks ka kostja väiteid selle kohta, et ta ei usalda lapse ema ning et laps on (ema tegevuse(tuse) tõttu ülekaalus). Kuna lapsega kooselav ema on tema seaduslik esindaja ning alaealisel lapsel on piiratud teovõime, siis on lapsega kooselav ema õigustatud nõudma kostjalt elatise tasumist hagejale seeläbi, et kostja tasub elatise lapse ema pangakontole. Lapse tervisesse ja kehakaalu puutuv ei ole aga ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis üldse asjakohane, kuivõrd need seonduvad eelkõige lapse isikuhooldusõiguslike küsimustega, mida kohus käesoleva ülalpidamisasja raames ei aruta.
2. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 2024.a oktoobrini lapse kasuks välja

§ 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana (perioodi 01.01.2024 kuni 31.03.2024 eest 780,99 eurot ja perioodi 01.04.2024 kuni 3 31.10.2024 eest 2014,04 eurot). Vastavalt

§-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega on hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kalendrikuu lõpuni, s.o kuni 31.10.2024 lubatav ja õiguspärane. 12. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. 13. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab

§ 101

alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 260,33 eurot kuus ning alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab

§ 101

lg 1 alusel hageja kasuks välja arvutatav elatis perioodi 01.01.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku 2795,03 eurot [260,33€ (jaan.24) + 260,33€ (veebr.24) + 260,33€ (märts24) + 287,72€ (apr.24) + 287,72€ (mai24) + 287,72€ (juuni24) + 287,72€ (juuli24) + 287,72€ (aug.24) + 287,72€ (sept.24) + 287,72€ (okt.24)]. Võttes arvesse, et kostja ei ole kõnealusel perioodil hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.01.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku summas 2795,03 eurot. 14. Lisaks on hageja kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates 01.11.2024.a (s.o hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast kalendrikuust) kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja

§ 101alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise.

Kuivõrd

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a jaanuarikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

§ 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise perioodi 01.11.2024 kuni 31.01.2025 eest. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab

§ 101

alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodi 01.11.2024 kuni 31.01.2025 eest kokku 863,16 eurot [287,72€ (nov.24) + 287,72€ (dets.24) + 287,72€ (jaan.25)]. Võttes arvesse, et kostja ei ole kõnealusel perioodil hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.11.2024 kuni 31.01.2025 eest kokku summas 863,16 eurot. 15. Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise, mis muutub sissenõutavaks alates 01.02.2025 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber 4 arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.

1. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja taotles hagiavalduses, et kostja maksaks elatise hiljemalt jooksva kuu
4. kuupäevaks lapse ema pangakontole. Kuivõrd

§ 100

lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks selgitusega "Z.Y elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka perioodi 01.01.2024 kuni 31.01.2025 eest hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Seega on hagi hind kokku 2589,48 eurot [287,72€ x 9 kuud]. MENETLUSKULUD

1. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 5
2. Hageja on hagis taotlenud, et kohus jätaks menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel kostja kanda, sest olukorras, kus hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt elatise tasumist ning kostja keeldus sellest, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Ehkki kohus mõistab, et hageja seisukohalt vaadates võib menetluskulude poolte endi kanda jätmine tunduda tema poolt esile toodud põhjendustel ebaõiglane, siis sellest hoolimata ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud antud olukorras kostja kanda. Kohus leiab, et käesolev ülalpidamisasi oli oma olemuselt selline, milleks hagejal ei olnud tingimata vajalik endale lepingulist esindajat palgata, vaid hagi koostamise ja esitamisega oleks edukalt hakkama saanud ka lapse ema ise. Pooltel ei tekkinud sealjuures vaidlust seadusjärgse miinimumelatise suuruse üle ega ka selle üle, kas antud juhul esineb mõjuv põhjus selle vähendamiseks. Seega oleks hageja saanud mõistlikult võttes vältida endale lepingulise esindaja kulude näol menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 6