121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn K.C , isikukood XXX; XXX; hetkel viibib vahi all; XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 28.12.2017.a otsusega nr 1-17-10270
lg 2 p 2,3,
lg 2 p 5 järgi ja
lg 2 alusel lõpliku liitkaristusega 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 1 alusel asendati vangistus 445 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta. Kahtlustatavana peeti kinni XX.XX.XXXX .a. Tõkend - vahistamine - kohaldatud Tartu Maakohtu 30.04.2019.a määrusega. Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.C
lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub K.C-l reaalsele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda
lg 1 alusel K.C kahtlustatavana kinnipidamisest, so XX.XX.XXXX .a.
lg 1, 2 ja 3 alusel ülejäänud 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust jätta K.C suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui K.C ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Määrata K.C Kiilser katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata K.C-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata K.C-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Tõkend – vahistamine – tühistada K.C suhtes pärast reaalsele ärakandmisele kuuluva 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse kandmist ning vabastada K.C vahi alt 28.06.2019.a.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppe sisu
lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.C-le karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 2 kuud pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui K.C ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on K.C kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse aja algust alates K.C kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates XX.XX.XXXX. Menetluskulud on advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 270 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot. Menetluskulud kokku on 1080 eurot. K.C avaldas, et tal puuduvad säästud, tema XXX, kohtutäituri juures on võlad. Ta pole mitu kuud enam tööl olnud, seega sissetulekud puuduvad. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb K.C temalt väljamõistetud kriminaalmenetluskulude 1080 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.C aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.C , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.C süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.C menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 270 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. XXX puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.C on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 90 eurot. Kohus leiab, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.