KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-6795 Kohtuasi F.N-i kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming

) § 173 nimetatud kohustusi, samuti on võlgnik korduvalt eiranud kohtunõudeid. Võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud pahatahtlikult oma kohustuste täitmisse. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kuna vastavad tõendid on esitamata, kahjustades nii võlausaldaja huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

1. Võlausaldaja J.M.W ei ole seisukohta esitanud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
3. FIMS § 68 lg 1 kohaselt kohaldatakse FIMS-i pärast FIMS-i jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FIMS § 68 lg 2 kohaselt enne 3

(kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Kehtiva

§ 1933lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 1.

juulit 2022. esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega peaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestma vähemalt kolm aastat alates selle algatamisest 21. novembril 2023. 19.

§ 175lg 2 p 2 (kuni 30.

juunini 2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 p 2 eelduseks on võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust ja võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 20.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173

lg 2).

§ 173

lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

21. Kohus leiab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda

§ 173tulenevaid kohustusi.

Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud (

1. aprillil 2024,
2. mail 2024,
3. juunil 2024 ja
4. novembril 2024) tema kohustusi usaldusisiku ja võlgnikuna kohustustest vabastamise menetluses, sh kohustust esitada iga-aastased aruanded kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on kohtu selgitustest ja nõuetest olenemata jätnud aruanded ja tõendid esitamata. Võlgnik on kohtule küll
5. novembri 2024 istungil avaldanud, et töötab A Osaühingus laadijana alates
6. aasta aprillikuust, kus saab miinimumtasu. Samas ei ole võlgnik töötamise, töötasu suuruse ja kulude osas esitanud kohtule ühtegi tõendit (vt nt
7. aprilli 4

§ 173

lg 2 kohustust esitada kohtu nõudel teavet enda tegevuse, sissetulekute ja vara kohta.

1. Võlgnik teavitas alles
2. novembri 2024 kohtuistungil, et on asunud tööle ja kolinud T
3. a märtsist. Seega jättis võlgnik pikka aega

§ 173lg 2 sätestatud elu- ja tegevuskoha vahetuse teavitamiskohustuse täitmata.

1. Kohus leiab, et võlgnik on usaldusisiku ülesannetes rikkunud ka
2. novembri 2023 määruses sätestatud kohustust esitada kohtule aruanne. Usaldusisiku aruanne tuli esitada esmalt
3. aprilliks 2024 ning hiljemalt
4. novembriks 2024, kuid seda ei ole seni esitatud. Võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ja võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ning kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Võlgnik nentis ka ärakuulamisel
5. novembril 2024, et on usaldusisiku aruande esitamise kohustusse suhtunud muretult. Võlgnik ei ole jätkuvalt esitanud kohtule usaldusisiku aruannet. Võlgnik on korduvalt lubanud esitada kohtule aruande, töölepingu ja pangakonto väljavõtted, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Võlgnikku on hoiatatud, et kohustuste täitmata jätmisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
6. Kohtu hinnangul on võlgnik eelpool kirjeldatud käitumisega asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Arvestades ka, kui mitu korda (s.o nii pankrotimenetluses kui ka korduvalt käesoleva menetluse käigus) on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Võlgnik ei toonud ka istungil ühtegi mõjuvat põhjust, miks on jätnud võlgniku ja usaldusisiku kohustused täitmata. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa kohustustest vabastamise menetlus osutuda tulemuslikuks, sest juba praegu on andmed võlgniku varalise seisundi kohta puudulikud ning piirduvad üksnes tema suuliste selgitustega. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskelt hooletult rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et selline kohustuste rikkumine kahjustab võlausaldajate huve (vt ka RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 15). Arvestades võlgniku seni raskelt hooletut käitumist ning hoolimatut suhtumist oma kohustuste täitmisel, ei ole kohtul veendumust, et võlgnik suhtuks edaspidi oma kohustuste täitmisesse suurema hoolega.

1. Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Ühtegi tõendit võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kohtule samuti esitatud ei ole. Võlausaldajatele maksete tegemata jätmist kinnitas ka võlgnik ise
2. novembri 2024 istungil. Võlausaldajad on kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi väljamakset.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne kolme aasta möödumist ilmnenud

§ 175lg 2 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

27. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, et võimaldada neil alustada n-ö puhtalt lehelt. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele 5

§ 175

lg 5 ja

§ 173). 28. Vastavalt Panrk

S § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 on põhjendatud ja õiglane jätta menetluse iseloomu arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6