← Eesti

1-24-3219/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2025 1-24-3219 Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri Tamm Kriminaalasi Sergei Kuprini süüdistuses karistusseadustiku § 4231 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Süüdistatava Sergei Kuprini kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav - Sergei Kuprin, isikukood 37611092215, elukoht XXX, töökoht Evmet-Mehaanik OÜ, kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja - Vandeadvokaat Sergei Politšev (riigi õigusabi korras) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 207 eurot 40 senti (sealhulgas käibemaks 37 eurot 40 senti). Jätta see menetluskulu Sergei Kuprini kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  8. Sergei Kuprinit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi selles, et ta juhtis
  9. augustil 2023 kella 10.32 paiku Narvas ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta elektrilist tõukeratast Kugoo M5, mille valmistajakiirus on 55 km/h ja mis on liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi mootorsõiduk. Sellega rikkus süüdistatav LS § 90 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatut. Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel pole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. S. Kuprin on varem süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi Viru Maakohtu
  10. veebruari
  11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-921 ja
  12. juuni
  13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-
  14. Maakohtu otsus
  15. Viru Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega mõisteti süüdistatav KarS § 423 1 järgi süüdi ning teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.
  18. Kohus tuvastas, et süüdistatav juhtis süüdistuses märgitud ajal elektrilist tõukeratast Kugoo M5 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Süüdistatava juhitud Kugoo M5 on tehniliste omaduste poolest LS § 2 p 40 mõistes mootorsõiduk. Sõiduki tehniliste andmete väljatrükiga on tõendatud, et Kugoo M5 maksimaalne valmistajakiirus on 55 km/h.
  19. augusti
  20. a uurimiseksperimendi protokollist nähtub, et Kugoo M5-ga tehti katse, mille käigus saavutati kiirusmõõturi järgi sõidukiirus 33 km/h. Samuti tehti kindlaks, et sellel on olemas kiiruse jälgimiseks spidomeeter.
  21. Sõlmküsimus seisneb selles, kas süüdistatav teadis, et Kugoo M5 vastab tehniliste näitajate poolest mootorsõiduki tunnustele, mille juhtimiseks on tarvis juhtimisõigust. Süüdistatava sõnul arvas ta, et see pole mootorsõiduk, mille juhtimiseks oleks vaja juhtimisõigust, sest tema teada ei ületa selle mootori võimsus ühte kilovatti ja ta sõitis kiirusega kuni 25 km/h. Süüdistatav tugines väidetavalt Kugoo M5 müüja antud teabele ja sellele, mida talle öeldi Transpordiametist, kuhu ta enda väitel helistas, et küsida selle kohta. Sama teabe sai süüdistatav väidetavalt ka meediast. Kohus pidas neid väiteid paljasõnalisteks, sest süüdistatav ei toonud müüja andmeid ega seda, millal ja milliselt telefoninumbrilt ta Transpordiametisse helistas. Kaitseversiooni esitades tuleb seda tõendada. Päring Transpordiametile tõendab, et süüdistatav pole enda numbrilt sinna helistanud. Isegi kui ta tegi seda mingilt teiselt numbrilt, pole see oluline, sest Transpordiameti ametnikud ei näinud ise sõidukit. Lisaks esitas prokuratuur tõendid, et meediaväljaannetest leiab teabe, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on suurem kui 1000 vatti ja/või valmistajakiirus suurem kui 25 km/h, on vaja juhtimisõiguse olemasolu. Seda on selgitatud nii Transpordiameti kodulehel kui ka portaalides eesti.ee ja err.ee ning Postimehe artiklis. Kohus lisas KrMS § 60 lg 3 alusel viited samasugusele venekeelsele teabele erinevates meediaväljaannetes, mis oli olemas juba süüdistuses märgitud ajal. Kaitsepool ei esitanud tõendeid teistsuguse info kohta. Süüdistatava ütlustes on vastuolu osas, mis puudutab seda, millise kiirusega ta Kugoo M5-ga sõitis.
  22. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Viru Maakohtu
  23. veebruari
  24. a otsusest nähtub, et süüdistatavat oli
  25. aastal kaks korda karistatud väärteokorras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, ent ta tegi seda
  26. oktoobril 2020 uuesti. Viru Maakohtu
  27. juuni
  28. a otsuse järgi juhtis süüdistatav
  29. juunil 2023 mootorratast ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Vähem kui kaks kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja selle otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal,
  30. augustil 2023, juhtis süüdistatav taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kuigi menetletaval juhtumil pani ta teo toime teistsuguse liiklusvahendiga, osutab rikkumiste suur hulk süstemaatilisusele.
  31. Süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõistes. Ta juhtis mootorsõidukit, teades, et tal pole juhtimisõigust ja et teda on veidi enam kui kuu aega tagasi karistatud selle eest, ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Süüdistatav teadis, et seda uuesti tehes mõistetakse 2

(6)talle uus karistus. Samuti pidas ta võimalikuks ja möönis, et tõukeratas on mootorsõiduk LS § 2 p 40 tähenduses ja selle juhtimiseks on vaja juhiluba. Süüdistatav ei otsinud enda sõnul enne tõukeratta ostmist selle kohta infot, lisaks ei teadnud ta, kui kiiresti sellega sõidab. Tal polnud alust eeldada, et elektrilise tõukeratta maksimaalne valmistajakiirus on vähem kui 25 km/h ja seda võib juhtida ilma juhtimisõiguseta. Kuna süüdistatav Kugoo M5 kiirust täpselt ei teadnud, pidas ta võimalikuks, et sellega saab sõita kiiremini kui 25 km/h. Meedias on olnud palju artikleid tõukeratta maksimaalse lubatud valmistajakiiruse kohta. Võttes arvesse, et süüdistatava sõnul tugines ta avalikult kättesaadavale infole, oli ta teadlik, et kergliikuri valmistajakiirus võib olla maksimaalselt 25 km/h.
  1. Süüdistatav polnud keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Tema ütlused, et ta ei teadnud sellest, et Kugoo M5-ga sõites peab olema juhtimisõigus, on ebausaldusväärsed. Isegi kui see oleks tuvastatud, ei saaks seda käsitada vältimatu eksimusena. Soetades elektrilise tõukeratta, peab olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Süüdistatava sõnul on ta autokooli läbinud. Ta on liiklusregistris kaheksa erineva sõiduki kasutaja, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest ning ta juhtis elektrilist tõukeratast ajal, mil viibis käitumiskontrollil. Sellise taustaga peab mootori jõul liikuvat sõiduvahendit ostes olema veel eriti hoolikas, kas ja millistel tingimustel ta seda juhtimisõigust omamata juhtida võib. Vajalik info oli hõlpsalt nii eesti kui ka vene keeles leitav.
  2. Rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke, sest süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras samaliigiliste tegude eest karistatud. Viru Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega mõisteti süüdistatavale KarS § 4231 järgi karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti 1-aastase katseajaga täimisele pööramata. Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega mõisteti talle KarS § 423 1 järgi karistuseks 6 kuu pikkune vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Praeguse teo pani süüdistatav toime viimase kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Lisaks sellele on täitemenetluse registri andmetel alustatud süüdistatava suhtes 19 täitemenetlust erinevate võlgade sissenõudmiseks. Süüdistatava keskmine päevasissetulek
  7. aastal oli 19,10 eurot.
  8. Süüdistatava süü on keskmisest väiksem, sest ta pani teo toime kaudse tahtlusega, ei põhjustanud kahju ja elektriline tõukeratas kujutab liiklejatele väiksemat ohtu kui sõiduauto. Samas pani ta teo toime hommikul kella 10.32 ajal, mil liikluses osalevad ka teised. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna süüdistatavale anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid see ei taganud tema õiguskuulekust, tuleb teda karistada 2 kuu pikkuse vangistusega. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
  9. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Apellandi väited on lühidalt järgmised.
  10. Kaitsja ei vaidlusta otsust selles osas, et süüdistatav juhtis
  11. augustil 2023 kella 10.32 paiku Narvas elektrilist tõukeratast Kugoo M5, mille võimsus on 1000 vatti ja maksimaalne kiirus 55 km/h. Otsust on vaidlustatud subjektiivse koosseisu täidetuse osas. Süüdistatav juhindus sellest, et elektritõukeratta võimsus ei tohtinud olla suurem kui 1000 vatti, kuid ta ei teadnud, et arvestada tuleb ka selle maksimaalset valmistajakiirust. Kugoo M5 müüja ütles talle, et selle võimsus on 1000 vatti ja et pole oluline, kui kiiresti on võimalik sellega sõita. Samuti helistas süüdistatav Transpordiametisse, kust talle öeldi, et juhilube pole vaja juhul, kui elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti. Süüdistatav teadis meedias kajastatu põhjal, et kui 3
(6)elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti ja sõidukiirus linna piires väiksem kui 25 km/h, ei ole juhiluba vaja. 12. Süüdistatav ostis elektrilise tõukeratta kuulutuse kaudu tundmatu mehe käest. Seetõttu on usutav, et tal pole müüja andmeid. Transpordiametisse helistas süüdistatav tööandja mobiiltelefonilt. Ta ei mäleta tööandja telefoninumbrit, sest see pole tema igapäevases kasutuses. Seega polnud süüdistataval objektiivselt võimalik esitada kohtule tõendeid oma väidete kinnituseks. Üksnes sellest aga ei saa teha järeldust, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. Lisaks ei pea Transpordiameti ametnik vahetult sõidukit nägema, et anda informatsiooni, kas selle juhtimiseks on tarvis juhiluba. Kui süüdistatav olnuks põhjalikum, oleks ta teada saanud, et elektrilise tõukeratta valmistajakiirusest oleneb, kas selle juhtimiseks on vaja juhtimisõigust. Kuna süüdistatav seda ei teinud, näitab see, et ta ei suhtunud sellesse tähelepanelikult ja kohusetundlikult. Seega pani ta teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõistes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (
  1. a)Sissejuhatus 13. Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse sätteid ega teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid vajaduse karistust muuta. Apellatsioonis toodud väited maakohtu seisukohti ei kummuta. Seetõttu ei korda ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kõiki maakohtu nõustumisväärseid põhjendusi, vaid keskendub apellandi argumentidele vastamisele. Kolleegium peatub kõigepealt väljaspool apellatsiooni piire süüdistatavale süüks arvatava kuriteo objektiivsel koosseisul (b). Seejärel vastab kolleegium apellatsiooniväidetele subjektiivse kooseisu kohta ja käsitleb ka keelueksimust (c). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu küsimuse (d). (
  2. b)Väljaspool apellatsiooni piire 14. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et süüdistatav juhtis ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta 4. augustil 2023 kella 10.32 paiku Narvas elektrilist tõukeratast Kugoo M5. Kolleegium nõustub, et see elektriline tõukeratas on LS § 2 p 40 järgi mootorsõiduk, sest see on mõeldud teel liiklemiseks, selle valmistajakiirus ületab 6 km/h ja see ei vasta ühelegi LS § 2 p-s 40 loetletud erandile (vt RKKK 30.05.2023, 4-22-4021/42, p 12). Tegemist pole LS § 2 p 21 1 ja § 87 lg 12 järgi kergliikuriga, sest Kugoo M5 valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h (KrTo tl 5–15 pd). Samuti ei ole Kugoo M5 LS § 2 p-d 42 ja 56 järgi mopeed või pisimopeed, sest selle valmistajakiirus ületab 45 km/h. Kuigi mopeedi või pisimopeedi korral ei nõuta juhtimisõigust vastavalt selliselt isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari, või kes on üle 15-aastane (LS § 93 lg 2 p 1, § 94 lg 2, § 148 lg 2), ei saa seda pidada asjakohaseks, kuna Kugoo M5 pole kumbki neist. Kugoo M5 vastab LS § 2 p-s 39 sätestatud mootorratta määratlusele, sest see on kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h. Mootorratta juhtimiseks on vaja juhtimisõigust (LS § 93 lg 2 p 2 ja § 94 lg 1), mis süüdistataval aga puudus (KrTo tl 17). 15. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et süüdistatava tegu oli süstemaatiline. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 423 1 mõistes kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine. (Vt RKKK 15.06.2021, 1-20-3067/33, p 9.) Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusest nähtub, et süüdistatav juhtis sõiduautot vastava kategooria juhtimisõiguseta 29. märtsil ja 11. mail 2020, mille eest karistati teda väärteokorras. Kuna süüdistatav pani samalaadse teo toime ka 3. oktoobril 2020, tunnistati ta süüdi KarS § 4231 järgi. Samuti tunnistati süüdistatav KarS § 4231 4
(6)järgi süüdi Viru Maakohtu
  1. juuni
  2. a otsusega, sest ta juhtis
  3. juunil 2023 mootorratast vastava kategooria juhtimisõiguseta. Praegu menetletavas kriminaalasjas tuvastatud teo pani süüdistatav toime
  4. augustil
  5. Ehkki esimese kolme ja järgmise kahe rikkumise vahele jäi pea kolmeaastane ajavahemik, osutab süstemaatilisusele nii rikkumiste arv kui ka asjaolu, et viimase rikkumise pani süüdistatav toime veidi üle ühe kuu pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist. Kolleegium leiab, et süstemaatilisust ei välista ka erinevat liiki mootorsõidukite juhtimine, sest juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on olenemata sõiduki kategooriast liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine. Süüdistatava puhul näitab nii sõiduauto kui ka mootorrattaga ja mootorratta määratlusele vastava elektrilise tõukerattaga ilma juhtimisõiguseta juhtimine just seda, et seda laadi tegude toimepanemine ja sellega liiklusnõuete järjepidev sarnane rikkumine on tema jaoks harjumuspärane. (c) Apellatsioon Subjektiivne koosseis
  6. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei pannud kuritegu toime tahtlikult. Kolleegium sellega ei nõustu.
  7. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. Kohus leidis, et süüdistatav pidas võimalikuks ja möönis, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5 saab sõita kiiremini kui 25 km/h ning et tema elektriline tõukeratas on mootorsõiduk LS § 2 p 40 mõistes ja selle juhtimiseks on vaja juhtimisõigust. Samas on vaidlustatud otsuses kirjas ka lause, et „S. Kuprin [juhtis] sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem [--] süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud“ (vt maakohtu otsuse lk 9, p 23). See osutab hoopis otsese tahtluse ja kavatsetuse intellektuaalsele elemendile KarS § 16 lg-te 2 ja 3 mõistes. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et süüdistatav teadis, et tal pole juhtimisõigust sellise õiguse olemasolu nõudvate mootorsõidukitega sõitmiseks ja et ta on varem mitu korda ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud, ning möönis seda. Öeldu ei muuda aga seda, et teiste KarS §-s 4231 toodud objektiivsete tunnuste suhtes oli süüdistataval kaudne tahtlus.
  8. Maakohus leidis nõustumisväärselt, et süüdistatav pidas talle süüks arvatud teo ajal võimalikuks ja möönis, et ta juhib parasjagu just mootorsõidukit ja et sellega sõitmiseks on vaja vastava kategooria juhtimisõigust. Ehkki süüdistatav väitis, et ta ei teadnud, et ostetud elektriline tõukeratas on mootorsõiduk, sest selle võimsus ei ületanud 1000 vatti, pole see usutav. Süüdistatava sõnul ei soovinud ta seadust rikkuda ja teadis meediast, et kui elektritõukeratta võimsus on vähem kui 1000 vatti ja ta sõidab linnas aeglasemalt kui 25 km/h, ei ole juhtimisõigust tarvis. Süüdistatav teadis seda väidetavalt seetõttu, et ta oli lapsele samuti elektritõukeratta ostnud, mille võimsus oli 1000 vatti ja piirkiirus 25 km/h, ning politseil sellele etteheiteid polnud (dtl 53). Selle info sai süüdistatav nt ajalehtedest (dtl 56). Kuna süüdistatav oli lugenud ajalehti ja võrguväljaandeid, kus on kirjas, et juhtimisõiguseta elektrilise tõukerattaga sõitmiseks võib selle võimsus olla kuni 1000 vatti ja valmistajakiirus kuni 25 km/h (vt maakohtu otsuse lk 7–8), ei ole usaldusväärsed tema ütlused, et ta arvas tõsimeeli, et oluline on vaid mootori võimsus. Süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks, et ostetud elektrilise tõukerattaga saab ta sõita kiiremini kui 25 km/h, sest ta sõitis kiirusega 27 km/h (dtl 58). Lisaks sellele on süüdistatav kursis liiklusseadusega, kuna ta lõpetas enne süüdistuses märgitud tegu autokooli ja teab mõnda juhtimisõigust puudutavat olulist üksikasja, nagu asjaolu, et enne teatud sünnikuupäeva võib juhtimisõiguseta mopeedi juhtida (dtl 57). Seetõttu on kolleegium seisukohal, et süüdistatav tegutses kõnealuste koosseisutunnuste suhtes kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. 5
(6)Süü
  1. Ehkki sellest apellatsioonis otsesõnu räägitud pole, nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et süüdistatav polnud keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab kahe tingimuse täidetust. Esiteks peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu. Teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. (RKKK 21.06.2024, 4-23-3193/28, p 17.)
  2. Maakohus pidas ebausaldusväärseks süüdistatava ütlusi, et ta ei teadnud juhtimisõiguse nõudest Kugoo M5 puhul (vt maakohtu otsuse p 24). Kolleegium nõustub selle järeldusega. Süüdistatav tundis liiklusseadust ja oli lugenud meediaväljaandeid elektrilise tõukeratta kohta ning teadis sellise tõukeratta ostmisel, et juhiloata võib juhtida mootorsõidukit, mille võimsus ei ületa 1000 vatti. Kuna lisaks võimsuse piirangule ei tohi elektrilise tõukeratta valmistajakiirus ületada 25 km/h, mis on toodud liiklusseaduses ja mida kajastati enne süüdistuses märgitud tegu eesti- ja venekeelsetes meediaväljaannetes, ei saa usutavaks pidada seda, et süüdistatav luges ühte nõuet ja jättis teise seal kõrval tähelepanuta. Keelueksimust ei välista üksnes see, kui isik on enda teo ebaõiguses (keelatuses) täiesti kindel, vaid seegi, kui ta peab sellise teo keelatust üksnes võimalikuks. Kolleegium ei näe põhjust kohelda isikut niisugusel juhul leebemalt kui teda koheldakse tahtluse tuvastamisel. Kui subjektiivset koosseisu saab reeglina jaatada ka pelgalt kaudse tahtluse olemasolul, pole põhjust öelda, et keelueksimuse tuvastamiseks piisab ka sellest, kui isik peab võimalikuks seda, et tema tegu on õigusvastane (keelatud). (Vt TrtRngk 26.03.2024, 1-22-3897, p 110.) Kolleegium loeb tõendatuks, et süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks, et elektriline tõukeratas Kugoo M5 on mootorsõiduk, mille juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on keelatud. Seetõttu ei olnud süüdistatav õiguslikus eksimuses. (f) Kokkuvõte ja apellatsioonimenetluse kulu
  3. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata.
  6. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 207,40 euro (sh käibemaks 37,40 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 43 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 98 minutit. Ehkki kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid pidada ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 207,40 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel S. Kuprini kanda. Kui süüdistatav ei tasu 207,40 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. Mario Truu Ingrid Kullerkann Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.