1-17-5444/273

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-5444 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Marek Sinimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Marek Sinimets (ik 38011152738) ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Valga Advokaadibüroole vandeadvokaat Otto Preemi poolt Marek Sinimetsale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
6. Mõista Marek Sinimetsalt menetluskuluna välja 86,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Marek Sinimetsal tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu
9. juuni 2017 otsusega tunnistati M. Sinimets süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. M. Sinimetsale mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 3 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Mõistetud karistus suurendati Tartu Maakohtu
10. mai 2015 otsusega mõistetud kandmata 2 aasta 11 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse võrra. M. Sinimetsale mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. juunil 2017 ja lõppeb
12. jaanuaril
14. Tartu Vangla edastas
15. septembril 2020 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks M. Sinimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Tartu Maakohtu
17. novembri 2020 määrusega jäeti M. Sinimets vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. M. Sinimetsa on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab hetkel kaheksandat vangistust. Seega ei ole vangistus piisav, hoidmaks ära tema poolt kuritegude toimepanemist. M. Sinimets on süüdi mõistetud järjekordse narkootiliste aine käitlemisega seotud kuriteo ja kehalise väärkohtlemise eest, mille eest on teda samuti varasemalt karistatud. Maakohtu hinnangul on temast lähtuv uute kuritegude oht suur. Maakohus peab positiivseks, et tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht, toetavad lähedased ja teda ei ole kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei ole M. Sinimetsal vabanemise korral kindlat töökohta ja varasemalt on ta sissetulekut hankinud narkootikume müües, mis suurendab temast lähtuvat kuritegude ohtu. M. Sinimets on aastast 2005 narkootikumide tarvitaja. Käesoleva vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja andnud nõusoleku ravile alluda. Maakohtu hinnangul ei maanda eeltoodu siiski tema narkootikumide tarvitamisest tulenevaid riske. M. Sinimets ei asu vabanemise korral sõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskusesse, mis toetaks teda seaduskuulekale teele naasmisel. Varasemalt on korduvalt ebaõnnestunud ka tema kriminaalhooldusel viibimised, mistõttu tema kriminaalhoolduse eduka läbimise tõenäosus on väike. Maakohus ei ole veendunud, et tema allutamine käitumiskontrollile ja lisakohustuste määramine, maandaks temast lähtuvaid kuritegelikke riske. MÄÄRUSKAEBUSED M. Sinimetsa kaitsja kaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Sinimetsa kaitsja vandeadvokaat O. Preem, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja põhiseisukohad järgmised.
20. Kaitsja hinnangul ei sisalda maakohtu määrus veenvaid põhjendusi M. Sinimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmiseks ja ei vasta kõrgema astme kohtu praktikale. Maakohus on hinnanud M. Sinimetsa ennetähtaegse vabastamisega seonduvat pealiskaudselt, mis on viinud vale otsustuse tegemiseni. M. Sinimets peeti kahtlustatavana kinni
21. jaanuaril
22. a ja ta võeti Tartu Maakohtu
23. jaanuari 2017 määrusega vahi alla. M. Sinimets on kinnipidamiskohas viibinud 3 aastat ja 11 kuud. Tegemist on märkimisväärselt pika ajavahemikuga, mis võimaldab hinnata temas tekkinud positiivseid muudatusi. 2
24. M. Sinimetsal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud põhihariduse ning eriala. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. M. Sinimets on osalenud vangla tööhõives. Maakohtu määruse tegemise ajaks läbis ta sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Vangla hinnangul on M. Sinimetsas tekkinud soov enda käitumist ja väärtushinnanguid muuta, kuid vanglas on seda keeruline hinnata. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Vabanemise korral on M. Sinimetsal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Ta soovib Kohtla-Järvele elama asuda, et vältida kontakte endise suhtlusringkonnaga. Ta asuks elama Järve kodusse, mis pakub eluaset keerulise minevikuga isikutele. Ühiselamus on videovalve ja turvakontroll. Vanglast vabanevale isikule on sellistel tingimustel eluase parim võimalus tavaellu sulandumiseks. M. Sinimetsal ei ole vabanemise korral küll kindlat töökohta, kuid arvestades Covid-19 epideemiaga tekkinud majanduslikku olukorda, on vanglas viibival isikul töökoha leidmine raskendatud. Tema haridustase ja omandatud eriala välistab ka kaugtöö. M. Sinimets pöördub vabanemise korral Töötukassasse ja tal on võimalik taotleta ka töövõimetuspensioni. Tal on küll narkosõltuvus, kuid M. Sinimets kinnitas kohtuistungil, et on valmis alluma vastavale ravile. Maakohus on viidanud M. Sinimetsa varasematele vangistustele, mistõttu ei ole tema kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus väike. Samas on üheksa varasemat kriminaalkaristust arhiveeritud ja neile tuginemine ei ole võimalik. M. Sinimetsa kaebus
25. M. Sinimets taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
26. Ta on vangistuses viibinud ligi neli aastat, mis on üle poole mõistetud karistusest. Selle jooksul on M. Sinimets enda käitumist parandanud. Tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on lõpetanud põhikooli ja omandanud eriala. Ta on osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogramme. M. Sinimets kahetseb toime pandud kuritegusid. Enne vangistust käis M. Sinimets ametlikult tööl. Ta kandis tingimisi karistust narkootiliste ainete käitlemise eest. M. Sinimets kasutas isikute vastu, kellele kuuluvas korteris ta elas, vägivalda, kuna nood tegelesid narkootikumide müügiga. Ta visati korterist välja ja ta jäi kodutuks. Tal tekkisid majanduslikud probleemid. Selle tagajärjel sattus ta vanglasse. Ta viibib vanglas juba
27. jaanuarist
28. a. M. Sinimets on vangistus teinud kõik selleks, et enda pahedest vabaneda. M. Sinimetsal on toetavad lähedased, kellega taastas kontaktid. Nad on teda vabanemise korral nõus majanduslikult toetama. M. Sinimets ei suhtle enam endiste kriminaalsete tuttavatega, kuna need võivad teda kuritegelikule teele tagasi viia. Ta vahetas elukohta ja asus elama KohtlaJärvele. Ta asub elama ühiselamu tüüpi Järve kodusse. M. Sinimets vabaneks elektroonilise järelevalve alla ja tema üle teostatakse ranget kontrolli. Vabanemise korral pöörduks M. Sinimets Töötukassase ja asuks tööd otsima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole vastupidiselt määruskaebustes toodule M. Sinimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. 3
30. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et M. Sinimetsa on võimalik määruskaebustes toodul viisil positiivselt iseloomustada: M. Sinimetsal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud majandustöödel ning omandand põhihariduse ja eriala. Samuti on tal vabanemise korral kindel elukoht ja toetavad lähedased.
31. Aga nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
32. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
33. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
34. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et M. Sinimets suure tõenäosusega jätaks vabanemise korral kuritegude toimepanemist ja seda seisukohta ei kummuta ka teda positiivselt iseloomustavad argumendid. Karistusregistri andmetel omab M. Sinimets kahte kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete käitlemise, katsestaadiumisse jäänud röövimise, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Vangistuses on M. Sinimets viibinud korduvalt. Korduvalt tagasi vangistusse sattumine näitab nii temas juurdunud kuritegelikke hoiakuid kui seda, et hirm tagasi vanglasse sattuda teda kuritegudest eemale ei hoia. Tartu Maakohtu
35. mai 2015.a otsusega karistati teda 3 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, millest kuulus koheselt kandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Sinimets täidab kolme aasta pikkusel katseajal käitumiskontrollinõudeid ja ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. M. Sinimetsa suhtes esitati kaks erakorralist ettekannet, kuna viimane rikkus registreerimiskohustust, vahetas ilma ametniku loata elukohta ja ei olnud ametnikule kättesaadav. Teise erakorralise ettekande põhjuseks oli asjaolu, et M. Sinimets rikkus kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid. Ühtlasi pani M. Sinimets katseajal toime uued kuriteod. Seega tema tingimisi karistamine koos allutamisega käitumiskontrollile eesmärki ei täitnud, kuna M. Sinimets ei olnud suuteline täitma käitumiskontrollinõudeid ja hoiduma kuritegude toimepanemisest.
36. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks piisav alus arvata, et M. Sinimets hoiduks edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Vangistusest olemuslikult kergemad karistused teda seadust järgima pannud ei ole, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sarnaselt maakohtuga veendumus, et M. Sinimets selgi korral pärast vabanemist oleks suuteline kuritegudest hoiduma. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et M. Sinimetsa ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades M. Sinimetsa varasemat ükskõiksust tema suhtes tehtud kohtuotsustesse ja nende raames määratud kohustuste täitmisesse, tagaks tema õiguskuulekuse. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et ka tema asumine Järve kodu poolt pakutavasse ühiselamusse ühes elektroonilise järelevalvega seda teeks. Kuigi selliste meetmete läbi on teoreetiliselt võimalik välistada tema poolt narkootiliste ainete käitlemine, ei ole seeläbi takistatud tema poolt isikuvastaste kuritegude toime panemine. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Sinimetsal on kehv probleemide lahendamise oskus, mistõttu ei ole välistatud, et konfliktsetes olukordades või situatsioonides, kus ta ei ole millegagi rahul, asub ta neid vägivalla teel lahendama. Sellele viitab ka tema enda määruskaebuses toodu, kus ta selgitab, et kasutas elamispinna omanike suhtes vägivalda, kuna nood käitlesid seal väidetavalt narkootikume. 4
37. Ka ei saa mööda vaadata M. Sinimetsa alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumusest, mis on uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. M. Sinimets on nõus alluma ravile, kuid samas on avaldanud, et alkohol tema jaoks sedavõrd suureks probleemiks ei ole, kuna tarvitab vaid siis, kui ise tahab. Samas on ta kuritegusid toime pannud alkoholihoobes olles. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et M. Sinimets oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline alkoholist eemale hoidma, mis aga võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Sellest tulenevalt ei saa M. Sinimetsa poolt kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ja tema lubadusele ravile alluda, omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele. Vastasel korral oleks ta juba viimase kriminaalhoolduse ajal tõsiseltvõetavalt enda alkoholi- ja narkootikumidest tingitud probleemiga tegelenud. Selle asemel suunas ta oma energia aga hoopis uute kuritegude toimepanemisele.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
39. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
40. M. Sinimetsa kaitsja vandeadvokaat O. Preem taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 86,40 eurot (sealhulgas käibemaks 14,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 86,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Sinimetsa kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 5